Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla , jurist

•• Töötajal on kindel kuupalk. Tööandja tahab seda 20 protsendi võrra vähendada. Kas töötajale oleks kasulikum leppida kokku mitte palga vähendamises, vaid töötamises osalise tööajaga? Kuidas see mõjutab puhkusetasu? Või koondamishüvitist, töötu abiraha jms töötuks jäämise korral?

Eeldan, et tööandja soovib muuta töölepingus kokkulepitud kuupalka ilma, et ta seejuures ka tööaega vähendaks. Kui töötaja soovib lisada ka tööaja vähendamise ja töötada edaspidi osalise tööajaga, tuleks asuda läbi rääkima ja täpsed muudatused töölepingusse kirja panna. Põhimõtteliselt aga ei pea töölepingus ühe tingimuse muutmine tooma kaasa teise muutmist. Võib kokku leppida osalises töö-ajas endise palgaga või vastupidi – endises tööajas väiksema või ka suurema palgaga.

Osaline tööaeg annab rohkem vaba aega, muud kasu ei oska ma sellest leida. Väiksem palk, olgu see täis- või osalise tööaja eest, toob kaasa nii puhkusetasu kui ka keskmise palga vähenemise, seega ka väiksema koondamishüvitise. Töötu abiraha ehk töötutoetus töötaja palgast ei sõltu, küll aga arvutatakse töötuskindlustushüvitist töötasu alusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2010

• TULUMAKSUSEADUS
• Õhtuleht

Agnes Kuus

Esimese paari päevaga on esitatud juba üle 200 000 ehk ligi kolmandik tänavu täidetavaist tuludeklaratsioonidest. Mulluse tulu kirjapanek tekitab aga paljudele kõikvõimalikke küsimusi – alates sellest, miks mõni ei saa riigilt tagasi sentigi, ning lõpetades sellega, kas kohtutäitur võib raha, mis lapse arvele lasti kanda, ära võtta.

Valik sagedasematest küsimustest koos maksuameti vastustega.

Tulumaksutagastus laste pealt

Vanem poeg sai 18aastaseks alles 2009. aasta detsembris. Miks ma ei saa kanda teda deklaratsiooni, kuigi ta oli 11 kuud 17aastane ja jääb ka edaspidi ülalpeetavaks?

Seadus on selline, sest ta oli 2009. aastal 18aastane.

Mul on kolm last, kaks praeguse ja üks eelmise elukaaslasega. Lastetoetust saavad emad. Kas saan eelmise elukaaslase lapse kanda oma deklaratsioonile, kuna temal on vaid üks laps?

Võite lapse enda deklaratsiooni kanda, kui osalete kasvatamises ning saate eelmise elukaaslasega kokkuleppele. Eelisõigus maksusoodustust kasutada või kasutamata jätta on lapsetoetuse saajal.

Kas laste pealt tagastatava tulumaksu suurus sõltub sissetulekust?

See sõltub tasutud tulumaksust. Kui peres on kaks kuni 17aastast last ja tulumaksu on makstud aasta jooksul vähemalt 5670 krooni, siis selle summa saabki tagasi.

Kohtutäitur tulumaksu-tagastuse kallal

Kuidas saavad kohtutäituri nõuded maksuameti lehele? Ja kui täituriga on kokkulepe maksegraafikus, siis kas ta tohib raha ära võtta?

Kohtutäitur arestib maksu- ja tolliametis (MTA) tulumaksu tagastuse nõude. Sellel aastal jõuab see info ka teie tuludeklaratsiooni infoleheküljele. Juhul kui leiate, et kohtutäituri nõue on alusetu, täidetud või olemas graafik, millest kinni peate, tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes vaatab selle üle ja kui nõustub teiega, saadab MTAle info, et nõue maha võetakse.

Kas tagastatavast tulumaksust arvestatakse maha ainult need kohtutäituri nõuded, mis puudutavad riigi- ja tollimaksuvõlgasid, või kõik nõuded?

Kohtutäiturid võivad igasuguste nõuetega pöörduda.

Kas seitsmeaastase tütre arvele võib lasta tulumaksu tagastada?

