Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Äripäev

Katre Pilvinski

Peaaegu kaks inimest kolmest otsustas eile õhtuks mitte jätkata teise pensionisamba makseid - pangad näevad selle taga ka negatiivset tähelepanu fondide suhtes.

"Alates riigi otsusest ja väärtpaberiturgude turbulentsist on teise samba kriitika kestnud pikemat aega. Loogilise tulemusena on tekkinud usaldamatus süsteemi vastu," rääkis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

SEB Pangas jätkab eilse seisuga 42% teise sambaga liitunutest makseid fondi ka järgmisel aastal. "Aga samas on pilt palju positiivsem, kui me alguses arvasime. Esialgu oli kõige optimistlikum prognoos SEB teise samba jätkajate suhtes 25%," tõdes Holst.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4517/uud_uudidx_451704.html

Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

Arvestuse üleminek tööaastalt kalendri-aastale sunnib töötajat puhkust võlgu võtma.

Kui seni anti töötajale puhkust tööaasta eest, siis uue töölepinguseaduse järgi saab puhkust võtta iga kalendriaasta eest. Kuidas nüüd puhkusepäevi arvutada nii, et iga töötaja saaks kätte selle, mis talle seadusega kuulub, tekitab üksjagu segadust.

Levinud seisukoha järgi on asi väga lihtne – selgitame välja, kui palju on igal töötajal 31. detsembri 2009. aasta seisuga väljateenitud ja -teenimata puhkusepäevi ning lisame need järgmise aasta puhkusele. Või vastupidi: vähendame nende võrra puhkust.

Oletame, et töötaja Ants on kunagi tööle tulnud 2. juulil. Tema viimane tööaasta oli 2. juuli 2008 – 1. juuli 2009 ja selle eest puhkas ta tänavu juulis ettenähtud 28 kalendripäeva kenasti ära. 31. detsembri seisuga on sama inimene välja teeninud puhkust 14 kalendripäeva töö eest, mida ta tegi 2. juulist kuni 31. detsembrini (puhkuseaeg juulis arvatakse puhkuse õigust andva tööaasta hulka). Seega peaks selgituse kohaselt olema Antsu puhkus tuleval aastal 42 kalendripäeva (14 päeva 2009. aasta eest ja 28 päeva kogu järgmise kalendriaasta eest). Kui töötaja kogu selle puhkuse näiteks 2010. aasta juunis-juulis ära kasutab, on ta saanud sama kalendriaasta eest puhkust avansina ehk laenuna poole aasta eest – juulist detsembrini kokku 14 kalendripäeva.

Oletame edasi, et Ants tuleb puhkuselt tagasi ja mõne nädala pärast ta koondatakse. Sel juhul on tööandjal õigus töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 78 lõike 3 alusel laen ehk avansina saadud puhkuseosa tasu ilma töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada. Töötajale tähendab see, et ta jääb ilma ligikaudu poolest kuutöötasust. Siinjuures tasuks meenutada, et kehtivuse kaotanud palgaseaduse kohaselt ei olnud koondamise korral selline kinnipidamine lubatud, nüüd on see võimalik olenemata töölepingu lõpetamise alusest.

Puhkus võlgu?

Samasugune olukord võib tekkida ka tööandjal, kui töötaja tööleping lõpeb nii, et tal polegi palka, millest saaks puhkusetasu kinni pidada. Tööandja eelis on küll see, et põhimõtteliselt võib tema minna seda töövaidlusorgani kaudu tagasi nõudma, kui töötaja raha tagastamisest vabatahtlikult keeldub. Töötajal pole selles osas midagi vaielda: seadus ütleb, et puhkust saab ainult töötatud aja eest ja tema ei olnud tervet puhkust välja teeninud. Ehk siis jäi ta võlgu.

Uue korraga kaasnevatest selgitusest loeme välja, et järgmisel kalendriaastal ja edaspidigi sunnitakse igal aastal tööandjat andma ja töötajat võtma puhkust avansina ehk laenuna. Ometigi antakse laenu ikka ühe poole soovil ja teise nõusolekul. Töötaja ning tööandja peaksid enne sellist tehingut omavahel kokku leppima. Kui kokkulepe on olemas, pole kõnealuse seisukohaga probleemi. Kui aga töötaja ei soovi sellist avanssi võtta, ei tohiks keegi talle seda peale suruda. Või kui tööandja siiski ühepoolselt soovib just niimoodi puhkust anda, tuleks tal töölepingu lõppemisel loobuda seaduslikust võimalusest avansina antud puhkuseosa palgast kinni pidada. Selline kokkulepe tuleks töölepingusse kirja panna.

Sundpuhkust vältides

Et sellist nn sundpuhkuse andmist ja võtmist vältida, oleks eeltoodud näite puhul töötajal mõistlikum puhata järgmisel aastal 28 kalendripäeva. Sellest on 2009. aastal teenitud 14 päeva ja 2010. aasta esimesel poolel teenitud 14 päeva. Nii oleks täidetud ka töölepinguseaduse nõue anda põhipuhkust töötatud aja eest ning ka sama sätte lõige number kolm, mille järgi on iga töötatud kalendriaasta eest töötajal õigus põhipuhkust saada täies ulatuses. See on üldjuhul 28 kalendri-päeva ja Ants saab seda töötatud aja eest 2009. ja osaliselt 2010. kalendriaasta eest.

Lisapuhkused kaovad

Uue TLS-i järgi:

•• Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Alaealistel ja töövõimetuspensionäridel 35 kalendripäeva, haridustöötajatel kuni 56 kalendripäeva.

•• Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.

•• Lisapuhkusi enam pole (allmaa-, tervist kahjustava töö tegijatele jne).

•• Puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul.

•• Puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega. Puhkuste ajakava tuleb koostada I kvartali jooksul. Ajakavas tuleb ära näidata kõik saadaolevad puhkused.

•• Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks).

Allikas: uus TLS, § 54—71

Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Netiportaalid pakuvad asjalikke näpunäiteid, mida tähtsate otsuste tegemisel arvestada.

www.hm.ee

Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehest võikski alustada. Sealt leiab põhjaliku hariduspuu, mis aitab selgeks teha, mida on selleks vaja, et ühte või teise kooli astuda. Milline on Eesti tasemeharidus, millised võimalused on põhikooli-, gümnaasiumi- või kutsekooli lõpetajal, kus saavad õppida täiskasvanud ja palju muud. Kui põhimõisted selged, võib edasi liikuda.

www.rajaleidja.ee

See põhjalik karjääri planeerimist toetav portaal abistab nii noori kui ka täiskasvanuid ning pakub hariduse, tööturu ja elukutsete teemalist infot. Portaalil on kolm alajaotust: noorele, täiskasvanule ja suunajale (lapsevanem, õpetaja jt). Siit leiab koolilõpetaja riigieksamite ettevalmistuskursused, lahtiste uste päevade toimumisajad, õppeasutuste kontaktandmed, erinevaid töövõimalusi, teavet välismaal õppimise ja töötamise kohta. Lisaks sündmused, stipendiumid ja konkursid. Alustuseks võiks täita ära mõne sealse testi, mine tea, ehk aitab eesmärgile lähemale.

Rajaleidja täiskasvanuosast saab lugeda Eesti tööturu prognoosidest ja erinevatest täiendusõppe võimalustest. Sealt leiab infot tööle kandideerimise kohta ning vajaliku dokumentatsiooni, samuti viiteid lepingutele ja palgainfot.

Hiljuti tegi portaal läbi põhjaliku uuenduskuuri ning on nüüd selgema ja lihtsama väljanägemisega. Portaali pani käima ja koostas sisu SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus.

www.tugi.ee

See portaal on pigem mõeldud neile, kes jäänud töötuks, plaanivad töökohavahetust või ettevõtlusega alustamist ning on ühtlasi Lõuna-Eesti kandi inimesed. Kuid nõu võivad meili teel küsida ka õpilased. E-nõustamine on mugav: ei pea ise kohale tulema ja võib ka anonüümseks jääda. Tasuta pealekauba.

www.valgamv.ee/web.nsf/

Kutsenõustamine Valgamaa õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele. Kodust lahkumata saab teha mitmeid huvitavaid teste, lugeda ametikirjeldusi, otsida erialast kirjandust, leida vajalikke internetiviiteid jne.

www.nip.ee/

Noorteportaal, kuhu noored ise on koondanud kõik vajaliku, mida eakaaslastel peaks vaja minema. Piisab, kui uurida NIP-d, siis pole rohkem vaja interneti rägastikus uidata. Infot saab õppimise, töötamise, välismaale mineku, vabatahtliku tegevuse jms kohta.

www.kny.ee/

Lõpetuseks: siit leiab kõikide karjäärinõustajate kontaktid, et silmast silma kohtumine kokku leppida. See on Eesti karjäärinõustajate ühingu kodulehekülg. Oma tegemisi tutvustavad nad nii: „Karjäärinõustaja abistab ja toetab inimesi karjääri planeerimisel, elukutse, töö, koolituse ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel ning tööotsimisoskuste arendamisel.”

Üksikasjad

Avaldatud: 30 november 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Õiguskantsler Indrek Teder leidis vastuseks Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) taotlusele, et tänavu mitmekordselt kasvanud töötuskindlustusmakse määrade tõstmine oli seaduslik.

Õiguskantsler märkis, et tingimused, mis seaduse järgi lubavad kalendriaasta keskel tööstuskindlustusmakse määrasid tõsta, olid olemas ning 2009. aasta tööstuskindlustusmakse määrad sätestanud valitsuse määrus põhiseaduspärane.

EAKL tegi õiguskantslerile avalduse oktoobri keskel, kuna polnud rahul valitsuse määrusega, mis tõstis alates augustist töötuskindlustusmakse määra 2,8 protsendini töötaja palgast.

Töötukassa hinnangul oli see tõus valitsussektori üldise eelarvedefitsiidi parandamiseks ja mitte seetõttu, et tekkis vajadus töötukassa reservide kasutuselevõtuks. Viimane on põhjus, mille tõttu võib aasta keskel töötuskindlustusmakse määra tõsta.

Õiguskantsleri hinnangul pole alust kahtluse alla seada prognoose, mis näitasid töötukassa puudujääki. Maksemäärade tõstmatajätmine oleks toonud kaasa töötukassa kaheksakordse netovara vähenemise sel ja järgmisel aastal, mistõttu poleks reservkapitali kasutuselevõtt olnud välistatud, märkis Teder.

Kui aasta alguses oli töötuskindlustuse maksemäär töötajale 0,6 ja tööandjale 0,3 protsenti palgast, siis juunis kerkis see kolme protsendini, mis oli suurim lubatud määr.

Tööpuuduse kasvades vähenesid töötukassa rahalised vahendid, mistõttu otsustas valitsus defitsiidi vastu võitlemiseks esmalt tõsta maksemäära lagi 4,5 protsendini ning tõstis hiljem töötukassa nõukogu ettepanekul 1. augustist töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendile.

Praegu on maksemäär töövõtjale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti ning vastavalt valitsuse otsusele jääb see nii ka 2010. aastaks.

BNS