Artiklid
- Üksikasjad
Haigekassa andmed näitavad, et suvel jõustunud uue haigushüvitiste maksmise korra ja raske majandusolukorra tõttu on inimesed viimase kolme kuu jooksul võtnud välja varasemast poole vähem haigus- ja hoolduslehti.
Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga on haiguslehtede arv haigekassa andmetel vähenenud tervelt 57 protsenti. Riik on tänu sellele inimeste arvelt kokku hoidnud üle 133 miljoni krooni.
Perearst ja Eesti tervise fondi juhatuse esimees Eero Merilind tõdes, et tõeks on osutunud skeptikute mustades värvides ennustused selle kohta, mis juhtub pärast uue, tööinimesele varasemast kahjulikuma haigushüvitiste maksmise korra jõustumist.
«Inimesed, kes kardavad oma töökoha pärast, on selles küsimuses tundlikud ja pigem väldivad haiguslehe võtmist. Haigusleht võetakse vaid väga tõsise haiguse puhul,» nentis Merilind, lisades, et on selgelt näha – haiguslehtede võtmisele avaldab mõju just hüvitise maksmise uus kord.
Nimelt saab 1. juulist hüvitist alates neljandast päevast, mil haigele töötajale hakkab seda maksma tööandja. Haigekassa võtab maksmise üle alles üheksandal haiguspäeval.
Merilinnu hinnangul on haigushüvitiste määramisel suuresti ära langenud lühemaajalised haigused. Nende haiguste osas, mis vajavad pikemaajalist töövõimetuslehte, ei ole statistika muutunud.
Kui mullu võeti kolmandas kvartalis (juulist septembrini) välja 93 608 haiguslehte, siis tänavu 40 593. Haiguspäevade arv on langenud 43 protsenti. Haiguslehe keskmine pikkus tõusis seevastu kahelt nädalalt 19 päevale.
Külmetuse puhul koju ei jääda
Merilind meenutas mõne päeva eest tema vastuvõtul käinud naist, kes ei soovinud haiguslehte võtta, kuna kartis, et siis saab tööandja tema peale pahaseks. Ta oli pigem nõus vaba päeva võtma ning uuris, kas haiguslehte saaks võtta nii, et tööandja ei peaks maksma. Selliseid näiteid on palju. «Inimesed kardavad oma töökoha pärast ja kui neil on valida, kas võtta töövõimetusleht – või kui samas on laps haige –, siis võetakse pigem hooldusleht,» rääkis Merilind.
Ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees ja perearst Ruth Kalda nentis, et töövõimetuslehti võetakse tõepoolest mõnevõrra vähem välja just maksmise korra pärast. «Aga inimesed haigestuvad vast ikka samamoodi. Tihti helistatakse ja antakse teada, et haigestuti ning küsitakse nõu,» nentis Kalda. «Kuid kuna tavalised viirusnakkused ja külmetushaigused mööduvad enamasti kolme kuni viie päevaga, siis haiguslehte ei vajata ja seda ei paluta ka väljastada.»
Samas on Kalda kohanud suhtumist, kus ei taheta haigusega koju jääda, sest haiguspäevade eest ei maksta. Liiga tihti sellist suhtumist siiski õnneks ette ei tule.
Eile külastas oma perearsti Lemme Krimm, kes on haiguslehel viibinud nüüd juba üle kuu aja. «Kui oled ikka haige, siis tuleb ennast ravida,» leidis ta. «Mis sellest rahast, kui enam tervist ei ole, see ju meie kõige kallim vara.» Krimmi arvates ohustavad inimesed, kes pooltõbisena tööl käivad, ka töökaaslaste tervist ja see on pahatahtlik.
Krimmi raviv perearst Iris Koort ei ole aga erinevalt kolleegidest täheldanud, et inimesed vähem haiguslehti võtaksid. «Ja ka vanemad on oma lastega ilusti hoolduslehtedel, mis sest, et ka neile nüüd vähem raha makstakse,» nentis Koort.
Lapsega koju jäädakse vähem
Haige lapsega koju jääva vanema hüvitist ehk hooldushüvitist maksab haigekassa varasema saja protsendi asemel 80 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Siiski on ka hooldushüvitiste lehtede arv haigekassa statistika põhjal vähenenud 36 protsenti.
Neid inimesi, kes kipuvad haigena tööl käima ja ignoreerivad haigusi, olevat Koorti sõnul alati. «Haigekassa statistika näitab ainult seda, mis juhtub pärast kaheksandat päeva,» pakkus ta.
Teedemärgistusega tegeleva Kiirwarren.KL OÜ juhatuse liige Kimmo Liivak ütles, et kuna uus kord on veel vähe aega kehtinud, on vara teha järeldusi, kas see paneb ka firmaomanikke varasemast tuntavalt rohkem rahakotti kergendama.
«Meie töötajatel on tervis nagu vanapaganal,» rõõmustas Liivak. Ta nentis, et viimase aasta jooksul on 40 töötajast olnud ainult üks nädal aega haiguslehel. «Siis ta ka kolm nädalat vindus kontoris ja pärast nädalast kodusolekut oli jälle terve,» rääkis Liivak.
Haigekassa hinnangul tuleneb poole väiksem haiguslehtede arv sellest, et kergemate haiguste puhul ei tõtata enam kergekäeliselt haiguslehte vormistama. «Samas need, kes seda vajavad, võtavad lehe ikka välja,» kinnitas Eesti haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.
Kuigi lapsega hoolduslehel viibivaid vanemaid on vähemaks jäänud, on nende ühe päeva keskmine tulu kasvanud üheksa protsenti. «Põhjuseks on valikuvõimalus – hoolduslehele jääb kõrgema sissetulekuga lapsevanem,» rääkis Koppel. Ta nentis, et neli kuud on põhjapanevate järelduste tegemiseks liiga lühike aeg.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur nentis, et haigus- ja hoolduslehti on vähem väljastatud ka seetõttu, et töötavate inimeste arv on võrreldes möödunud aastaga kümme protsenti vähenenud.
Madis Filippov
Kristi Leppik
- Üksikasjad
Urmas Jaagant
Pensioniiga hakkaks tõusma alates 2017. aastast ja kerkiks 2024. aastaks 65 aastani.
Valitsus kiitis heaks konkurentsivõime arengukava aastateks 2009–2011, ühe punktina on seal sees ka pensioniea tõstmine 65-ni aastaks 2024. Pensioniiga hakkas tõusma nii naistel kui ka meestel aastas kolme kuu võrra alates 2017. aastast.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et enne vastava eelnõu valmimist tuleb teha mõjuhinnangud, mida asuvad koostama sotsiaal- ja rahandusministeerium.
Paraku paratamatus
„Seejärel, kui need mõjuhinnangud on valmis, siis tulla ka valitsusse vastava eelnõuga, millega pikendataks alates 2024. aastast vanaduspensioni iga 65 eluaastani,” ütles Pevkur.
Eesti pensionäride ühenduse juhatuse esimees Aare Kitsing leidis, et valitsuse plaan hakata kergitama pensioniiga on iseenesest paratamatu, kuid vajab inimestele lahtiseletamist ja üsna kindlasti on oodata ka vastuseisu.
„Inimeste töövõime on tõusnud ja kuna iive on negatiivne, siis ilma pensioniiga tõstmata ei saa hakkama. See ei ole küll positiivne, aga normaalne nähtus,” oli Kitsing mõistev. „Kindlasti on 65 aastani tõstmine õige mõte, ei saa öelda, et see oleks eriline käteväänamine.”
Küll aga tuleks Kitsingu arvates plaani pensioniiga tõsta inimestele laiemalt selgitada, kuid arutelu tekkimisse ta väga ei usu. Nagu igale rahakoti pihta käivale otsusele, on ka pensioniea tõstmisele tema arvates vastuseisu oodata ja ilmselt eriti nendelt, kellel pensionini veel pikk aeg.
- Üksikasjad
Virge Haavasalu
Osa kohustusliku pensionifondi vahetanutest jätkab makseid ikka vanasse fondi, ja seda teadmatusest.
Iga kuues kohustusliku pensionifondi vahetaja suunas alates uuest aastast seni kogutud pensioniraha uude fondi, jättes aga maksed vanasse fondi, selgus Eesti Väärtpaberikeskuse statistikast.
