Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla , jurist
•• Tööd praegu pole ja keegi pole ka midagi rääkinud palgata puhkusest. Kas tööandja on kohustatud maksma mulle kodus istumise eest palka? Töölepingu järgi on mu põhipalk 5000 krooni.
Töölepinguseaduse (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja pole seda andnud.
Seega tuleb tööandjal maksta ka kodus istumise eest ja mitte töölepingus näidatud palka, vaid koguni keskmist töötasu. Tuleb siiski meeles pidada, et töövaidluse korral peab töötaja suutma tõendada, et ta oli töötegemiseks valmis, kuid tööandja seda ei võimaldanud. Seepärast soovitan tingimata tööd nõuda ja teha seda nii, et endale jääks sellest kirjalik jälg, mida oleks võimalik töövaidluskomisjonis või kohtus tõendina kasutada.
Töönõue tuleks kirja panna ja tööandjale allkirja vastu üle anda, saata see tavalise või elektronposti teel või esitada muul kirjalikku taasesitamist lubaval viisil. Ülemuse suulise ütlemise peale ja ilma omapoolse reageerimiseta ei maksa koju jääda.
•• Töötajatel on tähtajalised lepingud kolmeks kuuks. Kui kolm kuud saab täis, siis tavaliselt pikendatakse taas lepingut sama aja võrra. Nüüd aga ei soovita lepinguid enam pikendada. Kas pean töötajate koondamisest teatama ka töötukassale või piisab, et teavitan üksnes haigekassat?
Kui tööandja soovib tähtajalist lepingut lõpetada enne tähtaja saabumist, tähendab see töötaja koondamist. Koondamise korral tuleb tööandjal esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest. Avalduse vorm on kehtestatud sotsiaalministri 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 56. Kollektiivsest koondamisest aga peab tööandja töötukassale kindlasti teatama TLS paragrahvides 101-103 näidatud korras.
Töötuskindlustuse seaduse § 42 sätestab töötuskindlustusmakse maksmise ja tõendite andmise korra. Selle järgi tuleb tööandjal kindlustatu (töötaja) nõudel anda tõend töötuskindlustusmaksete, tasude liikide, suuruste, töösuhte lõppemise aluse ja aja, tööstaaži jms kohta. Tavaliselt ei oska inimene töölepingu lõppemisel tõendit küsida, seetõttu on arukas see talle ise kaasa anda. Töötuskindlustus-hüvitise taotlemisel peab töötaja niikuinii need tõendid lisama sotsiaalministri 2009. aasta 8. aprilli määrusele nr 31 järgi.
Täpsemat teavet saab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee või infotelefonilt 15501.
••Soovin tööle minna nö poole kohaga. Kas see on võimalik? See on vahetustega töö. Mitu tundi päevas peaksin siis töötama ja mitu päeva järjest?
Poole kohaga töötamine tähendab osalist tööaega, see võib olla nii neli tundi päevas viiepäevase töönädala korral kui ka 20 tundi nädalas, kusjuures tööpäevad võivad siis olla erineva pikkusega. Samuti on osalise tööaja korral võimalik rakendada tööaja summeeritud arvestust, kuid ikka nii, et arvestusperioodi jooksul tehtud töötunnid summas jääksid kokkulepitud tööaja piiresse, st neli tundi tööpäeva kohta.
Vahetustega tööl enamasti tööaja summeeritud arvestust kasutataksegi. Kui näiteks arvestusperioodiks on üks kuu, tuleb kalendrist lugeda konkreetse kuu tööpäevad ja korrutada need üheks päevaks kokkulepitud töötundide arvuga, poole kohaga töötamisel siis neljaga. Nii saadakse töötundide arv selles kuus. Töölepingus tuleb näidata töö-aeg. Võib kirja panna, mis päeval ja mis kellast mis kellani töötatakse. Tööaja summeeritud arvestuse korral peavad töölepingus olema ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused.
- Üksikasjad
Alates esmaspäevast, 15. veebruarist saab Maksu- ja Tolliametile (MTA-le) tuludeklaratsioone esitada elektroonselt e-maksuametis/e-tollis, samast ajast väljastavad MTA teeninduskohad ka eeltäidetud andmetega tuludeklaratsioonide väljatrükke.
2009. aasta tuludeklaratsioonis saab kasutada täiendavat maksuvabastust kuni 17-aastase lapse puhul alates teisest lapsest, aasta tagasi sai soodustust alates esimesest lapsest. MTA pakub soodustuse saajatele laste eeltäidetud andmeid.
Esmakordselt on võimalus kasutada lisaks eesti- ja venekeelsele ka ingliskeelset deklaratsiooni vormi.
Deklareerimisel saab tänavu kasutada lühivarianti. Juhul, kui maksumaksjal ei ole MTA poolt eeltäidetud andmetele midagi lisada, saab deklaratsiooni kohe kinnitada.
Käesoleval aastal kantakse MTA poolt eeltäidetud deklaratsioonile esmakordselt ka eelmiselt deklaratsioonilt võetud eluasemelaenu andmed.
Samuti kuvatakse maksumaksjale eelseisev maamaksu kohustus ning antakse võimalus jätta tagastatav tulumaks maamaksu katteks. Ülejäänud summa tagastatakse pärast maamaksu tasumise tähtaega.
Äriregistrisse kantud või MTA-s registreeritud FIE tegevusala eeltäidetakse, kui eeltäidetud andmed deklaratsioonil puuduvad, saab FIE teha valiku vastavalt tegevusalade klassifikaatorile.
Abikaasade ühisdeklaratsiooni korral on võimalik tutvuda nii enda kui abikaasa maksunõuete või muude kohustustega.
Kuna oodata on palju ühisdeklaratsioone, siis juhib maksuhaldur tähelepanu, et ühise tuludeklaratsiooni esitamiseks või ühisdeklaratsiooni muutmiseks üksikdeklaratsiooniks on nõutav mõlema abikaasa nõusolek.
E-maksuametisse/e-tolli sisenemiseks soovitame kasutada ID-kaarti, mis on kõige turvalisem ning kiirem viis. E-maksuametist/e-tollist väljumiseks kasutage aga turvalisuse huvides kindlasti nuppu "välju".
Tähtajad:
26. veebruar - tulumaksu tagastamise algus e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni esitanud klientidele
31. märts - tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg
20. aprill - tulumaksu tagastamise algus paberdeklaratsiooni esitanud klientidele
1. juuli - juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg
1. oktoober - juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg neile, kes deklareerivad ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest
Lisainfot saab MTA kodulehel olevast teemaveebist www.emta.ee/tuludeklareerimine ning infotelefonidelt: 1811 - deklareerimise kohta käivad küsimused; 8800811 - info füüsiliste isikute maksustamise kohta; 8800815 - abi elektroonsel deklareerimisel ja e-maksuameti kasutamisel. Infotelefonid töötavad esmaspäevast neljapäevani kell 8.30-16.30 ja reedeti 8.30-15.30.
Ajakirjanikele on täiendavat materjali pressimaterjalide all, samast leiab ka venekeelse teksti.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
- Üksikasjad
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulu- ja sotsiaalmaksuseaduste muudatused, mille peamine eesmärk on aidata pikka aega töötute inimeste tööjõuturule tagasitoomisele.
Rahandusministeeriumi eelnõu võimaldab tööandjal maksta töötaja eest sotsiaalmaksu vaid tegelikult tasutud palgalt, juhul kui tööle võetakse vähemalt 9 kuud töötuna registreeritud inimene. Praeguse korra kohaselt tuleb maksta kõigi töötajate puhul sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, milleks on 4350 krooni kuus. Soodustus puudutab töötuid, kes enne tööleasumist on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 9 kuud Töötukassas arvel ning see kehtib tööandjale ühe aasta jooksul.
Seadusemuudatus keskendub püsivalt töötutele, kelle Töötukassa toetused on lõppemas.
„Nagu iga toetuse, nii ka selle soodustuse puhul on võtmeküsimus toetuse suunamine tegelikele abivajajatele. Rahaabist paremad on meetmed, mis loovad paremat keskkonda töötute palkamiseks,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Eelnõu loob paremad eeldused ka osalise tööajaga töökohtade tekkeks, kuna lubab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summeeritud arvestust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja saab võimaluse maksta sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, kui arvesse võetakse ka teise tööandja juures tasutud sotsiaalmaks.
