Artiklid
- Üksikasjad
Pühapäeval ületunde tehes juhtunud tööõnnetus pole tööõnnetus, sest mitte keegi ei käskinud teil tööle tulla.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb: „Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.”
- Üksikasjad
Agne Narusk
Aasta algusest oktoobri keskpaigani on töötuna arvel olnud 117 205 inimest, neist 8584 teist korda. Viis inimest registreeris end töötuks viiendat korda.
Töötukassa analüütiku Kadri Lühiste sõnul ulatub küll mõni neist eelmistest töötuna arvel olemistest ka paari aasta tagusesse aega, kuid enamik mitmendat korda tulnuid (58%) on tulnud ka esimest korda just nimelt tänavu.
•• Miks inimesed lühikese aja jooksul end uuesti töötuna arvele võtma tulevad?
„Üks põhjus võib olla see, et inimene kaotab üsna pea ka uue töökoha või siis leiab endale lühiajalise töö. Kui töötu pole eelmisel arveloleku ajal (aegadel) talle määratud töötuskindlustushüvitist kogu ulatuses kätte saanud, siis on tal uuesti töötuks jäädes võimalik hüvitist edasi saada. Seda juhul, kui esialgsest hüvitise määramisest on möödas vähem kui 12 kuud ja töösuhe lõppes hüvitisele õigust andval põhjusel (lõppes tähtajaline leping, katseaja tulemused polnud rahuldavad, ta koondati vm). Ka töötutoetuse saamist on põhimõtteliselt võimalik sarnaselt jätkata, kuigi seadusandja on siin töötule küll rohkem lisatingimusi seadnud. Et nii soosib seadus ka lühiajalist töötamist, siis on loomulik, et töötuks jäänud inimesed sellega ka arvestavad – kui uus töökoht kiirelt kaob, võtavad end uuesti töötuna arvele. See ju ongi skeemi mõte, et töötu ei peaks tööd vastu võttes võtma liiga suuri riske ja teaks, et saab jätkata toetuste ja teenuste saamist, kui peaks uuesti töö kaotama.
Teine põhjus on see, et mitte miski ei takista töötuna arveloleku lõppemisele järgneval päeval end jälle töötuna arvele võtta. Nii liiguvad töötud, kes toetust ega hüvitist ei saa, sageli registreeritud töötuse ja registreerimata töötuse vahel. Võib olla nii, et inimene loobub korraks tööotsimisest ja kui leiab, et see on siiski vajalik, võtab end taas töötuna arvele.”
•• Millal saab inimene, kes on juba kord töötuna kirjas olnud, end uuesti arvele võtta?
„Teise ringi töötuks saamiseks peavad olema täidetud samad tingimused kui esimesel korral: töösuhe peab olema lõppenud, ei või olla enam FIE-na registreeritud, ei või olla pensionieas või saada ennetähtaegset vanaduspensioni, ei või saada kohalikult omavalitsuselt hooldajatoetust, peab olema vähemalt 16-aastane jne. Mingeid eritingimusi pole, s.t ei ole piiranguid, mis ei lubaks kohe järgmisel päeval pärast töötuna arveloleku lõpetamist avaldust esitada ja uuesti arvele tulla.”
Teise ringi töötud
Jaanuarist kuni oktoobri keskpaigani:
•• 117 205 eri inimest oli töötukassas töötuna arvel vähemalt ühe päeva.
•• Neist viis inimest ehk 0,004% oli töötuna arvel viiendat korda; 60 inimest ehk 0,05% oli arvel neljandat korda; 650 inimest ehk 0,5% kolmandat korda; 8584 ehk 7,3% teist korda.
Töökaotuse põhjus nr 1: koondamine
Kolmandik uusi töötuid ei olnud töötanudki:
•• 9.–15. oktoobrini võttis end töötukassas arvele 2518 uut töötut, neist 743 olid koondatud oma eelmisest töökohast.
•• 311 inimesel oli lõppenud täht-ajaline tööleping, töövõtu-, käsundus- vm võlaõiguslik leping;
•• 139 inimest lahkus omal algatusel, 109 poolte kokkuleppel;
•• 37 inimese lahkumise põhjus oli tööandjapoolne lepingu rikkumine; 28 ei läbinud katseaega;
•• 27-l põhjustas töökohast ilmajäämise distsiplinaarsüütegu või muu rikkumine;
•• 25 inimese tööandja läks pankrotti.
•• Lahkumine omal algatusel töövaidluskomisjoni otsusega – 8; ettevõtte, asutuse likvideerimine — 7; FIE-na tegutsemise lõpetamine — 3 inimest.
•• 165 inimest oli enne arvele tulekut küll töötanud, kuid töösuhte lõpu põhjus on teadmata;
•• 916 inimest aga polnud vahetult arvele võtmise eel töötanudki (lapsega kodus, tudengid jne).
Allikas: töötukassa
- Üksikasjad
Holger Roonemaa
Kõige rohkem võidaksid uuest korrast osalise tööajaga alla alampalga teenijad.
Tõenäoliselt ülehomme jõuab valitsusse arutamiseks Eesti konkurentsivõime arengukava, mis ühe uue algatusena näeb lõpuks ette sotsiaalmaksule võimalike piirmäärade panemist.
Rahandusminister Jürgen Ligi lausus, et esmajärjekorras mõeldakse inimestele, kes töötavad poole koormusega mitmel ametikohal. „Suhteliselt kindel on see, et me õhendame sotsiaalmaksu alampiiri neile, kes mitmel kohal osalise ajaga töötades alampalga jagu kokku ikkagi teenivad, ent kelle arvelt tasutakse kokku sotsiaalmaksu liiga rängalt,” ütles Ligi ja lisas, et rahandusministeeriumis on vastav eelnõu juba väljatöötamisel. Kunas see võiks valmida või veelgi enam, jõustuda, Ligi öelda ei osanud. Seda, et sotsiaalmaksu alampiiri langetataks kõikidele osalise ajaga töötajatele, Ligi lubada ei julgenud, sest see võiks anda sotsiaalmaksu laekumisele liiga suure hoobi. „Erandeid võib siiski tulla veel, näiteks võiks kaaluda üheksa kuud töötu olnule palgatoetuse maksmist.”
Mis puudutab sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist, siis see on Ligi sõnul pikema vinnaga teema, mida ei saa käsitleda peost suhu elades. „Selle teemaga tuleb edasi tegeleda kindlasti, kuna üldine maksukoormus on meie riigis suhteliselt kõrge. Ülempiir ahistab just tippspetsialiste, kes määravad meie majanduse käima tõmbamise.”
„Valitsus peab andma selge mandaadi, et saaks sotsiaalmaksule piiride panemist uurima hakata,” selgitas riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaas. Ehkki nii ettevõtjad kui ka mõned poliitikud on seni avalikult rääkinud sotsiaalmaksu ülemise lae määramisest, tuleks Klaasi sõnul kiiremini tegeleda hoopis maksu põranda ehk alumise piiriga.
„Tuleb proovida võimalusi tekitada erisusi näiteks noortele ja töötutele,” lausus Klaas. Üheks konkreetseks võimaluseks nimetas Klaas inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamist. Praegu kehtiva süsteemi järgi arvestatakse nimelt 33-protsendilist sotsiaalmaksu minimaalselt alampalga ehk 4350 krooni pealt isegi siis, kui töötaja töötab osalise tööajaga ja tema palk on seetõttu madalam.
Tööandjale kulukas
„See on tööandjale väga kulukas ja inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamiseks võiks kaaluda erandi tegemist,” ütles Klaas. Teisalt pole veel selgeks tehtud, kuidas mõjuks sellise muudatus eelarvele. „Siin ei pruugi suurt negatiivset mõju olla, sest kui töötud inimesed saaksid poole kohagagi tööle, ei peaks nad näiteks enam võtma töötu abiraha,” ütles Klaas. Osaajaga töötajaid oli selle aasta keskel Eestis ligi 70 000, suur osa neist tõenäoliselt teenib ka alampalgast vähem.
Õmblusfirma Klementi juht Maia-Leena Varjun ütles, et olukorraga, kus inimene teenib reaalselt alampalgast vähem, on ta kokku puutunud küll. „Sellises olukorras oleme maksnud vajalikud maksud, kuid tulevikus oleme teinud vastavad muutused. Oma ettevõttes oleme sellistel juhtudel pigem üle läinud teenuse sisseostu peale.”
Ettevõtja: piir võiks olla 20 000 krooni
•• Kui sotsiaalmaksule pannakse ülempiir kõrgemal kui 35 000-krooniselt palgalt, teevad poliitikud seda vaid risti kirja saamiseks, kuid olulist efekti sellega ei kaasneks, lausus edumeelseid ettevõtjaid koondava kodanikuühenduse Tark Eesti üks eestvedajaid Kristel Kivinurm-Priisalm.
