Üksikasjad

Avaldatud: 15 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Läksin 20. juunist tööle, kuid mind ei ole siiani tööle vormistatud. Küsiti küll tööraamatut, tervisetõendit, koondamispaberit eelmisest töökohast, kuid need seisavad omaniku kontoris, lepingut sõlmitud ei ole. Teen tööd teadmata, kas palka saan. Samuti ei tea ma, milline palk lepingusse kirja pannakse – oli ju ainult suuline jutt. Töötama sunnitakse 15 tundi, ehkki jutt oli 12 tunnist. Olen sellest väsinud. Kuhu neis asjus pöörduda, kui ikka lepingut ei tehta? Ja kas palk võibki jääda saamata?

Ilm­sel­gelt on te­ge­mist sea­du­se­rik­ku­mi­se­ga. Soo­vi­tan esi­ta­da kõige­pealt tö­öand­ja­le kir­ja­li­ku aval­du­se nõude­ga vor­mis­ta­da kir­ja­lik töö­le­ping ala­tes päe­vast, mil küsi­ja töö­le asus. Või siis nüüd ju­ba töö­le­pin­gu kir­ja­lik do­ku­ment, mil­les tö­öand­ja peab ära näi­ta­ma vä­he­malt need töö­tin­gi­mu­sed, mi­da uus töö­le­pin­gu­sea­dus nõuab, kind­las­ti aga tö­öa­ja ja töö­ta­su. Aval­du­se koo­pia tu­leks en­da­le tõen­diks jät­ta. Kui tö­öand­ja nõude­le ei rea­gee­ri, võib töö­ta­ja kae­va­ta tö­öins­pekt­sioo­ni, mil­le­le on sea­du­se­ga pan­dud jä­re­le­val­ve­ko­hus­tus nii töö­tin­gi­mus­test tea­ta­mi­se kui ka puh­kea­ja and­ma­ta jät­mi­se üle. Tö­öins­pekt­sioo­nil on õigus mää­ra­ta tö­öand­ja­le ra­hat­rahv. Kui aga palk jääb saa­ma­ta, tu­leb pöör­du­da kas töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tus­se ning nõuda oma töö­le­pin­gu­li­se suh­te tun­nus­ta­mist ja saa­ma­ta jää­nud töö­ta­su maks­mist. Töö­le­ping loe­tak­se sõlmi­tuks ka il­ma kir­ja­li­ku le­pin­gu­ta het­kest, mil töö­ta­ja töö­le asus, kuid se­da peab töö­vaid­lu­sor­ga­nis tõen­da­ma.

•• Kunagi ametiasutuses töölepingu alusel töötanud inimene asus tehnilise sekretärina tööle avalikku teenistusse. Toonases käskkirjas on märge, et töötajal avaliku teenistuse staaži ei ole. Nüüd aga tekkis teenistusstaaži ja lisapuhkust arvestades paras segadus. Nimelt on ametniku lisapuhkust arvestatud tänavu millegipärast alates aastast, mil ta läks töölepinguga asutusse tööle. Kas avaliku teenistuse staaž hakkab samuti sellest ajast jooksma või ikka ajast, mil ta astus sekretärina avalikku teenistusse?

Kah­juks ei ole võima­lik täp­selt vas­ta­ta, sest po­le tea­da, mil­li­ses asu­tu­ses ja kel­le­na ini­me­ne 1999.–2003. aas­ta­ni töö­tas. Üld­ju­hul ar­va­tak­se tee­nis­tuss­taaži hul­ka ko­gu ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se (ATS) § 153 näi­da­tud asu­tus­tes töö­ta­mi­se või õppi­mi­se aeg, sh näi­teks ko­ha­li­kus oma­va­lit­su­ses amet­ni­ku, abi­tee­nis­tu­ja või koos­sei­suvä­li­se tee­nis­tu­ja­na töö­ta­mi­se aeg. Abi­tee­nis­tu­ja­na või koos­sei­suvä­li­se tee­nis­tu­ja­na võis ja võib ka nüüd AT­S-i § 7 ja 8 ko­ha­selt töö­ta­da töö­le­pin­gu alu­sel.

Tee­nis­tuss­taaži hul­ka on va­hel va­lit­su­se mää­ru­se­ga ar­va­tud ka muu töö­ta­mi­ne töö­le­pin­gu alu­sel. Nii on se­da teh­tud 19. märt­si 2002. a mää­ru­se­ga nr 97, mil­les ava­li­ku tee­nis­tu­se staaži hul­ka ar­va­tak­se kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi asu­tus­te mit­me­tel ame­ti­koh­ta­del töö­ta­mi­se aeg. Kui kõnea­lu­ne ini­me­ne oli mõnes ni­me­ta­tud ko­has ame­tis töö­le­pin­gu­ga, kuu­lub töö­ta­tud aeg ava­li­ku tee­nis­tu­se staaÏi hul­ka.

•• Töötame graafiku alusel, summeeritud tööaja arvestusperioodiga üks kuu. Kahe vahetuse vahe peab olema 11 tundi. Aga eelmise päeva vahetus lõpeb kell 22 ja uus päev algab kell neli. Vahe tuleb ainult kuus tundi. Kuidas neid puudu jäävaid puhketunde võiks nimetada ja kas töötajal on õigus need tööandjalt välja nõuda? Graafikus ületunde ei ole ja kõik öö- ning õhtused tunnid klapivad. Selliseid vahetusi tuleb kuus ette rohkem kui üks.

Tead­ma­ta, mis alal küsi­ja töö­tab, on täp­set vas­tust ras­ke an­da. Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se ko­ha­selt peab töö­ta­ja­le 24-tun­ni­se aja­va­he­mi­ku jook­sul jää­ma vä­he­malt 11 jär­jes­ti­kust tun­di puh­keae­ga. Se­da pii­ran­gut ei ko­hal­da­ta ter­vis­hoiu- ja hoo­le­kan­detöö­ta­ja­te­le. Ka võib kol­lek­tiiv­le­pin­gu­ga te­ha tea­tud tin­gi­mus­tes erand­eid, näi­teks kui töö nõuab pi­de­vat jät­ku­mist või kui töö­ta­ja töö- ja elu­koht asu­vad tei­ne­tei­sest kau­gel. Neid tin­gi­mu­si on pä­ris pal­ju ja need on kir­jas Eu­roo­pa Par­la­men­di ja nõuko­gu di­rek­tii­vis 2003/88/EÜ. Eran­di­te ra­ken­da­mi­seks peab igal ju­hul ole­ma sõlmi­tud kol­lek­tiiv­le­ping, seetõttu tu­leks tö­öa­ja uu­ri­mist just sealt alus­ta­da. Igal ju­hul ei to­hi lühem puh­keaeg kah­jus­ta­da töö­ta­ja ter­vist ja ohu­tust.

Töö­ta­ja­le, kes 24 tun­ni jook­sul töö­tab roh­kem kui 13 tun­di, peab tö­öand­ja and­ma pä­rast tööp­äe­va lõppu täien­da­vat va­ba ae­ga ula­tu­ses, mis üle­tas 13 tun­di. Näi­teks 14 töö­tun­ni pu­hul li­san­dub üks tund va­ba ae­ga. Ra­ha­ga se­da ae­ga hüvi­ta­da ei ole lu­ba­tud. Tö­öand­ja peab tö­öa­ja­ka­vad koos­ta­ma nii, et need vas­tak­sid sea­du­se­le. Kui ta se­da ei tee, võib kae­bu­se­ga pöör­du­da tö­öins­pekt­sioo­ni.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 september 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Angelika Tagel,
AS Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees

Statistika näitab, et pensionäride arv kasvab ja töötav elanikkond väheneb. Riik ei suuda tagada kõigi kodanike heaolu pensionieas ning seetõttu peab igaüks selleks lisa koguma.

Selleks, et võimaldada riigil üle elada praegune keeruline majandusolukord, muudeti mõned kuud tagasi ajutiselt teise pensionisambasse tehtavate maksete reegleid. Rõhutan siinkohal, et muudatused on ajutised – endine süsteem taastub täies mahus aastal 2012.

Kuni selle aasta juunini kehtis teise samba puhul põhimõte, et töötav inimene säästab pensioniks iga kuu 2 protsenti oma palgast ja riik lisab sellele omalt poolt 4 protsenti. Juunist kuni aasta lõpuni on kõik maksed teise sambasse peatatud.

Inimestele jättis riik aga võimaluse taastada oma 2-protsendiline kuumakse alates 2010. aasta algusest – selleks tuleb kuni 30. novembrini esitada panka avaldus. Kui inimene esitab avalduse maksete jätkamiseks penisonisambasse, suurendab riik lisaboonusena omapoolseid makseid aastatel 2014–2017, hüvitades sellega maksete ajutise peatumise.
Kindlasti soovitan esitada avaldus maksete jätkamiseks, sest ainult sellisel juhul on teil õigus riigipoolsele suuremale sissemaksele tulevikus.

Pensionifondide valik on lai: praegu on valida 19 teise samba fondi ja 12 kolmanda samba fondi vahel, sealhulgas on Nordeal kolm teise samba pensionifondi ja üks kolmanda samba fond.

Fondid on erineva investeerimisriskiga. Näiteks võlakirjafondidesse investeerimisel on hoopis väiksem risk kui aktsiafondidesse investeerimisel. Teise samba pensionifondid ei tohi investeerida 100 protsenti aktsiatesse, 1. septembrini oli maksimaalne lubatud aktsiarisk 50 protsenti, kuid nüüd võib pakkuda fonde aktsiariskiga kuni 75 protsenti varadest.

Kuldreegliks on: mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsem ehk väiksema riskiga võiks olla valitud pensionifond.

Pidev investeerimine on kõige otstarbekam viis pensioni kogumiseks. Praegu on väga hea aeg investeerimiseks: osakuid saab osta madalate hindadega, mis tähendab suuremat tõusupotentsiaali, ja seda nii teise kui kolmanda samba pensionifondide puhul. Kolmanda samba puhul kehtivad lisaks maksusoodustused, mis suurendavad investeeringu väärtust veelgi. Igal juhul tasub investeerida ja võimalusel mõlemasse pensionisambasse. Mida pikem on kogumise aeg, seda kasulikum teile endale.

Mina soovitan inimestel aeg-ajalt jälgida, kuidas valitud fondivalitseja tegutseb ja millised on tulemused. Kui te ei ole rahul seniste tulemustega, siis on alati võimalik fondivalitsejat vahetada ning viia oma varad üle teise pensionifondi. Üks võimalus on ka alustada uute maksete kogumist teise fondivalitseja juures.

Fondide kohta saab teavet ja statistikat pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee, sealt leiab huvi korral lisainfot ka pensionisüsteemi kohta.

Eesti rahval on vanasõna – tänasida toimetusi ära viska homse varna. See kehtib suurepäraselt pensionivara kogumise kohta. Olgem oma elu peremehed, igal ajal.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kertu Kalmus

Suvel jõustunud seadusesätte kohaselt peab Eestis töötav välismaalane teenima üle 15 000 krooni palka, et ta elamisluba säiliks.

Päevalehe poole pöördus poolteist aastat Eestis elanud ja töötanud välismaalane, kellele kodakondsus- ja migratsiooniamet teatas elamisluba pikendama minnes, et uue seadusesätte järgi ei kvalifitseeru ta enam elamisloa vääriliseks.

„Seda, et ma oskan puhtalt eesti keelt ei arvestata üldse. Olen projektijuht kohvikuteketis ja töötan ka tõlkijana. Mul pole üldse lootust, et saaksin kunagi tuleva kümme aasta jooksul nii palju kuus palka, sest praegune tööandja on öelnud, et ei saa nii suurt summat maksta,“ selgitas Päevalehega ühendust võtnud Adam Cullen tekkinud olukorda.

„Mõistan, et riik kannatab tööpuuduse all, aga see, et seesugune seadus hakkab vaikselt kehtima ja Eesti elanikke hävitama on puhas diskrimineerimine,“ oli Cullen nördinud.

Esialgu on tal veel siiski mõni kuu aega, et probleemile lahendus leida, kuid hiljemalt novembriks peab tal selge olema, kuidas ta Eestisse jääda kavatseb, sest tema elamisloa tähtaeg saab läbi veebruaris ning kogu protsess võtab kaua aega.

Mõningaid variante elamisloa pikendamiseks Culleni sõnul on, kuid need ei pruugi samuti kõne alla tulla. „Tuleks kas abielluda või luua oma firma,“ rääkis Cullen ning lisas, et just oma firma loomise peale ta hetkel loodabki, kuigi selle jaoks on vaja suuremat omakapitali ning ilmselt tuleks võtta ka pangalaenu.

Culleni sõnul on aga välistatud, et ta hoopis mujale õnne otsima läheks, sest Eestis talle meeldib selleks liiga palju. „Tahan just Eestis elada, selleks ma siia tulin, mul ei ole soovi kuskil mujal Euroopas elada, kus võib-olla oleks lihtsam elamisluba saada. See ei ole minu jaoks üldse variant,“ kinnitas ta. „Kuidagi peab leidma võimaluse siia jääda,“ oli Cullen kindel.

Kuupalk peab olema üle 15 tuhande krooni

Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Maimo-Lii Paloveer selgitas Päevaleht Online’ile, et selle aasta juuni keskel jõustus tõepoolest välismaalaste seaduse säte, mille kohaselt kehtestati tööandjatele tähtajalise elamisloaga välismaalasele tasu maksmisel palgakriteeriumi nõue.

„Nimetatud tingimuse kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega,“ selgitas Paloveer.

Viimastel andmetel on keskmine palk 12 716 krooni, mis tähendab, et välismaalane peaks teenima vähemalt 15-tuhandekroonist palka, et omada Eestis elamisluba.

Välismaalaste seaduse kohaselt keeldub migratsiooniamet töötamiseks mõeldud elamisloa pikendamisest või tunnistab selle kehtetuks, kui välismaalane ei ole täitnud kõnealuses või muust seadusest tulenevat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.

„Seega kui tööandja ei ole maksnud isikule välismaalaste seaduse järgi nõutud palka, siis on alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna ei ole täidetud seadusest tulenevad tingimused,“ käib elamisloa kehtetuks tunnistamine Paloveeri selgitusel tegelikult üsna lihtsalt.

Säte peaks välistama odava tööjõu sissetoomise

Palgakriteeriumi sisseviimise peamiseks põhjenduseks oli kodakondsuse- ja migratsiooniameti andmeil ettevõtetes tööjõu tootlikkuse tõstmine ja olukorra vältimine, kus ettevõtted üritavad palgakulude madalal hoidmiseks välismaalt odavat tööjõudu sisse tuua.

„Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka tõestab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik kohalikult tööturult leida,“ märkis Paloveer.

„Seades kriteeriumiks keskmine palk x koefitsient 1,24 tagatakse, et Eestisse saabub ainul kvalifitseeritud tööjõud,“ põhjendas Paloveer esialgu absurdsena näiva seadusesätte mõttekust.

Välismaalaste seaduses on loetletud nimekiri ametikohtadest, kellele kõnealune palgakriteerium ei laiene. Seega pääsevad elamisloa kehtetuks tunnistamisest näiteks loomingulised töötajad, kelle alla loetakse õpetajad, õppejõud, sportlased ja treenerid.

„Palgakriteerium ei laiene isikutele, kelle tööalane tegevus toetab kultuuri või hariduse arengut,“ märkis Paloveer.

Juuli alguse statistika põhjal on Eestis 25 300 tähtajalise elamisloaga ning 189 529 pikaajalise elamisloaga elanikku. Palgakriteeriumi nõue kehtib vaid lühiajalise Eestis töötamise ja tähtajalise elamisloa töötamiseks puhul.

Palgakriteeriumi kehtestamine ei too kaasa massilist välismaalaste väljasaatmist Eestist, sest üldjuhul esitab välismaalane elamisloa taotluse veel oma kodumaal viibides.

"Seega alles siis, kui tema suhtes on KMA teinud elamisloa andmise otsuse, on tal õigus tulla Eestisse tööle," ütles Paloveer. Kui aga elamisloa taotleja on loa taotlemise ajal juba Eestis ja ta siiski ei kvalifitseeru, siis ta peab Eestist lahkuma.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon ja Pärnu Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei avastasid toitlustusasutustes alaealiste töötamist kontrollides, et esineb probleeme lubatust pikemate tööpäevade, ületundide ning töölepingutega.

Suve lõpus toimunud tööinspektsiooni ja munitsipaalpolitsei ühisreidide käigus võeti luubi alla Pärnu toitlustusasutused, kus hooajalisusest tulenevalt rakendatakse tööle alaealisi. Munitsipaalpolitsei kontrollis alkoholi ja tubakaseaduse nõuete täitmist sh alaealiste rakendamist töödel, mis on seotud tubakatoodete ja alkoholi käitlemisega. Tööinspektsioon keskendus töölepingu sõlmimisele ning alaealiste töö- ja puhkeaja nõuete järgimisele.

Rikkumistena võib välja tuua lubatust pikemad tööpäevad, ületunnid ning probleemid töölepingutega. Selgus, et mitte kõik kontrollitud tööandjatest ei järgi töölepingu seadusest tulenevat nõuet alaealise tööpäeva kestuse, igapäevase ja iganädalase puhkeaja pikkuse, ületunnitöö keelu ning töölepingule esitatavate tingimuste kohta. Ühel juhul oli tööleping sõlmimata ning üks tööandja oli alaealisega töölepingu asemel sõlminud töövõtulepingu, mis ei anna alaealisele töölepingu seadusest tulenevat kaitset.

Tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa sõnul ei ole paljud tööandjad kursis uue töölepingu seadusega alaealiste tööle pandud piirangutega. „Alaealine võib töötada vaid pool koolivaheajast, tema tööpäeva pikkus sõltuvalt vanusest võib olla 3 kuni 7 tundi ning tööpäev peab üldjuhul jääma ajavahemikku 6.00 kuni 20.00. Ületunnitöö alaealise puhul on keelatud,“ selgitas Peeter Eesmaa.

Enne järgmise suvehooaja algust on plaanis antud valdkonnas teha tööandjatele selgitustööd ajakirjanduse ja avalikkusele suunatud teabepäevade kaudu. Tasuta teabepäevade kohta saab täpsemat informatsiooni tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.


Lisainfo:
Viivika Vilja
Teabespetsialist
Lääne inspektsioon
+372 5623 0016