Üksikasjad

Avaldatud: 18 märts 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Kogenud raamatupidajale pakutakse 10 000 krooni, elektroonikule lõputuid tööpäevi.

Majanduskriisi ajal püüavad tööandjad endale leida üliinimesi või pakuvad korraliku töö eest nigelat palka. Tööpakkumised on nõudlikumaks muutunud osalt ka seetõttu, et püütakse niisama katsetajaid eema­le hoida.

„On olnud tööpakkumisi, mille ülesannete kirjeldus koosneb ligi 30 erinevast tööst. Ka parima tahtmise juures ei oleks võimalik neid kõiki täita,” ütles CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere.

Ülihalbade tingimustega töid tema sõnul aga eriti ei pakuta. „Enim esineb seda, et kõrget kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale pakutakse mittevastavat palka,” lisas ta.

Nii otsis sügisel üks elektroonikapood endale pearaamatupidajat, kel oleks kõrgharidus, pikk töökogemus, teatud spetsiifilised oskused, ja pakkus talle vaid 10 000-kroonist brutopalka.

Töö on kogu elu

IT-bussi operaatorfirma TV Remont OÜ otsib elektroonikut. Pakkumises on kirjas: „Kui tuled, siis pead arvestama, et elu hakkab koosnema ainult tööst ja kodus käid ainult magamas.”

Elektroonika remontijalt eeldatakse, et ta on võimeline töötama kuni 14 tundi järjest ja ilma puhkepäevadeta. Sobiv kandidaat on mittesuitsetaja, joodikutel, tõbistel, laiskvorstidel ja töökogemuseta isikutel palutakse mitte ühendust võtta.

Operaatorfirma omaniku Toomas Vinkleri sõnul ei ole tegemist naljaga. „On üsna vabatahtlik, kas inimene tahab iga päev töötada või mitte. Kui ta seda ei taha või ei saa, siis tuleb leppida väiksema töötasuga,” selgitas ta ja ütles, et pakutav palk on väga hea.

Töökodade omanikfirma ITBuss juht Thomas Kolli lükkas süüdistused karmide töötingimuste kohta ümber. „Kuulutus on ülepaisutatult kirjutatud selleks, et välja raalida joodikud ja laiskvorstid. Meile laekub 1000 avaldust, end pakub endine rekka•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töö­ta­jale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tun­nine puhkeaeg.

•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.juht ja ehitaja ja mittekeegi. Sellega on öelda tahetud, et töökoht on sellele, kes tahab tööd teha,” sõnas mees.

Kolli kinnitas, et firmas on 40-tunnised töönädalad. Kes tahab teha ületunde, võib seda teha, aga ei pea. Kui töökuulutus kedagi aga riivama peaks, lubas firmajuht seda muuta.

Kuulutus ei vasta seadusele

•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töö­ta­jale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tun­nine puhkeaeg.

•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 märts 2010

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Mullu sügisel tehtud küsitlusest selgus, et suurem osa Eesti ettevõtetest koostab töökeskkonna riskianalüüsid ise, spetsialisti hoolde usaldab ohtude hindamise vaid kolmandik.

Põhjustena, miks spetsialisti teenuseid vajalikuks ei peeta, tõid ettevõtjad välja firma väiksuse, töökeskkonna lihtsuse ja selle, et analüüsi tegemiseks on vajalikud oskused-teadmised endal olemas.

Samuti ilmnes, et viiendik ettevõtetest polnud varem spetsialisti koostatud analüüsiga rahule jäänud.

Seaduse järgi peavad tööandjad hoolt kandma selle eest, et ettevõtetes saaks tehtud töökeskkonna riskianalüüs. Kas seda teevad spetsialistid või ettevõte ise, on vaba valik.

Küsitluse teinud terviseameti teatel võiks eeldada, et ettevõtted on huvitatud, et selle töö teeb ära spetsiaalse väljaõppe saanud ja kogemustega asjatundja. Samas ilmnes uuringust, et enamik organisatsioone soovib töökeskkonna riskianalüüsi ka edaspidi peamiselt ise teha. Töötervishoiuspetsialisti rolli nähakse eelkõige keerulisemate töökeskkonna probleemide lahendamisel.

Toimetas: Siiri Erala

Üksikasjad

Avaldatud: 18 märts 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mari Kodres

Tööandjad kipuvad tööle kandideerivaid väikelaste vanemaid kiirelt välja praakima.

Karjäärinõustaja Tiina Saare sõnul tekitab hämmingut, et hoiaku muutmise asemel soovitavad isegi töötukassa konsultandid lapsevanematel töö leidmise hõlbustamiseks lapsi elulookirjeldusse mitte märkida. „Vestlusest ühe töötukassa konsultandiga selgus, et klientidel soovitatakse lapsi elulookirjeldusse mitte märkida,” sõnas Saar.

Riigiasutuse põhjendus olevat järgmine: tööandjad praagivad väikelaste vanemad teiste seast välja juba esimeses ringis, vestlusvooru pääsemata. „Töötukassa konsultandi sõnul aitab laste mainimata jätmine intervjuule pääseda ning vestlusvoorus juba isikuomaduste najal edasi liikuda,” sõnas Saar.

Isiklikku infot pole Saare sõnul Eesti-suguses riigis võimalik eriti varjata, kuigi otsest kohustust järeltulijate märkimiseks inimese elulookirjeldusesse ei ole. „Lapsed tuleks ikkagi kohe alguses ära märkida – tööandjad peavad selle reaalsusega arvestama ja ainult nii saab muutuda ka avalik hoiak. Võib-olla vajaksime riiklikku mainekampaaniat töö- ja pereelu ühildamisest?” küsis Saar.

Tööotsija otsustab

Töötukassa nõustamisteenuste ala teenustejuhi Lana Randaru sõnul räägitakse karjäärinõustamise käigus sellest, kuidas saaksid inimesed enda teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi võimalikult hästi tööturul ära kasutada. „Kuna meie CV-näidises ei ole laste olemasolu ja arvu eraldi välja toodud, siis ei ole nõustajatel põhjust soovitada seda CV-sse märkida,” lausus Randaru.

Viimasel ajal on Randaru sõnul huvi tööle kandideerimise ning dokumentide täitmise vastu olnud väga suur, samuti on palju inimesi, kes siiani pole varem kordagi elulookirjeldust koostanud ega ühelgi tööintervjuul käinud.

Konsultandid ise tema sõnul nõus­tatavatele soovitusi ei anna. „Kõik küsimused arutatakse inimesega koos läbi ja inimene teeb oma otsused ise,” ütles ta.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Mari Kalkun möönis, et Eestis on levinud hoiak, nagu oleks lasteta töötajaga vähem probleeme. „See ei vasta siiski tõele. Tööandjate seas tehtud uuringust tuleb näiteks välja, et heal töötajal on ka hea pereelu,” märkis Kalkun.

Taavi Kotka: juba eos jabur mõte

•• 2008. aastal kõige pere- ja töötajasõbralikuma ettevõtte tiitli pälvinud Webmedia juhatuse esimees Taavi Kotka ei saa aru nendest tööandjatest, kes lastes probleemi näevad. „Väide, et perekonnata töötaja on parem töötaja kui perekonnaga töötaja, on juba eos nii jabur, et mõistus keeldub seda vastu võtmast,” ütles Kotka.

•• Sama firma äriarenduse juht, väikese lapse isa Priit Potter lausus, et pole kunagi selle peale tulnud, et lapse olemasolu varjama peaks. „Märgiksin kindlasti lapse CV-sse, sest minu meelest näitab see ühest küljest tasakaalustatud ja stabiilse isikliku elu olemasolu ja teisalt oleks see tööandja suhtes aus. Tõenäoliselt võtaksin isegi tööintervjuul ise teema üles, et hoiatada ja läbi rääkida, kuidas vajadusel lapse jaoks aja leiab,” rääkis ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 märts 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Kui tööd pole, tuleb müüa seda, mis on. Miks mitte teadmisi, oskusi või unistusi.

Simmo Soomets töötab sügisest saati rahvuslikke suveniire tootva ettevõtte asutamise kallal. Või mis asutamise enam: mõnisada uhket Pekot ja Kalevipoega on nukumeistrite käe all elu sisse saanud ja nüüd otsib Soomets võimalust neid turustada. Sest nagu ütlevad ärigurud: ettevõtlus pole see, kui midagi valmis nikerdad. Ettevõtlus on see, kui sul õnnestub nikerdatu maha müüa. Soovitatavalt kasumiga.

Noor mees on osaühingu omanik, tegevjuht, turundusjuht ja kui aega jääb, siis nukumeister ka. Kutselised nukutegijad tulevad appi siis, kui on vaja ports valmis teha. Muidu nad palgal ei ole. „Tegelikult on ettevõtte alustamiseks praegu väga hea aeg,” ütleb Soomets. „Sest nii palju hea hinnaga või sootuks tasuta tugiteenust, teadmisi ja soodustusi pole mitte kunagi varem olnud.”

Üks asi on teha oma firma põhjusel, et töökohta enam ei ole ja kuidagi peab ju hinge sees hoidma. 624 ettevõtlusega alustamise toetust on töötukassa välja andnud alates 2009. aasta jaanuarist kuni eelmise kuu lõ-puni. Ja kui lähtuda sellest, miks üks inimene töötukassasse sammud seab, siis on ilmselt tegemist just nimetatud põhjusega.

Teine asi on ära kasutada olukord ja teha teoks ammune mõte. Või unistus – kui soovite. Simmo Soomets on sedasorti mees. Kui äri käima läheb, tahab ta selle jätta kõrvalprojektiks ja ise millegi muuga tegelda. Teeb ta kõike seda pealinna loomeinkubaatoris. Et sinna üldse saada, pidi esitama korraliku äriplaani. Mis tähendas, et tema asjal on jumet ja lootust ellu jääda.

Inkubaatori kuldmunad

Huvitaval kombel pole loomeettevõtteid – neid, kes müüvad oma loomingut – praegusel ajal sugugi vähe. Kui töötukassa abil viimasel aastal oma firma asutajaist tegeleb napilt viis protsenti loomingu ja selle turustamisega, siis näiteks Tallinna kahte ettevõtlusinkubaatorisse tuli tuge saama nii palju loomeinimesi, et sügisel oli vaja kahele olemas-olevale inkubaatorile luua lisaks kolmas – loome oma. Praegu lükkab konsultantide toel seal äri käima ligi 20 inimest. Esindatud on rõivadisainerid, sisearhitektid, fotograafid, tekstiilitootjad, klaasikunstnikud jne. Lisaks kaks grupitäit nn eelinkubatsioonis olijaid.

Töötukassas tuleb ettevõtlusega alustamise toetuse saamiseks teha läbi ettevõtluskoolitus ja koostada ning edukalt kaitsta äriplaan. Edasi tuleb ettevõte käima saada või toetus tagasi maksta. Tallinna ettevõtlusinkubaatorist rahalist toetust ei saa, küll võib arvestada konsultandi toega. Inkubaatorisse minekuks ei pea olema töötuna arvel.

Töötuna ei pea arvel olema, tegelikult isegi ei tohi seda olla ka siis, kui ettevõtluse alustamist minnakse õppima mõnda kutseõppeasutusse, mis korraldab täiskasvanutele mõeldud tasuta kursusi. Tallinna majanduskooli (TMK) ettevõtluse õppejõu Krista Luhatsi sõnul tuleb täiskasvanutele mõeldud äriplaani koostamise koolitusele inimesi ideede ja eesmärkidega seinast seina. „Tundub, et üks rühm kursuslasi on noored emad, kes soovivad käsitööalaseid oskusi ettevõtluses proovile panna,” üt-leb Luhats. „Teine grupp on ette-võtlike ideedega eri eas inimesed, kes tahavad tutvuda äriplaani koostamise ja nõuetega.”

Kui paljud kriisiaja äridest kolme-nelja aasta pärast pinnale on jäänud ja edasi arenenud, näitab aeg.

Ettevõtlustugi

Loomeinkubaator aitab müüa intellektuaalset omandit

•• Ettevõtluse toetamise ja krediidi haldamise sihtasutuse (ESA) rüpes tegutseb pealinnas kaks ettevõtlusinkubaatorit ning sügisest ka loomeinkubaator Veerenni tänaval.

•• Inkubaatorid pakuvad esmalt 2,5–3-kuulist eelinkubatsiooni, millest kandva osa moodustab ettevõtja baaskoolitus. Pärast seda tuleb kaitsta äriplaani. Kui see õnnestub, on võimalik jääda kaheks aastaks inkubatsiooni ehk asuda konsultantide käe all oma äri arendama. Vajaduse korral võib jääda veel kolmandaks aastaks.

•• Inkubaatoris saab mõistliku hinna eest kasutada ühisruume ja infrastruktuuri, rentida pinda, küsida erialast nõu jne.

•• Loomeettevõtjaid tuleb üha juurde, nii otsustati ühiste murede ja küsimustega inimesed koondada loomeinkubaatorisse. Teistest äridest eristab neid intellektuaalse omandi mõiste.

•• Loomeinkubaator pakub alustavatele ja tegutsevatele loomeettevõtjatele ka koolitust, mis kõige sellega kurssi viib.

•• Ettevõtlusinkubaator on olemas ka Tartus ning loomisel Viljandis. Teenust saavad nende linnade elanikud.