Jah, kui tal on pangakonto. Kui aga põhjus on kohtutäituri nõudest kõrvalehiilimine, siis juhul kui kohtutäitur on arestinud MTAs tulumaksutagastuse nõude, siis esmalt kaetakse MTAs kohtutäituri nõue ja alles seejärel kantakse ülejäänud summa soovitud arvele.

Kui palju kohtutäitur tagastatavast osast ära võtta võib? Kas ka siis, kui tagasisaaja on töötu ega saa toetust, võib kohtutäitur kõik ära võtta?

Kohtutäitur võib ära võtta nii suure summa, kui suur on nõue. Seega ka kogu tagastatava summa.

Tulumaksutagastus koolituskuludelt

Pensionärist ema maksis ülikooli õppemaksu minu eest. Kui panen koolituskulud ema deklaratsioonile, kas siis tagastatakse tulumaks temale või ei saa pensionär midagi? Ema pension on 5000 krooni kuus.

Kui ema pension on 5000 krooni kuus, siis see on tal olnud kogu summa ulatuses maksuvaba ja ta ei ole riigile tulumaksu tasunud. Seega ei ole kusagilt tulumaksu tagastada.

Mullu tulu-kulu puudus, oli ainult lapse koolituskulu lasteaias. Kas keegi teine tohib need kulud oma deklaratsioonis ära näidata?

Deklareerida tohib koolituse eest maksja.

Kas autoregistrikeskusele eksamite eest makstud riigilõivu eest saab raha tagasi?

Ei.

Eluasemelaenu intressid

Mul on õigus mahaarvamisele üle 90 000 krooni. Miks arvesse läheb ainult 50 000? Kui olen eluaseme omanik, aga laen on elukaaslasega pooleks, kas siis elukaaslane saaks deklareerida ülejäänud intressid?

Deklareerida saab sellisel juhul ainult omanik ning 50 000 krooni piir on pandud seadusega. Midagi pole parata, ülejäänud intressid jäävad kasutamata.

Kui olen laenuga soetatud eluaseme parendamiseks võtnud täiendavat laenu, kas selle intressidelt tagastatakse samuti tulumaksu?

Küsimus taandub sellele, kas ehituseks on ehitusluba. Kui ehitusluba ei ole, siis on tegemist tavalise remondiga ja selle jaoks võetud laenult ei saa soodustust kasutada

Tulumaksutagastusest ilmajäämine

Olen terve aasta töötanud kahe koha peal ja arvutuskäik näitab, et saan tagasi kõigest kolm krooni. See tundub nii ebareaalne! Üle-eelmisel aastal käisin paar kuud tööl ja sain aastas kokku alla 20 000 krooni palka, kuid deklaratsiooniga sain tagasi ligi 2000 krooni. Millest selline erinevus?

Järelikult oli aasta jooksul kõikidelt tuludelt tulumaks õigesti kinni peetud ning teil ei olnud kulutusi, millelt saaks maksuvabastust.

Käisin mullu viis nädalat tööl ning ei saa mitte midagi tagasi. Kuidas on see võimalik? Tulumaksu maksan nii palgast kui ka pensionist.

Vaata eelmist vastust.

Välismaal töötamine

Kui töötan ajutiselt välismaal ja maksan tulumaksu vähem, kas pean vahe Eesti maksuametile kinni maksma?

Kõik välistulud tuleb deklareerida ja kui on vähem tulumaksu kinni peetud kui seda näeb ette Eesti seadus, tuleb vahe täiendavalt tasuda.

Olen kogu eelmise aasta töötanud Soomes ja makse siia maksnud. Kas ma saan kodulaenu intressidelt midagi tagasi?

Kui te Eesti riigile ei ole tulumaksu tasunud, siis ei ole teile võimalik eluasemelaenu intressidelt tulumaksu tagastada, kuna tagastusi saab teha ainult tasutud tulumaksult.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 veebruar 2010

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Kuigi haigushüvitise­ maksmise uus kord jõustus juba möödunud aasta juulis, valitseb tööandjate seas endiselt segadus, kuidas hüvitist arvutada.

Maksumaksjate liidu vanemjuristi Martin Hubergi sõnul sai probleem alguse, kui riik otsustas, et 4.–8. haiguspäeva eest hakkab tasuma tööandja, ning sotsiaalministeerium pidi kiiresti välja mõtlema valemi, kuidas hüvitamine toimuma hakkab.

Samas ei arvestanud ministeerium Hubergi sõnul sellega, et määrusesse, mille alusel toimub keskmise töötasu arvutamine, pole eraldi sisse kirjutatud haigushüvitise arvutamise korda. Nii on maksumaksjate liidu poole pöördunud paljud segaduses tööandjad, kes ei tea, kuidas on õige hüvitist määrata.

Kolm võimalust

Nimelt peab tööandja maksma haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja eelneva kuue kuu keskmisest töötasust, kuid Hubergi sõnul annab valitsuse määrus keskmise töötasu arvutamiseks kolm võimalust.

Töötajale väljamakstava hüvitise suurus võib seejuures sõltuvalt lähenemisest kaheksa päeva kestnud haiguse puhul küündida näiteks 913 kroonist 1663 kroonini. Sellises olukorras lähtuks töötaja hea meelega maksimaalse summa tagavast arvutuskäigust ja tööandja hoopis vastupidisest, kuid Hubergi sõnul tuleks siin leida mingi tasakaal.

«Kui see asi kohtusse läheks, siis tõenäoliselt kohus üritaks kompromissi leida,» märkis ta. «Ma ei imesta, kui kohus lihtsalt üritaks võimalikud variandid läbi arvutada ja siis võtaks keskmise.»

Samas ei saa Hubergi sõnul välistada võimalust, kus kohus ütleks, et olukord on põhiseaduse vastane ja hüvitise peab tegelikult maksma haigekassa, sest riik ei ole suutnud seda õigesti reguleerida. «Väga raske on siin öelda, milline lõplik lahend oleks,» tõdes ta.

Ametnik palub süveneda

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Egle Kääratsi sõnul ei ole aga olukord sugugi segane. Erinev lähenemine haigushüvitise väljarehkendamisele võib tema hinnangul tuleneda sellest, kui seadustesse pole piisavalt süvenetud.

Kuna töövõimetusleht antakse kalendripäevades ja tööandja maksab hüvitist kalendripäevades, siis tuleb Kääratsi sõnul keskmist töötasu arvutada samuti kalendripäevapõhiselt ehk siis sama valemi järgi, nagu tehakse puhkusetasu puhul.

Küll aga lähevad erinevalt puhkusetasu arvutamisest haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvuspühad ja riigipühad.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei tohiks haigushüvitise arvutamisel erinevaid summasid tekkida, kuid kui töötaja leiab, et tööandja on arvutanud hüvitise valesti, võiks ta eelkõige pöörduda raamatupidaja poole.

«Kui saadud selgitus töötajat ei rahulda, on tal õigus pöörduda töövaidlust lahendava komisjoni poole vähemmakstud hüvitise nõudes,» ütles Siitam. Siiani pole talle teada olevalt siiski töövaidluskomisjonides selliseid vaidlusi olnud.

Haigushüvitis

• Haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4. päevast.
• 4.–8. päevani maksab tööandja 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust.
• 9. päevast maksab haigekassa 70 protsenti töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks, mille andmed saadakse maksu- ja tolliametist.

Tööandja peab haigushüvitise välja maksma kas 30 päeva jooksul pärast haiguslehe saamist või järgmisel palgapäeval. Haigekassa maksab haigushüvitise välja 30 päeva jooksul pärast lehe jõudmist haigekassasse.

Allikas: haigekassa

Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 16 veebruar 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

On inimesi, kes ei tunne oma õigusi ega tea kitsikusse sattununa, kust abi paluda.

Erkki (36) võttis end hilissügisel töötuna arvele. Püsivat töökohta polnud tal juba paar aastat, kõigest juhuotsad siit ja sealt. Enne seda oli ta palgal ehitusfirmas, teenis korralikult ja tööd jagus. Palka maksti ümbrikus, puhkust ei antud ning ravikindlustusest võis ainult unistada.

Millest Erkki praegu elab, ei oska ta ka ise öelda. Kuidagi hing sees seisab ja poissmehe kasin üürikortergi pealinnas enamasti õigel ajal makstud. Sõbrad aitavad ja ülimalt kokkuhoidlik peab olema, jagab ta nippe. Töötukassasse läks mees seepärast, et polnud varem sealt tööd otsinud, ikka vaid ajalehest ja tuttavate kaudu. Aeg on raske, proovida tuleb kõike. Hea, et nüüd on tal ravikindlustus. See on ka kõik, sest majanduslikult pole midagi paremaks läinud – tööd ei ole ning õigust töötutoetust saada samuti mitte.

Kui Erkki viimati töötukassas oma igakuisel visiidil käis, küsis konsultant, ega mehel toetuse jaoks tõendit vaja ole. Ega vist, kehitas Erkki õlgu. Hiljem uuris vanema venna käest, et mida ametnik võis mõelda, mis toetust?

Töötukassa selgitab

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütleb, et kui vaja, saavad nad kinnitada kirjalikult, et inimene on töötu ning otsib nende kaudu tööd, täidab kõiki töötuks olemise tingimusi ja tal pole sissetulekut. Tõendit võib vaja minna toimetulekutoetuse saamiseks. Omavalitsuseti on reeglid erinevad: Tallinnas näiteks seda ei küsita, kuid paljudes teistes omavalitsustes on töötukassa tõendit vaja. Nii ka selles Kesk-Eesti vallas, kus Erkki rahvastikuregistri andmete järgi elab.

Erkki lööb seda kuuldes käega: ei ole sel mõtet, mis siis, et sissetulek kalendrikuus jääb kaugelt alla tuhande krooni. Sest „paberite järgi” elab mees Raplamaal, aga tegelikult Tallinnas. Nii on tema arvates mõlemal pool olemas ettekääne, miks ta toetuse saajate hulgast välja arvata.

Kuid kas see ikka on nii?

Ministeerium selgitab

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen vastab küsimusele: „Kas on nii, et toimetulekutoetust saab taotleda üksnes sealt, kus on inimese elukoht rahvastikuregistri andmetel?” eitavalt.

„Toimetulekutoetuse maksmisel ei ole rahvastikuregistri järgne elukoht seatud otseseks piiranguks. Taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas taotleja alaliselt või püsivalt elab (sotsiaalhoolekande seadus § 22.1 lõige 1),” selgitab Atonen. „Inimese õigusele toetust taotleda ja saada vastab kohaliku omavalitsuse kohustus seda ka menetleda ja maksta. Kui omavalitsus on veendunud, et isik on mingil põhjusel esitanud valeandmeid, on samas seaduses sätestatud vastavad kohaliku omavalitsuse tegutsemise võimalused. Viimasega kaasnevad ka isiku võimalused otsust maavanema juures vaidlustada.”

Niisiis, kui Erkki tõendab üürilepinguga, et elab alaliselt pealinnas, võib ta taotleda siin ka toimetulekutoetust. Mis ei tähenda, et ta selle kohe ka saab, sest tingimusi ja nõudeid, mida arvesse võetakse, jagub.

Toimetulekutoetus

Omavalitsustel ka teisi sotsiaaltoetusi:

•• riigi toimetulekutoetuse saamiseks peab inimese sissetulekute ja väljaminekute vahe jääma alla tuhande krooni.

•• Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.

•• Toimetulekutoetus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S (TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek).

•• Lisaks pakuvad omavalitsused puudustkannatajatele mitmeid sotsiaaltoetusi.

•• Infot toetuste ja tingimuste kohta saab omavalitsuste sotsiaalosakondadest ning sotsiaalministeeriumi veebiaadressilt www.sm.ee. Omavalitsuste kodulehekülgedel paraku enamasti vastav teave puudub.

•• Väga hea nn õppematerjal toimetulekutoetuse kohta on Viljandi linna koduleheküljel www.viljandi.ee. Ehkki see on mõeldud sealsetele elanikele, kehtivad need üldised põhi-mõtted enamasti kõikjal.