Muudatus loob pinnase uute töökohtade tekkeks, sest osalise tööajaga ametikohtade loomine kujuneb tööandjale varasemast jõukohasemaks.
Seadusemuudatusega on plaanis leevendada ka füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) sotsiaalmaksukoormust. FIEd saavad võimaluse vähendada oma sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu haiguse 4.–8. päeva eest arvestatava hüvitise võrra. Hüvitis maksustatakse analoogselt töötajatele tasutava haigushüvitisega. Edaspidi ei maksustata sotsiaalmaksuga ka võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavale isikule tasutud kokkuleppelist haigushüvitist.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda e-Õiguses: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=281371
Lugupidamisega
Piret Seeman
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 611 3035
Mobiil: 524 4244
e-post:
- Üksikasjad
Helve Toomla , jurist
•• Aeg-ajalt kehtestab tööandja meile osalise tööaja. Töötame niikuinii miinimumpalgaga ja kui sellest saame veel ainult 60 protsenti kätte, siis loomulikult proovib igaüks kuskilt mingit lisatööd leida, et ära elada. Aga lisatöö tegemine on raske, kui põhitööandja ei tea tegelikult kunagi ette, kui kaua osaline tööaeg kestab. Kas seadus näeb ette etteteatamise tähtaegu osalisele tööajale üleviimisel ja uuesti täistööajale naasmisel?
Kahjuks ei selgu küsimusest, kas selliste üleviimiste puhul muudetakse töötajate nõusolekul nende töölepinguid või teeb tööandja seda töölepinguseaduse (TLS) § 37 alusel. Töölepingu tingimusi, sh töötasu ja -aja osas, saab üldjuhul muuta ainult poolte kokkuleppel. Muuta saab tingimusi nii teatud tähtajani kui ka alaliselt. Seadus ei näe muutmiseks ette mingeid tähtaegu, kuid kui tööandja muudatuse allkirjastamiseks esitab, tuleks kindlasti võtta mõistlik aeg, et sellega põhjalikult tutvuda ja meeles pidada, et allkiri lepingus tähendab tingimustega nõustumist.
Erandina annab TLS § 37 tööandjale võimaluse ühepoolselt – ilma töölepingut muutmata ja töötaja nõusolekut küsimata – töötasu ja töö ulatust vähendada, kui tegemist on ettenägematute, tööandjast mitteolenevate majanduslike põhjustega. Selle sätte alusel võib töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, kuid mitte alla kehtiva töötasu alammäära – 4350 krooni kuu kohta. Töötajal on seejuures õigus vähendada oma töö tegemist võrdeliselt töötasu vähendamisega. Tavaliselt teatab tööandja koos töötasu vähendamisega ka tööaja vähendamisest. Palga vähendamisest peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva, samuti tuleb töötajate või nende esindajatega konsulteerida, selgitada, miks on hädavajalik palka kärpida. Töötajale on seadus sel puhul jätnud ainult kaks võimalust – leppida vähendatud palgaga või tööleping TLS § 37 lg 5 alusel üles öelda.
Kui küsija töölepingut tema nõusolekul ei ole muudetud või tööandja ei ole rakendanud ka seaduses antud võimalust palga vähendamiseks ettenähtud tingimustel, on palga vähendamine ja osalisele tööajale üleviimine ebaseaduslik.
•• Kaks aastat tagasi naasin lapsehoolduspuhkuselt. Kuu aega hiljem pakuti mulle titapuhkusele mineva kolleegi ametikohta, et teda sel ajal asendaksin. Nii on ka töölepingus. Nüüd langetas tööandja põhipalka ja sel nädalal peame ka uued töölepingud allkirjastama. Millised on minu õigused, kui ma ei ole sellega nõus? Ja kui töötaja, keda asendan, naaseb tööle, siis kas minul kui asendajal on õigus saada koondamist või mitte?
Küsija sõlmis 2007. aastal tähtajalise töölepingu. Tähtaja saabumisel, st kolleegi tööle asumisel tööleping lõpeb. Koondamine võib kõne alla tulla ainult sel juhul, kui tööandjal tekib koondamise olukord enne tähtaja saabumist. Töötaja ise enda koondamist nõuda ei saa, samuti ei ole tal nõudeõigust alalisele töökohale. Kui vaba alaline sobiv töökoht tekib, on tööandja küll kohustatud sellest TLS § 28 lg 2 p 9 alusel tähtajalise töölepinguga töötajat teavitama, kuid tal ei ole kohustust ajutist töötajat sellele kohale üle viia, see toimub ikka poolte kokkuleppel.
Töölepingut, olgu tegemist tähtajalise või tähtajatu lepinguga, saab muuta poolte kokkuleppel. Kui küsija keeldub palgatingimuse muutmisele lepingus alla kirjutamast, jääb kehtima senine töötasutingimus.
•• Töötajal on kindel kuupalk, tööandja tahab seda 20 protsendi võrra vähendada. Kas töötajale oleks kasulikum kokku leppida palga vähendamises või hoopis osalise tööajaga töötamises? Kuidas mõjutab see puhkusetasu, koondamishüvitist või töötu abiraha töötuks jäämise korral?
Eeldan, et tööandja soovib muuta töölepingus kokku lepitud kuupalka ilma seejuures tööaega vähendamata. Kui töötaja soovib lisada ka tööaja vähendamise ja töötada osalise tööajaga, tuleks asuda läbi rääkima ja täpsed muudatused töölepingusse kirja panna. Põhimõtteliselt ei pea töölepingus ühe tingimuse muutmine tooma kaasa teise muutmist. Võib kokku leppida osalises tööajas endise palgaga või vastupidi – endises tööajas väiksema või ka suurema palgaga.
Osaline tööaeg annab rohkem vaba aega, muud kasu ei oska ma sellest leida. Väiksem palk, olgu see täis- või osalise tööaja eest, toob kaasa nii puhkusetasu kui ka keskmise palga vähenemise, seega ka väiksema koondamishüvitise. Töötu abiraha ehk töötutoetus töötaja palgast ei sõltu, küll aga arvutatakse töötuskindlustushüvitist töötasu alusel.
- Üksikasjad
Alates tänasest leiab tulude deklareerimist puudutavat informatsioooni maksuhalduri uuelt temaatiliselt veebilehelt www.emta.ee/tuludeklareerimine. Samuti on esmakordselt kasutusele võetud foorum, kus küsimustele vastavad maksuspetsialistid.
Temaatiline veebileht „Abiks tulude deklareerijale” on loodud selleks, et tulude deklareerimist puudutav info oleks lihtsalt ja kiiresti leitav. Selleks, et maksumaksjad saaksid oma tulude deklareerimist puudutavatele küsimustele kiired vastused, on sel aastal esmakordselt kasutusele võetud foorum.
"Püüame kõikide küsimustele vastata hiljemalt järgmiseks tööpäevaks," ütles teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. "Loodan, et kliendid kasutavad seda võimalust aktiivselt," lisas ta.
Veeb on jaotatud suuremate teemade kaupa rubriikidesse, kust saab infot koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamise, välisriigis saadud tulude deklareerimise, FIEsid puudutava, ühisdeklaratsiooni täitmise, väärtpaberite ja vara võõrandamise jpm kohta. Samuti edastatakse teadete rubriigis tulude deklareerimisega seotud uudiseid.
Maksu- ja Tolliameti teeninduskohtades saab paberil tuludeklaratsioone esitada alates jaanuari algusest, elektrooniline deklareerimine algab 15. veebruaril. Deklaratsioonide esitamise tähtaeg on 31. märts.
Tulude deklareerimist puudutavat informatsiooni saab ka infotelefonilt 1811, mis töötab esmaspäevast neljapäevani kella 8.30-16.30 ja reedeti 8.30-15.30. Maksu- ja tollikeskuste teeninduskohtade kontaktandmed ja lahtiolekuajad on leitavad siit.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
Lehekülg 1315 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee