Üksikasjad

Avaldatud: 18 jaanuar 2010

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet palub tähele panna, et varsti algaval 2009. aasta tulude deklareerimisel saab täiendava maksuvaba tulu maha arvata alates teisest lapsest, mitte alates esimesest nagu see oli eelmisel aastal.

Seda seoses tulumaksuseaduse muudatusega, millega 2009. aastal võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik (perekonnaseaduse tähenduses) maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta, alates teisest lapsest.

2009. aastal kasutas täiendava maksuvaba tulu maksusoodustust kokku ligi 144 tuhat inimest, kellele riik tagastas tulumaksu ligi 1,1 miljardit krooni. 2008. aastal tagastati sama soodustuse raames ligi 354 miljonit krooni, kui täiendava maksuvaba tulu sai maha arvata alates teisest lapsest.

Eelmise aasta tuludeklaratsioone on paberkandjal võimalik juba esitada, tulude elektrooniline deklareerimine algab 15. veebruaril.

Tulude deklareerimist puudutavat teavet ja abi saab tööpäevadel kl 08.30–16.30 telefonilt 880 0811 või e-kirja teel aadressilt . Lisainfot saab ka Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt www.emta.ee ning teeninduskohtadest.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Kui kaotan töökoha, st kui firma lõpetab tegevuse, siis kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui see ettevõte on registreeritud minu enda nimele? (Ettevõte sai registreeritud teatud tööde tegemiseks, mis nõuavad tegija kandmist majandustegevuse registrisse.)

Töötuna ei võeta arvele ja seega ei ole õigust ka töötuskindlustushüvitisele, kui küsija on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu või on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

•• Kas töölepingu erakorralise ülesütlemise korral, kui rikuti etteteatamise tähtaega, lähtutakse hüvitise maksmisel kuupäevast, mil leping sõlmiti, või arvestatakse ka varasemaid töötamise aegu? Minuga sõlmiti leping 1996. aastal ja 2005. aastal võttis nüüdne firma meid üle ja sõlmis uued lepingud. Neis on kirjas, et tööstaaži arvestatakse alates 1996. aastast. Kuidas arvutatakse hüvitist?

Kui töölepingus on kokkulepe, et pidevat tööstaaži viimase tööandja juures arvestatakse alates 1996. aastast, tuleb sellest ka lähtuda. Küsijal on staaži üle kümne aasta, koondamisest peab tööandja talle ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Tähtaja rikkumise korral tuleb töötajale maksta hüvitist selles ulatuses, mis tal jäi nüüd ootamatu ülesütlemise tõttu töötasuna saamata. Kahjuks ei ole õigusaktides täpsustatud, mida täpselt pidada töötasuks, mida oleks olnud töötajal õigus tähtajani saada: kas on selleks töölepingus kokkulepitud põhi- ehk baastasu või keskmine töötasu. Kui küsija sai püsiva suurusega palka, siis on hüvitiseks minu arvates summa, mida ta selle aja eest palgana oleks saanud, kui aga töötasu oli eelnenud poolaasta jooksul kuude kaupa erineva suurusega, siis peaks hüvitist maksma keskmise töötasu alusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Tööandjate fantaasial pole piire, kui on vaja inimestest hüvitiseta vabaneda.

Kaht täiesti erinevat lugu Eesti eri otstest seob üks ühine nimetaja: mõlemas püüab tööandja oma töötajast lahti saada ilma koondamishüvitist maksmata. Kuigi tööd, mida oma lugude rääkijad tegid, olid täiesti erinevad.

Piilukaamerad välja

Anna (rääkijate palvel jäävad nimed vaid toimetuse teada) on ühes suures ja nimekas pealinna kaubandusettevõttes töötanud üle kümne aasta. Ei ole sealgi töötajate vähendamiseta hakkama saadud, sügisel koondas firma hulga häid kolleege. Anna võis kergendatult hingata: tema otsene ülemus andis teada, et on naise tööga väga rahul ning ta ei pea muretsema.

Napilt paar kuud hiljem kutsus ülemus Anna välja. Tema sõnum oli lühike ja ootamatu: Anna teeb oma tööd halvasti ning peab lahkuma. Kirjutagu ta lahkumisavaldus „omal soovil”. „Kuidas siis nii, kümme aastat on minu tööga rahul oldud ja nüüd äkki ei tee ma oma tööd hästi?” nuttis naine. Jahmunud olid ka töökaaslased: Annast kompetentsemat ja hoolsamat töötajat annab otsida. Sahistati, et osakonnas on üks koht liigne ja välja valiti Anna. Miks, ei tea. Rahunenult keeldus Anna lahkumisavalduse kirjutamisest, sest tema ju ei soovinud minna. See oli kellegi teise soov. Ja see keegi teine alla juba ei andnud. Anna sai vallandamisteate, kus vallandamise põhjusena oli toodud asjaolu, et ta ei tee tööajal tööd. Naisele näidati kuu aja vanust turvakaamera linti, kus ta kaastöötajaga müügisaalis vestleb. Ühtegi klienti sel hetkel seal ei olnud. Nõuti seletuskirja. „Mida teha, kas ma saan ennast kaitsta?” küsis Anna Eesti Päevalehe toimetuselt ja käis ühtlasi ka tööinspektsioonis. Järgmisel päeval kutsuti Anna tööl uuesti välja. „See vestlus oli väga ülbe ja ebameeldiv. Mulle anti teada, et pääsen hoiatusega ja võin tööle jääda,” rääkis Anna, kes selleks ajaks juba teadis, et tööandjat oli tema uurimisretkest teavitatud. Sosistati sellestki, et kui Anna oleks tööinspektsioonile avalduse teinud, oleks tööandja pidanud arvestama suure rahalise väljaminekuga. „Kümme aastat olin lugupeetud töötaja ja nüüd selline asi! Kas ma tõesti polnud isegi korrektset koondamist väärt?” küsib naine. „See maja on mu jaoks nüüd niivõrd ebameeldiv, et ei tahaks uksest sisse minna. Praegu töötan, aga otsin hoolega uut kohta.”

Buss käigust ära

„Ei oska enam, kuidas olla, kus olla ja kellelt veel veidigi abi saada,” algab teisest Eesti nurgast toimetusse tulnud kiri. „Olen kohusetundlikult käinud tööl, ilma haiguslehtedeta ja kõiki makse tasunud. Ja nüüd lahendus: töötukassasse ja abiraha. Isegi ei mingit töötuskindlustust.”

Lugu ise on nagu hea vene komöödia, ainult et pärit detsembrist 2009 ja juhtunud Eestimaal. Mida hakata peale töötajatega, keda enam vaja pole? Õige vastus: töölisbuss tuleb käigust ära võtta ning kaugeltnurga meestel-naistel, kelle vahetus algab 4.30 hommikul, pole tänapäeva Eesti bussigraafiku juures mitte mingit šanssi õigeks ajaks tööle jõuda. Hilinejad vallandatakse. Sellisesse olukorda sattus kirja kirjutanud Aili, kes elab töökohast ligi 70 kilomeetri kaugusel. Pikalt tööta olnud naisele oli see aasta eest leitud koht, kus muu hulgas lubati transporti tööle ja koju, nagu taeva kingitus. Sõit polnud tasuta: igal kuul võeti nn kuukaardi raha palgast maha.

Mõne aja eest ilmus tahvlile kiri: buss võetakse käigust ära, sest kallis pidada. „Mõnel hommikul saaks ehk kuidagi kellegagi sõidetud, kuid selle peale ei saa kindel olla. Kui siis ühel hommikul juhtub, et äraräägitud autojuht veab alt, tuleb vallandamine ikka,” kurdab Aili. Temaga koos oleks töökohast sunnitud loobuma ligi 15 inimest. Ettepanekule kuukaardi tasu mitmekordseks tõsta vastas tööandja, et see ei aita. Tööinspektsioon omakorda soovitas tööandjaga kokkuleppele jõuda. Vastuseks paluti töötajatel teada anda, kes siis kuu pärast tuleb ja kes mitte, et saaks hakata lahkujate dokumente ette valmistama. „Teised nutavad, et näe, koondati. Aga mida meie tegema peame?” küsib nõutu Aili.

Tõepoolest, kui kollektiivlepingus või töölepingus ei ole lepet transpordiga kindlustamise kohta, siis tööandjal puudub kohustus sõidutada oma töötajaid tööle ja tagasi, märgib jurist Helve Toomla.

Omal soovil lahkuja ei saa hüvitist

Töötuskindlustushüvitist ei saa:

•• omal soovil lahkujad (v.a siis, kui tööandja rikkus lepingutingimusi või muutis tootmis- ja töökorraldust; ka siis, kui töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks); poolte kokkuleppel lahkujad; lahkujad töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu. Seega jäänuks sellest ilma nii Anna kui ka Aili.

Kui palju koondamine tööandjale maksab:

•• tööandja maksab töötaja koondamisel hüvitiseks ühe kuu töötasu. Olenevalt staažist võib töötaja saada täiendavat koondamishüvitist töötukassast (NB! See ei ole töötuskindlustushüvitis).

Allikas: töötukassa

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2010

• TULUMAKSUSEADUS
• Pensionikeskus

Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 36 000 krooni aastas ehk 3 000 krooni kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab 3 000 krooni kuus, kuulub tulumaksustamisele.

Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus lisaks ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 27 000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus.
Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 5250 krooni kuus.

Üldise maksuvaba tulu (2250 kr) arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.

NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.

Näiteks:

a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulumaksu vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu (2250 kr) arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 4500 krooni, siis 3000 krooni sellest on maksuvaba ja 1500 kroonilt peetakse kinni tulumaksu 21%;

b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, siis on tulumaksuvaba kuni 5250-kroonine pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.

12.01.2010, Sotsiaalkindlustusamet