•• Tema sõnul toob ühe kõrgepalgalise töökoha juurdeloomine või ettevõtte Eestisse kolimine kaasa liblikaefekti: lisandub nõudlus äriteenuste järele, kus tekib omakorda töökohti juurde, kõrgepalgaliste rohke tarbimine suurendab käibemaksu laekumist jne. „Eesti ei ole täna atraktiivne tööjõumaksude osas,” ütles Kivinurm-Priisalm ja lisas, et teabemahuka ettevõtte kogukuludest läheb tööjõule 40–70%. „Kui Eesti kehtestaks sotsiaalmaksule 20 000 krooni pealt ülempiiri, tooks see järgmise kahe-kolme aasta jooksul Skandinaavia riikidest Eestisse uusi töökohti just eelkõige kõrgepalgaliste hulgas, meie oma ettevõtjad aga peataksid senise trendi — töökohtade üleviimise Eestist madalama maksukeskkonna ja kuluga riikidesse või lihtsalt töötajate koondamise, et ettevõte ellu jääks.”
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Tahaksin kuni järgmise aasta suveni oma töökoormust veerandi võrra vähendada (täiskohalt 0,75-le). Milline oleks juriidiliselt täpne ja õige käitumine? Kas olen õigesti aru saanud, et pean kirjutama avalduse, kuhu panen kuupäevaliselt kirja oma tööaja vähendamise soovi? Ja lisan soovi, et mind ennistataks sellele järgnevast päevast tagasi täiskohale.
Töölepingus võib kokku leppida osalise tööaja rakendamises mingi tähtajani. Et asi päris selge oleks, võiks näidata ka selle kuupäeva, millest alates töötatakse jälle täistööajaga. Sõnastus võiks olla näiteks selline: „Punkt x: töötaja töötab osalise tööajaga y tundi päevas, z tundi nädalas alates 1.11.2009–1.5.2010. Alates 2.5. 2010 töötab töötaja täistööajaga.” Lepingupooled lisavad sellele muudatusele oma allkirja.
•• Kas ametnik peab tööandjalt luba taotlema, kui ta soovib põhitööst vabal ajal tegeleda õpetamisega? Kas tööandja saab seda keelata?
Küsimus on pisut ebaselge. Pole teada, millises riigiasutuses küsija töötab ning kas õpetamine toimub õppeasutuses (s.t teise tööandja juures) või õpetab küsija kedagi näiteks heast tahtest oma kodus, olemata kellegagi lepingulises suhtes.
Avaliku teenistuse seaduse § 73 lg 1 kohaselt võib ametnik teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse lubatud koormusega ja ajal, kui töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet. Seega peab ametnik koolis töötamiseks taotlema ülemuse luba ja selle andmisest võidakse ka keelduda. Eriseadustega võib see olla sätestatud teisiti. Näiteks politseiametnik ei või töötada teiste tööandjate juures, erand on just pedagoogiline töö.
•• Kas tööandjal on õigus tegeleda tööjõurendiga, kui see ei ole tema põhikirjaline tegevus? Nimelt tahab tööandja saata mind ilma minu nõusolekuta teise asutusse tegema sama tööd, mida ma praegugi teen. Seda kuni koondamis-aja saabumiseni. Kas mul on seaduslik alus sellest keelduda?
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 38.1 kohaselt võib renditööjõudu vahendada eraõiguslik juriidiline isik, kes on selleks tegevuseks registreeritud majandustegevuse registris. Kindlasti peab tööandjal olema küsijaga kokkulepe teise tööandja ehk kasutajaettevõtja juures töötamise kohta, seda nõuab TLS-i § 6 lg 5. Kui need nõuded täidetud ei ole, pole küsijal kohustust teise tööandja juures töötada.
Saada oma tööalane küsimus:
.
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
- Üksikasjad
Anne Adams
FIE, vabakutseline muusik
Eestis on u 100 000 töötut. Lahenduste otsijatelt on kõlanud mõte, et töötud võiksid hakata FIEdeks. Paljude praeguste FIEde eesmärk on eeskätt pere majandamine ja ellujäämine, toimetulek sotsiaalabi poole pöördumata, mitte kasumi teenimine. Kuid töötule ei ole ammugi jõukohane hakata FIEks.
FIE kuulub haavatavate töötajate kategooriasse: neil on miinimumõigused, neil puudub miinimumpalga garantii, reaalne töötervishoiu ja tööohutuse kaitse. On aga maksimaalsed maksekohustused.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4489/arv_kolumn_448901.html
(originaalartikli viitelt).
Lehekülg 1326 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee