Artiklid

Üksikasjad

Erik Müürsepp

Töötule hüvitise määramisel võrdub ka paar töötundi kuupikkuse töölkäimisega.

Emapuhkuse ajal väikeste summade eest tööotsi teinud Maria koondati tööle naasmisel. Maria lootis, et töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse tema lapsepuhkuse-eelset korralikku töötasu, kuid võta näpust. Hüvitise arvestamisel võeti aluseks hoopis väiksed sissetulekud lapsepuhkuse ajal. „See on peaaegu kümme korda väiksem, kui oleksin saanud siis, kui ma ei oleks vahepeal midagi teinud,” räägib ta hüvitise arvutamise järel.

„Mul ei olnud õrna aimugi, et ma ei tohi midagi teha, sest see võib nii rängalt kätte maksta,” on Maria seaduste vahel valitsevast vastuolust hämmingus. Nimelt arvestas töötukassa tema keskmiseks ühe kalendripäeva töötasu summaks viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul kõigest 58 krooni. „Arvasin, et see on trükiviga, et siin on komakohaga eksitud. Maksin enne lapsega koju jäämist kõrgeid makse, sealhulgas ka töötuskindlustusmaksu.” Nüüd aga määrati Mariale tema enda sõnul madalaim hüvitis, mida üldse on võimalik määrata.

Mullu jõustunud uue töölepinguseaduse ja töötuskindlustusseaduse vahele ongi peidetud lõks, mis võib jätta lapsepuhkusele naasmise järel koondatud lapsevanemad ilma nende puhkuse-eelse palga alusel arvestatud hüvitisest.

Absurdne on ka see, et puhkuse ajal tööd mitteteinud vanem saab koondamisel töötukassast suuremat hüvitist. Võrdseks kohtlemiseks ei tohiks lapsevanem imikuga kodus olemise kõrvalt seega päevagi tööd teha – vähemalt mitte legaalselt.

Langenud majandusnäitajate juures ei ole kahjuks tavatu, et lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi tulnud ema või isa tööleping lõpetatakse, sest uus seadus alla kolmeaastaste laste vanemaid endisel kujul enam ei kaitse. Appi peaks sellisel puhul tulema töötuskindlustushüvitis, mille summa nägemine lõpeb vahepeal vanemahüvitise saamise kõrval seadusega lubatud lisapalka teeninud emale šokiga.

Hüvitis ja tulu koos

Nimelt võimaldab seadus jätkata vanemahüvitise maksmist täiel määral, kui selle saaja töötab ja saab kuus kuni 4350 krooni sotsiaalmaksuga maksustatud tulu (summa oli sama ka 2009. aastal).

Raske on uskuda, et keegi seda võimalust ei kasutaks, kui tööandja lubab lapsepuhkuse ajal kergemat tööd teha, sest lisaraha kõrval aitab see säilitada ka töötaja kvalifikatsiooni kuni tööle naasmiseni.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitab, et kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks. „Tähtsust ei ole, kas hüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil sai isik väljamakseid ühelt või mitmelt tööandjalt, ega sellel, kas tasusid maksti töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, kas töötati täis- või osalise koormusega,” märkis ta.

Vaip tõmmatakse jalge alt

•• Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) järgi arvutatakse kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Seega on hüvitise suuruse arvutamise seisukohast oluline, millal isikule tasu välja maksti, s.t maksu- ja tolliametile deklareeriti, mitte periood, mille eest see arvestati.

•• Töötukassa praeguse tõlgenduse kohaselt lähevad arvesse ka vanemahüvitise saamise perioodil töövõtulepingu ja suulise võlaõiguslepingu alusel tehtud tööd – olgu summaks kas või paarsada krooni. Paraku tõmmatakse sellega vaip jalge alt ka noortel peredel.

•• Võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud kuuluvad sarnaselt töölepingu alusel makstud tasudega maksustamisele töötuskindlustusmaksuga ning neid ei ole loetletud TKindlS-i §-i 40 lg-s 2 sätestatud tasude hulgas, millelt töötuskindlustusmaksu ei maksta ja mida ei võeta hüvitise suuruse arvutamisel arvesse.

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

•• Olen kuulnud, et ületunnitööd tasustatakse koefitsiendiga 1,5. Kas ületunnitöö riigipühal tähendab kahekordset koefitsienti?

Kahjuks on töölepinguseaduses (TLS) töötasu mõistega segased lood, sest enam ei ole tehtud vahet nn baastöötasu ja lisatasude vahel.

Lähtudes aga asjaolust, et ületunnitöö tasustatakse siiski 1,5-kordselt ja erandeid selle tasu suurendamiseks riigipühal seadus ette ei näe, leian, et on põhjendamatu nõuda riigipühal kahekordset koefitsienti ehk kolmekordset ületunnitasu. Sama seisukohta toetab ka TLS-i eelnõu seletuskiri, milles on öeldud, et kõnealuse tasu maksmine jääb sarnaseks varem kehtinud palgaseaduses sätestatuga. Siis maksti ületunnitöö iga tunni eest lisatasu vähemalt 50% tunnipalga määrast ka riigipühal.

•• Alates jaanuarist ei saa firma mulle anda täistööajaga tööd. Tööd on siis, kui on tellimusi. Käskkirja tööaja ja palga vähendamise kohta pole antud, seda, millal on vaja tööle tulla, öeldakse suuliselt. Tööle võeti mind palgatoetusega. Kas tööandja mitte ei peta antud skeemiga riiki, kes ju kompenseerib töötu tööle võtnud ettevõttele mingi summa?

Et see summa on seotud palgaga, kas siis võib juhtuda nii, et riik maksab heauskselt palgatoetust, kuid tegelikkuses saab töötaja tasu tunduvalt alla miinimumpalga ehk siis palju vähem, kui ametlikult on töölepingus kirjas?

Käskkirjaga ei saa kellegi töötasu ega tööaega vähendada, seda saab teha ainult töölepingu vastavate tingimuste muutmisega või siis töölepinguseaduse (TLS) §-is 37 ette nähtud korras ajutise töötasu vähendamisega. Kui töölepingut ei ole muudetud ja tööandja ei ole teatanud ajutisest töötasu vähendamisest, on töötajal õigus nõuda keskmist töötasu ka selle aja eest, mil tööandjal ei ole tööd anda.

Aluse selleks annab TLS § 35, mis ütleb nii: tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Olgugi et tööandja küsija suusõnaliselt koju saadab, soovitan töötajal siiski kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näit e-posti teel) saata oma sõnum töö tegemise sooviga. See sõnum jääks vaidluse korral tõendiks selle kohta, et inimene on olnud tööks valmis ja soovis tööd teha.

Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem, kui on kehtestatud töötasu alammäär, s.t 4350 krooni kuus. Maksmine toimub tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus töötukassaga sõlmitud lepingu järgi. Selles osas on töötukassat petta üsna raske. Kui aga kahtlusi tekib, tuleks sellest töötukassat teavitada.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Tööl käiv tudeng ei pruugi pärast teenistuseta jäämist riigilt hüvitist saada. Töötukassa teatel pole tööta jäänud inimesel, kes õpib ülikoolis täiskoormusega, õigust töötuna arvel olla ja seega pole tal õigust ka töötuskindlustushüvitisele.

Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul on põhjendus sellisele korrale lihtne – tudengite tööks on õppimine ja neile on toimetulekuks ette nähtud muud tagatised. Üliõpilasel on niigi õigus ravikindlustusele ja neil on võimalik saada õppetoetusi.

Üliõpilaste õiguste eest võitleva Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Maris Mälzer juhtis aga tähelepanu sellele, et töötukassa reeglil on ka omad erandid.

Näiteks on seadustes punkt, mis ütleb, et kui tudeng on enne teenistusest ilmajäämist viimase aasta jooksul vähemalt kuus kuud tööd teinud, siis on tal õigus end töötuna arvele võtta. Samuti on selleks õigus akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel.

Masu ajal tööta jäänud üliõpilasi, kellele riigi toetus töötuskindlustushüvitise näol ära kuluks, on omajagu. Üliõpilaskondade liidu tehtud küsitluse andmetel vähenes töötavate tudengite hulk mullu ligikaudu kümnendiku võrra.

Et uut tööd pole pikka aega kestnud otsingutest hoolimata leitud, tunnistas pea kolmandik tööta jäänud õppuritest. Seejuures märkis enamik vastanutest, et ilma tööta pole võimalik rahaliselt toime tulla.

Mälzeri sõnul on nende andmete põhjal selge, et töölkäimine on suurele hulgale tudengitest toimetulekuks hädavajalik, samas ei ole osal neist praegu töökohta. «Võib arvata, et nende sissetulek tuleb perekonnalt,» ütles ta.

Õppetoetused, millele viitas Vanatalu, ei ole toimetulekuks piisavad. Põhitoetuse suurus on 875 ja lisatoetuse suurus 440 krooni kuus, kokku teeb see 1315 krooni.

Mälzer märkis, et isegi seda raha ei jagu kõikidele üliõpilastele, toetusesaajaid on kogu Eesti tudengkonnast vaid 16 protsenti. Raskustesse sattunud üliõpilastele mõeldud majandusliku toetuse jagamises valitseb üliõpilaste esindaja sõnul aga nii suur segadus, et praegu polegi teada, kui suur on selle saajate hulk, millised on jaotatavad summad ja mis alustel seda kõike tehakse.

Pääsetee

Töötuks jäänud üliõpilane saab end töötukassas arvele võtta:

• kui ta õpib osakoormusega;
• kui ta on viimase aasta jooksul töötanud vähemalt kuus kuud;
• kui ta viibib akadeemilisel puhkusel.

Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit

Siiri Erala

Üksikasjad

28. jaanuaril 2009 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega lõpetati alates 30.04.2009 Tööturuameti tegevus ja anti ülesanded üle Eesti Töötukassale. Töötukassa võttis üle Tööturuameti ülesanded alates 1. maist 2009.

Tööturuameti likvideerimisel vabastati ametnikud avalikust teenistusest, sest kehtiva õiguse kohaselt ei olnud üleminek avalikust teenistusest töölepingulisse suhtesse võimalik isegi siis, kui jätkatakse täpselt samade ülesannete täitmist. Seda põhjusel, et Tööturuameti inimeste teenistussuhteid reguleeris avaliku teenistuse seadus ja töötukassas töösuhteid töölepinguseadus. Arvestades avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel töötamise erisusi, vabastatati Tööturuameti ametnikud ATS-i § 115 lg 1 alusel seose asutuse likvideerimisega.

Endise Tööturuameti ametnikke töötingimused muutusid – Töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmis töötajatega töölepingud töölepingu seaduse alusel. Töötingimuste muudatus algas nii põhilisest kui personali õigusliku staatuse muutusest. Tulenevalt erinevast õiguslikust alusest on erinev põhi- ja lisapuhkuse nõudeõigus, lisatasude skeem; tööstaaži arvestamise põhimõtted; pensioniõiguse erisus. Ehk siis õiguslikult on ekslik ja eksitav väide, et tegemist on ametnikega, kes jätkasid ametnikena.

Sotsiaalministeerium tööpoliitika kujundajana ei saa mööda minna töösuhete reeglitest ja neid meelevaldselt sisustada. Samale seisukohale jõudsid viidatud seaduseelnõu menetlemise käigus nii teised ministeeriumid kui Riigikogu.

Viide Rahandusministeeriumi seisukohale, et see on ainus juhtum, mille puhul kasutati sellist skeemi, on ühest küljest õige, aga jätab taas kord avamata tausta – nimelt ei ole meile teadaolevalt rohkem juhtumeid, mille puhul riigiasutus kujundataks ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Seega ei olegi seda juhtumit millegagi võrrelda. Tegemist ei olnud õiguslikult ametite ümberkorraldamisega, töötukassa õiguslik vorm (valik õiguslik juriidiline isik, mille juhtimisse on kaasatud sotsiaalpartnerid) oli muu hulgas üks tööturu struktuurireformi tingimusi, mis lepiti kokku sotsiaalpartneritega.

Töötukassa ning Tööturuameti liitmise eesmärk oli parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti tulemuslikkust inimeste tööleaitamisel. Töötukassa muutis oma maakondlike osakondade töökorraldust ja tugevdas koosseise, et konsultantidel oleks võimalik pühenduda inimeste tööleaitamisele ning pakkuda neile kiiret ja vajadustele vastavat abi töö leidmiseks. Klientide paremaks teenindamiseks loodi maakondlikesse osakondadesse infolauad, kust on võimalik saada esmast teavet Töötukassa teenuste ja töökorralduse kohta. Samuti pikenesid teenindusajad.

Tööturuameti lõpetamist reguleeriva seaduse seletuskiri.

Jana Rosenfeld
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135

Üksikasjad

Dannar Leitmaa

Üks päev koondame, teine päev võtame uude asutusse tööle – hind riigile 10 miljonit.

Tööturuameti ja töötukassa liitmisel koondatud ja seejärel samasugusele töökohale võetud inimestele miljonitesse ulatunud koondamishüvitiste maksmine polnud vähimalgi määral õigustatud, selgub aprillis avaldatavast riigikontrolli auditi eelnõust.

Tõsi, tegu on veel eelnõuga ja ametlikke allkirju ja vastulauseid auditis ei ole, kuid see on tõsine etteheide sotsiaalministeeriumile, kes 2008. aastal ühinemise tingimused paika pani.

Eelmisel aastal tegevuse lõpetanud tööturuametist koondati nimelt 360 teenistujat, kellest 261 said töö uues töötukassas. Seejuures läks kogu koondamislaine riigile maksma 13,71 miljonit krooni ja uuesti samale tööle saanud inimesed jagasid omavahel ära 9,8 miljonit koondamiskrooni.

Ministeerium ei anna alla

„Riigikontrolli hinnangul tekib koondamishüvitisele õigus siis, kui töösuhe riigiga lõpeb ehk ametnik keeldub talle pakutud ametikohast uues asutuses,” seisab auditi eelnõus. „Koondamishüvitis on ette nähtud kompenseerimaks ametiasutuse likvideerimise tõttu töökoha kaotust ja ärajäänud sissetulekut kuni uue töökoha leidmiseni.”

Sotsiaalministeeriumi ametnikud väidavad aga siiani, et koondamishüvitisi oldi sunnitud maksma, sest riigi tööturuametist läksid inimesed tööle avalik-õiguslikku töötukassasse. „Endi­se tööturuameti ametniku töötingimused muutusid – töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmib töötajatega töölepingud töölepingu seaduse järgi,” selgitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats.

Ometi toob riigikontroll otse välja, et isegi juhul, kui valitsusasutus likvideeritakse või korraldatakse ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, pole koondamishüvitiste maksmine mõeldud neile teenistujatele, kes uues asutuses töökoha vastu võtavad.

Riigikontroll teeb seejuures rahandusministeeriumile ettepaneku seadust parandada.

Ka rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Tiina Tamm möönab, et kümnemiljonilisest kingitusest oleks saanud hoiduda. „Koondamissituatsiooni tekkimist saab vältida, kui asutuse ümberkorraldamist reguleerivates õigusakti rakendussätetes näha ette uuele töökorraldusele ülemineku tingimused,” lausus Tamm. „See võimalus on asutusel kogu aeg olemas olnud ja on ka tulevikus.”

Rahandusministeerium aga seadust ümber teha ei kavatse, vaid järgmisel korral üritatakse koos teiste ministeeriumidega tähelepanelikum olla.

Tööturuameti juhtum on Eestis ainulaadne, sest ei varem ega hiljem ei ole riigiasutust avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks ümber kujundatud. Seetõttu ei saavat Kääratsi sõnul võrrelda juhtumit ei terviseameti ega politsei- ja piirivalveameti loomisega. „Tegu pole apsakaga,” kinnitas Käärats.

Suur liitus väiksega

•• Töötukassa oli enne ühinemist 25 töötajaga organisatsioon, tööturuamet see-eest 360 ametnikuga suurem organisatsioon. Ometi otsustati koondada just tööturuamet ja seega maksta suuremale hulgale inimestest koondamishüvitist.

•• Vahetult pärast 4. detsembril 2008 valitsuse heakskiidu saanud ametite ümberkorraldamise otsust põhjendas sotsiaalministeerium sellist valikut avalik-õigusliku organisatsiooni eelistamisega, kuna selle juhtimises saavad võrdsetel alustel osaleda nii riik kui ka tööandjate ja töötajate esindajad. Tööturuametis osalesid juhtimises vaid riigi esindajad.

•• Tööturuameti töötajatele tehti enne uue ameti töölehakkamist ettepanek sõlmida tööleping töötukassaga, ja neil, kes lepingut ei sõlminud, avanes võimalus osaleda avalikul konkursil. Koondamishüvitisi said aga eranditult kõik töötukassa teenistujad.

•• Uude ametisse saanud inimesi ootas ees ka palgatõus, sest varem oli tööturuameti konsultantide palk olnud väike.

  1. Vaid iga kuues töötu leidis pärast koolitust töö
  2. Jurist selgitab: Puhkuste ajakava
  3. Põllundusfirmad ei taha töötajaid enam palgal hoida
  4. Töötukassa infotelefoni teenindusaeg