Neid kohustusliku pensionifondi vahetajaid, kes soovisid lõppenud perioodil teadlikult fondi vahetada, suunates seni kogutud raha uude fondi, ent jättes sissemaksed vanasse fondi, on statistika järgi liiga palju, leidis LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4490/uud_uudidx_449010.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Kaasaegses ühiskonnas on juba üldlevinud tavaks see, et enamus üliõpilasi käib ülikooli kõrvalt tööl. Elu tahab elamist, maksed maksmist ja laenud-liisingud tasumist olenemata sellest, kas oled tudeng või mitte.
Tõsiasi on ka see, et olemaks tööturul edukas, peab ka äsja ülikooli lõpetanud noor omama juba märkimisväärset töökogemust. Seetõttu on elu paratamatuseks kujunenud olukord, kus töötamine ja õppimine peavad käima käsikäes.
Samas aga tekib siit rida küsimusi. Kuidas tööelu ja eneseharimist mõistlikult ühendada? Mis on üliõpilase töö? Käia usinalt koolis või hoopis täita hoolsalt töökohustusi? Milline peaks olema tasakaal töötaja ja tööandja huvide vahel? Need küsimused ei ole lahendatavad pelgalt seaduse tasandil, kuid samas on riigil võimalik seaduse regulatsioonidega neid teemasid ühiskonnale vajalikus suunas mõjutada.
Kogu artiklit saab lugeda Raamatupidaja.ee
http://www.raamatupidaja.ee/article/2009/11/05/Mis_on_uliopilase_too
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Agne Narusk
Isegi töötukassasse või koolitusele minek on rist ja viletsus, ütlevad maainimesed.
„Valgjärve vallas on 89 töötut. Mureks on koolitustel osalemine. Üks proua räägib, et talle pakutakse töötukassa Põlvamaa osakonna kaudu koolitust Tartus, kuid tal pole võimalik seal käia − bussisõiduks ei jätku raha. Oleks võimalus saada sõbranna autoga, kuid bensiiniraha oleks ikkagi vaja maksta. Töötukassa hüvitab sõidukulud peale nende tegemist, vastavalt koolitusel osalemise päevadele.”
Nii seisab Mobi blogis, kuhu mööda Eestit ringi sõitvad töötukassa inimesed panevad kirja, mida nad on pealinnast kaugel näinud ja sealsetelt elanikelt kuulnud. Mobi on mobiilse nõustamise ringsõit. Kuu aja jooksul on töökoha leidmist, töötuks registreerimist, tööõigust jms puudutav teave tulnud kaugelt kandi inimestele ratastel kätte. Läbi on sõidetud Jõgevamaa, Tartumaa kaugemad nurgad, Võru- ja Põlvamaa.
„Inimeste peamine mure oli mõistagi seotud töökoha kaotusega ning kõigil oli soov uus koht leida. Korduvalt oli juttu sellest, et lähedal on mitu suuremat asulat ja linna ning kui kohapeal tööd pole, siis saaks ka eemal tööl käia, kuid bussiliiklus on väga harv ning elukohta vahetada ei tahaks” − blogi 6. oktoobri sissekanne. Mobi teisel päeval on töötukassa inimesed jõudnud Jõgevamaale Puurmanisse. Õhtul Sadukülas kurdavad naabrid sama: raske on kuhugi minna, sest ühissõidukid käivad harva nagu jõuluvana.
„Jah, on küll tore, et stipendiume (tööturukoolitusel − toim) on suurendatud, samuti on vahva, et sõidukulud täies mahus kompenseeritakse, aga... kui tuleb piskust otsustada, kas osta leiba või bussipilet, siis on vähe abi sellest, et järgmisel kuul kulud kompenseeritakse,” vahendab Mobi blogi Pala inimeste muret, kes on olnud kaua tööta ja vaevaga kogutud säästud ammu „ära elanud”. Nädal hiljem räägib Setumaa rahvas, et kunagi tulevikus − kui koolitus läbi − makstavast sõiduhüvitisest on vähe kasu, kui just nüüd ja praegu pole sentigi võtta, et õppima sõita. Aga kuu aega iga päev Meremäelt Võrru koolitusele käia tähendab 3000-kroonist väljaminekut, toob blogi ära rahva rehkenduse.
Paneks jõe teistpidi voolama?
Põlvamaal Ahjal tegi rahvas ettepaneku: töötukassa võiks võimaluse korral määrata ühe kandi inimestele vastuvõtu samaks päevaks, siis saaks näiteks sotsiaaltöötaja nad Põlvasse sõidutada. Või mõni oma kandi inimene, kel on maakonnakeskusse asja. Vallas on üle 50 töötu. Kanepis nn autoabi juba toimib: sotsiaalnõunik Tiiu Urm on mõned oma valla 112 töötust toonud autoga Mobi nõustamisele.
Tartumaa Võnnu inimesed arvavad, et ühel päeval kuus võiks töötukassa konsultant tulla ise valda. Töötu jaoks on sõidupilet liiga kallis. Kui seda kohe kuidagi ei saa, siis võiks ju hüvitada ka igakuise töötukassas „märkimas” käimise kulud, laiendab Kolkja rahvas jõe teistpidi pööramise mõtet.
Mis on Mobi?
•• Mobi on töötukassa mobiilse nõustamise ringsõit, mis on nüüdseks kuu aja jooksul jõudnud Jõgevamaale, Tartu-, Võru- ja Põlvamaale. Ees ootavad Valga- ja Viljandimaa.
•• Mobiilsel nõustamisel räägitakse inimestele, kellele tööturuameti teenused on elukoha tõttu raskesti kättesaadavad, kuidas leida tööd ja mis on tööotsingute puhul oluline. Ka saab end töötuna arvele võtta ja vastuvõtuaja kokku leppida.
•• Töötukassa karjäärinõustamise teenusejuhi Lana Randaru sõnul on üsna tõenäoline, et järgmine Mobi võtab ette kogu Eestimaa ja miks mitte lausa kaks korda aastas. Kuid esimene Mobi alles käib ning kokkuvõtted ja plaanid tulevikuks on tegemata. Teenusejuhi sõnul esitasid inimesed palju küsimusi ka palga, maksunduse ja töösuhete kohta, nii on põhjust mõelda teistegi spetsialistide kaasamisele.
*Täna jõuab töötukassa buss Valgamaale: kell 11 oodatakse huvilisi Tõlliste vallas Tsirguliina kultuurimajas, kell 16 Õru vallas Õru koolimajas.
Kommentaar
Lana Randaru,
töötukassa karjäärinõustamise teenusejuht
„5. oktoobril oli Mobi esimene päev Jõgevamaal ja kohe kerkis rahva hulgast küsimus: aga kuidas minna tööle, kui esimene buss läheb hommikul kell 10? Mõnes vallas öeldi, et nad püüavad midagi transpordi teemal ise ära teha, näiteks ühendada vallaelanike tööleviimine ja -toomine koolibussi sõitudega. Vallaesindajate ükskõiksust ei näinud me mitte kuskil, ikka mõeldi inimestega kaasa. Iseasi on see, millised vahendid valdadel selleks üldse on, et bussisõitu korraldada. Ning tõsisem mure kui hõre liiklus on paraku inimeste motiveeritus.
Ise pakkusin, et mida veel ise teha saaks, on kambakesi ühe autoga tööl käimine. Nii saaks bensiiniraha ära jagada ja see poleks nii suur. Kuid siin on vaja inimest, kes algatuse ja asjaajamise enda peale võtaks.”
Kommentaar
Enel Maide,
Puurmani valla sotsiaalnõunik
„Jõgevamaal pole transport nii suureks probleemiks kui näiteks Lõuna-Eesti äärealadel. Meil on keskused üsna lähedal. Kuid ette seda ikka tuleb ja inimesi, kellele bussiajad muret teevad, leidub. Mobi-päeval sai välja öeldud, et püüan selles küsimuses midagi omalt poolt ette võtta. Kuidas ja mida, veel ei tea, kuid ilmselt tuleb rääkida ka bussifirmadega.
Olen seda meelt, et alati on võimalik lahendus leida. Kui inimene tahab, küll siis saab, kui inimene ei taha, siis ei saa ka.”
Blogi:
http://mobi-tootukassamobi.blogspot.com/
Lehekülg 1325 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee