Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Töötaja ei ilmunud pärast puhkust enam tööle ja ei vastanud ka juhataja telefonikõnedele ega -sõnumitele. Kontorisse töölepingut lõpetama pole ta tulnud. Paar kuud hiljem nõudis ta meili teel töölepingu korrektset lõpetamist ja hüvitisi. Kuidas peaksime käituma, kui ei õnnestu töötajale ülesütlemisavaldust edastada? Kuidas saab tööandja töölepingu lõpetada?
Seadus ei nõuagi tingimata ülesütlemisavalduse paberil ja allkirja vastu esitamist, seda võib teha ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Näiteks samas vormis, nagu esitas töötaja oma nõude – meili teel. Kui seda soovitakse siiski n-ö kindla peale esitada, siis võib avalduse saata posti teel tähitult ja väljastusteatega. Tööandja on oma teatamiskohustuse sel juhul täitnud isegi siis, kui töötaja ei suvatse saadetist vastu võtta ja postiasutus selle tagasi saadab.
Töötajale, kes põhjusetult tööle ei ilmunud, võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel.
•• Seaduses on öeldud, et õppepuhkuse ajal makstakse 20 kalendripäeva eest keskmist palka. Keskmine palk arvutatakse tööpäevades. Kavatsen võtta õppepuhkust kümme kalendripäeva. Kas sel juhul tuleb leida keskmine kalendripäevatasu ja see korrutada 10-ga? Eri portaalid ja foorumid tõlgendavad seadust erinevalt.
Kuna tegemist on ühe puhkuseliigiga ja tasu makstakse õppepuhkuse kalendripäevade eest, siis tulebki lähtuda kirjeldatud variandist, s.t leitakse keskmine kalendripäevatasu, mis korrutatakse kümnega, s.t õppepuhkuse päevade arvuga. Sellisele seisukohale on asunud nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka sotsiaalministeerium.
- Üksikasjad
Täna käivitub kaks aastat kestev nõustamisprogramm «Uus algus», mis aitab toimetulekuraskustes, kaua kodus olnud või töötutel inimestel jälle tööturule naasta.
Arengu Keskuses Avitus algav programm «Uus Algus» on mõeldud sotsiaalsete ja majanduslike toimetulekuraskustega inimestele, töötutele ning väikelaste emadele, kes soovivad tööturule naasta või oma positsiooni tööturul parandada.
Programmi viivad läbi eriväljaõppega rühmajuhid, psühholoogid, personalijuhid või -nõustajad ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) ja MTÜ ETNA Eestimaal spetsialistid. Nõustamisprogrammi viiakse läbi Tallinnas.
Programmis osalemine on tasuta. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond meetme 1.3.3, «Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed»' raames, toetuse suurus on 1 123 574 krooni.
«Töötusel on oma psühholoogiline pool, mis inimesi mõjutab. Töötud vajavad psühholoogilist abi, et keerulises olukorras mitte masendusse langeda ja alla vanduda, vaid leida üles oma tugevad küljed ning otsida lahendusi. Samas on töötute jaoks psühholoogiline abi kallis ning rahaliste piirangute tõttu jääb see nende jaoks sageli kättesaamatuks,» ütles Avituse projektijuht Triin Ülesoo.
Tema sõnul on loogiline, et Avitus aitab leida lahendusi hetke valupunktile - töötusest tulenevale masendusele, lootusetusele jms. «Avitusel on pikaaegne kogemus nii grupi- kui individuaalnõustamise osas ning spetsiifiliselt oleme tegelenud just depressiooniprobleemidega. Tahame aidata inimestel leida eneseusu ning käivitada oma sisemised ressursid, et raskes olukorras hakkama saada, leida oma jõud, uued suunad ja uus lootus. Tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele saame programmi ellu viia mahus, mis võimaldab jõuda paljude abivajajateni.»
Nõustamisprogramm pakub võimalust osaleda rühmanõustamisprogrammis ning kasutada individuaalse psühholoogilise, juriidilise või ettevõtlusalase nõustamise teenust. Eneseabi- ja psühhokoolitusrühmades õpitakse spetsialistide lühiloengute, kogemuste vahetamise, testide ning eneseanalüüsi abil iseennast, oma tööalaseid võimeid ja vajadusi paremini mõistma.
Arutletakse erinevate psühholoogiliste ja praktiliste tegurite üle, mis võivad inimese toimetulekut mõjutada ning kuidas neid tegureid enda heaks paremini ära kasutada. Räägitakse töötamisega seotud juriidilistest aspektidest ning ettevõtluse alustamisest ja võetakse läbi töökohale kandideerimine: töökuulutustega töötamine, CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostamine ning töövestlus.
Rühmajuht Anne-Ly Rõuk räägib eneseabigruppidest: «Valisime üheks nõustamise vormiks just eneseabi- ja psühhokoolitusrühma. Individuaal- ja grupinõustamine on erinevad meetodid, millel on mõlemal oma plussid ja miinused. Rühmanõustamise eelised ja efektiivsus peitub näiteks selles, et inimene tajub, et ta ei ole oma probleemidega üksi ning kiirem on ka muutusteks motivatsiooni leidmine.»
Nõustamisprogrammi läbib 12 eneseabirühma, neist kuus väikelaste emadele, igas rühmas 15 inimest. Üks rühmatöötsükkel kestab 10 nädalat, koos käiakse ühel päeval nädalas kuus tundi korraga. Individuaalset nõustamist saab umbes 80-100 inimest aastas. Väikelaste emadele pakutakse vajadusel ka lapsehoiu võimalust.
Toimetas: Sandra Maasalu
- Üksikasjad
Valitsus kiitis heaks muudatused määruses, mis reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimusi ja piirmäärasid. Muudatused tulenevad alates selle aasta 1. juulist jõustunud tulumaksuseaduse muutmisest, millega laiendati isikute ringi, kel on õigus saada tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist.
Määruse kohaselt võimaldatakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist maksta ka juriidilise isiku kontrollorgani liikmele. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt makstakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele.
Tulumaksuseadusesse vastava täienduse sisseviimisel leiti, et ka juriidilise isiku kontrollorgani liikme puhul võib tekkida vajadus maksta seda hüvitist, kui isik kasutab isiklikku autot oma ametiülesannete täitmisel. Seetõttu peeti vajalikuks maksuvabastusest puudutatud isikute ringi laiendada.
- Üksikasjad
Maksu- ja Tolliamet on suurendanud tähelepanu sektoritele, kus liigub sularaha. Esialgsed tulemused näitavad rikkumisi käibemaksuarvestuses, tuvastatud on suurel hulgal ümbrikupalga maksmise juhtumeid ning üle 20 isiku, kes saavad töötuskindlustushüvitist, kuid töötavad samal ajal mitteametlikult. Sellesuunalise töö tulemusena on MTA novembri jooksul alustanud üle 150 kontrolli.
Parklate kontrollimisel selgus, et 60 protsendil äriühingutest töötab ettevõttes reaalselt rohkem töötajaid, kui maksuhaldurile deklareeritakse. Valdavalt on ametlikult tööl kaks, tegelikult aga neli inimest. Tuvastati juhtum, kus ettevõttes oli deklareeritud seitse töötajat, palka maksti neist neljale. Kontrollimisel selgus, et äriühingus töötab 20 inimest.
Enamikes kohtades toimub arveldamine sularahas ning esialgse hinnangu kohaselt varjati käivet ligikaudu poole ulatuses.
Kontrollide käigus tuvastati 24 isikut, kes on töötukassas arvele võetud, kuid töötavad samal ajal mitteametlikult. On ka juhtumeid, kus isik on samas ettevõttes eelnevalt tööl olnud ning on sealt koondatud ja töötuna arvele võetud, kuid saades töötukassast hüvitist, töötab tegelikult ettevõttes edasi, mida maksuhaldurile enam deklareeritud ei ole. Kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on antud juhul tegemist väga alatu pettusega – riiki petetakse kahekordselt, esiteks küsitakse töötukassast raha, mida ausad maksumaksjad on sinna tasunud ja seejärel jäetakse maksud tasumata. Maksuhaldur ja töötukassa vahetavad antud juhtumite puhul informatsiooni ning töötukassal on võimalik võtta kasutusele omapoolsed meetmed, sh nõuda tagasi alusetult saadud hüvitis.
Novembrikuus on Maksu- ja Tolliamet kontrollinud lõbustusasutusi, parklaid, autoremondi- ja rehvitöökodasid, toitlustusasutusi ning jaemüügi ja ehitusega tegelevaid ettevõtteid.
Selle aasta kolme kvartali jooksul toimunud kontrollitegevuste tulemusel tuvastas amet deklareerimata ja tasumata makse kokku 857 miljoni krooni ulatuses.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
- Üksikasjad
Kerttu Kaldoja
Valitsus kiitis täna heaks töötukassa ettepaneku, mille kohaselt jääb töötukindlustusmakse määr tuleval aastal senisele tasemele.
Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt kehtestatakse 2010. aastaks kindlustatu maksemääraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks 1,4 protsenti.
Võrreldes 1. augustist 2009 kehtestatud maksemääradega jäävad 2010. aasta maksemäärad samaks.
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt kehtestab valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Lehekülg 1321 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee