Üksikasjad

Avaldatud: 15 september 2009

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Autor: Lemmi Kann, raamatupidaja.ee toimetaja

Maksumaksjate liit pärib sotsiaalministeeriumilt ja rahandusministeeriumilt aru haigusrahade arvutamise kohta, kuna töölepinguseadusest tulenevalt on selle aluseks oleva keskmise palga arvutamiseks kolm erinevat paragrahvi.

„Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur,” nentis maksumaksjate liidu vanemjurist Martin Huberg.

Maksumaksjate liit pöördus 4. septembril nii sotsiaalministeeriumi kui rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepinguseaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Töölepingu nimetatud sätte alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda – üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-e 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4.

Kõik need korrad võivad keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda.

Millised erinevused nimetatud kolmest paragrahvist tekivad, selgitas maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.

Võtame olukorra, kus Mari oli septembris haige 8 päeva ning tööandja peab hakkama septembris Marile haigusraha maksma vähemalt 4-8 päeva eest. Mari on eelneva 6 kuu jooksul olnud puhkusel kogu juuni ning märtsis haiguslehel 7 päeva. Mari kuupalk oli 10000 ning märtsis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni.

1) Üldkord (§ 2)
Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Seega võetakse nimetatud korra alusel haigusraha arvutamisel arvesse kogu palgatulu mis eelneva 6 kuu jooksul on teenitud.Üldkorra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige vmt. Kõik päevad kuuluvad arvestusse.

Sellisel juhul saaks Mari haigusraha kõige vähem – 913 krooni:
kalendripäevi 184
töötasu 48 000,00
kalendripäeva tasu 260,87
haigusraha 1 päev (70%) 182,61
Haigusraha kokku 913,04

2) Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (§ 3)
Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.

TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

Selle sätte puhul võetakse niisiis arvestusse hoopis kalendaarsed tööpäevad, mitte kalendripäevad. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul on töötaja olnud näiteks haige või puhkusel, jäävad ka need tööpäevad arvestusest välja.

Selle sätte alusel saaks Mari haigusraha kõige enam – 1663 krooni:
kalendaarsed tööpäevad 126
TLS § 19 puudutud päevad 25
töötasu 48000,00
tööpäevatasu 475,25
haigusraha 1 päev (70%) 332,67
Haigusraha kokku 1 663,37

3) Puhkusetasu arvestamine (§ 4)
Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.

Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel. Seega võetakse kolmanda sätte puhul taas kord arvestusse kalendripäevad. Erisus üldkorraga seisneb aga selles, et arvestusest jäetakse välja need päevad, kui isik on olnud puhkusel või haiguslehel jmt (TLS § 19) ning lisaks ka rahvuspühad ja riigipühad.

Selle sätte rakendamisel saaks Mari haigusraha 1183 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
riigipühad 7
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 338,03
haigusraha 1 päev (70%´) 236,62
Haigusraha kokku 1 183,10

Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta. Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast see aga Kuusiku sõnul välja ei tule.

Sotsiaalministeeriumi loodud reeglite kohaselt tuleks Marile maksta haigusraha 1128 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 322,15
haigusraha 1 päev (70%) 225,50
Haigusraha kokku 1 127,52

„Sotsiaalministeerium on oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole meie hinnangul päris seadusega kooskõlas,” nentis Huberg viidates sellele, et tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse kirja panna. „Praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida.”

Kumbki ministeerium ei ole tänase päeva seisuga maksumaksjate liidule veel vastanud.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Katre Pilvinski

Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp tõdes, et isegi kui meie noor ettevõtlus loodab sellele küsimusele lihtsaid vastuseid leida, siis kahjuks neid ei ole...

"Töömotivatsioon on keeruline nähtus, alati seotud emotsioonidega. Seetõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik anda lihtsaid "tööriistu", mis sobiksid kõikidele ettevõtetele," sõnas organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp.

"Kõikidest ettevõtmistest, mis tehti kulude kärpimiseks, tõuseb tulevikus tulu ainult siis, kui jääjad uues olukorras hakkama saavad ja ettevõtte kriisist välja veavad," selgitas Tepp.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4435/uud_uudidx_443501.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Hetlin Villak

Tööandjate keskliit: tegemist on eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.

Praegu saab ettevõtja töötukassalt taotleda 50-protsendilist palgatoetust uuele töötajale, kes on olnud registreeritud töötu 12 kuud. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri uue plaani kohaselt väheneb toetuse nõuetes tööhõivest väljasoleku aeg üheksa kuuni, seejuures peab inime­ne olema töötuna registreeritud vähemalt kolm kuud. „Vana kava oli tööandjale liiga koormav, mistõttu otsustasimegi töölt eemaloleku aega lühendada,” selgitas Pevkur töökohtade loomise ja tööpuuduse vähendamise kava tööandjate keskliidu volikogu koosolekul. „Ettevõtjate palgatoetus on olulisem muudatus, mille kavas sisse viime,” sõnas Pevkur.

Sotsiaalministri sõnul peaks tähtaegade tõstmine panema tööandjaid uusi töökohti looma. Samuti pole töötud selle kava puhul liiga pikalt hõivest väljas olnud ja inimesel ei jääks märkimisväärset auku sissetulekutesse.

Toetussüsteem jääks palkade suhtes siiski samaks, sest maksimaalne summa, mida töötukassa tööandjale hüvitab, jääb miinimumpalga piiresse (4350 krooni – toim). Hüvitamisele kuuluks pool töötaja palgast.

Palgatoetusteks 94 miljonit

Maksimaalselt saaks tööandja siis töötajale maksta 8700 krooni, kuid praegune keskmine summa, mida töötajale makstakse, on 4260 krooni.

„Kui tööandja võtab lihtsamaid töölisi endale 6000-kroonise kuupalgaga, siis võiks reaalselt rääkida 5000 täiendavast töökohast,” lubas Pevkur ja lisas, et palgatoetuseks on kavas planeeritud 94 miljonit krooni.

Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on Pevkuri plaani näol tegemist eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.

„On olemas näide Soome lama näol, kus tekkis samuti suur tööpuudus, kuid paljusid ei suudetud tagasi hõivesse suunata, ning seetõttu arvangi, et Pevkuri plaan teenib eesmärki,” lausus Veskimägi. Tema sõnul on aga selge see, et päevapealt kava rakendada ei saa ja ettevõtjatele kaasnevad sellega tõukefondide rahade ümbersuunamised. „Meie ettepanek oleks struktuurifondide raha eelkõige suunata eksportivale ettevõtlusele, kust saab tekitada ka uusi töökohti,” arutles Veskimägi.

Pevkur lootis, et tema töökohtade loomise kava saab täna valitsuses heakskiidu.

Plaan tööpuuduse leevendamiseks
Koolituskaart ja õpipoisikoolitus töötutele

•• Peale ettevõtjatele suunatud meetmete keskendub sotsiaalministri tegevuskava neile töötavatele inimestele, kes on koonda­misohus või saadetud sundpuhkusele, samuti õppetegevusele.

•• Igasse töötukassa kontorisse plaanitakse rajada karjääriinfotuba, kus suunatakse inimesi neile sobivatele koolitustele ja ümberõppele.

•• Hanno Pevkuri plaani kohaselt seatakse sisse ka koolituskaart, mis muudab töötu kooli­tuse paindlikumaks just õige koolitaja leidmise kohalt. „Inimesele, kes soovib ümber õp­pi­da lapsehoidjaks, antakse 15 000 krooni, et ta saaks endale valida sobiva koolitusfirma,” tõi Pevkur näite koolituskaardi kasutusest, kuid lisas, et arveldamine toimub ikkagi otse koolitaja ja töötukassa vahel.

•• Täiesti uue asjana kavatsetaks plaani kohaselt sisse viia õpipoisikoolitus, mis on mõeldud eelkõige nendele inimestele, kellel on ka kutse- või põhiharidus lõpetamata.

•• „Tööpraktika eest makstava päevaraha, kus täna on väga madal tasu (30 krooni päevas – toim), tahaks tõsta 60 krooni peale,” kirjeldas Pevkur plaani järgmist osa.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tiina Saar

Töökoha kaotus sunnib võrdselt võidurelvastuma nii müügimeest kui ka kopajuhti. Järeleandmisi ei tehta kandideerimisel kellelegi, sest valida on paljude seast.

Töö­tu­ru­le on si­se­ne­nud uus liik töö­tuid – ot­se kõrg­koo­list rii­gi-a­me­tis­se pot­sa­ta­nud amet­nik­ke, kel po­le ku­na­gi ol­nud tar­vi­dust end „müüa”, se­das­tas hil­ju­ti CV-On­li­ne’i tu­run­dus­juht Rai­mo Mat­ve­re, kes peab iga päev sil­mas in­ter­net­ti üles pan­dud elu­loo­kir­jel­du­si.

Et tö­öa­la­ne ene­semüük po­le eest­las­te tu­ge­vaim külg, nä­gin karjää­rinõus­ta­ja­na ka „Tö­öot­si­ja” saa­tes. Viie­teist saa­te ja­gu sal­ves­tu­si on näi­da­nud, et vä­ga häs­ti os­ka­vad end esit­le­da vaid loov­ju­hi kan­di­daa­did, kel­le CV-d ära­ta­sid lu­ge­des hu­vi ja in­terv­juul jät­kus jut­tu kaue­maks.

Eest­la­se elu­loo­kir­jel­dus on napp ja la­koo­ni­li­ne. Ena­mas­ti on puu­du töö­ko­ge­mu­se täp­ne kir­jel­dus ning tö­öand­ja jaoks nii olu­li­ne tea­ve sel­lest, mil­li­sest vald­kon­nast on pä­rit va­ra­se­mad tö­öand­jad. Al­les vest­lu­sel sel­gub, et töö­soo­vi­jal on va­ra­sal­ves pei­dus märk­sa roh­kem, kui es­ma­pil­gul pais­tab – kas või töövä­lis­te ko­ge­mus­te­na.

Õn­ne­tu­seks praa­gi­tak­se iga­vad elu­loo­kir­jel­du­sed ju­ba esi­me­ses voo­rus väl­ja ja va­ra­sal­ve si­su jääb­ki avas­ta­ma­ta.

Mi­nu kui karjää­rinõus­ta­ja pea­mi­ne küsi­mus tö­öot­si­ja­te CV-sid lu­ge­des on aga see, et mis ajen­dil on ini­me­ne oma va­li­kuid tei­nud. Üsna sa­ge­li ei lä­he kok­ku ha­ri­dus­va­li­kud ja töö­ko­ge­mus. Soo­tuks har­va koh­tab sel­li­seid tö­öot­si­jaid, kes tea­vad, mi­da ta­ha­vad, kes põle­vad ki­rest te­ha just se­da, mi­da nad tee­vad. Ena­mas­ti ollakse ra­hul­du­nud sel­le­ga, mis on, või siis va­he­ta­tud töö­koh­ti il­ma suu­re­ma juurd­le­mi­se­ta, mil­le poo­lest on järg­mi­ne eel­mi­sest pa­rem. Häm­mas­ta­valt vä­he on 30–40-aas­ta­sed saa­nud in­nus­tust, ideid ja ees­ku­ju kaa­sa oma va­ne­ma­telt.

Kõige kur­ve­mad on ehk kar-jää­riu­nis­tu­sed. Suu­rem osa tö­öot­si­jaid ih­kab sta­biil­sust ja „nor­maal­se­t” tööd. Nad on ra­hul sel­le­ga, mi­da saa­vad, peaa­si, et mi­da­gi oleks. Või ja­hi­vad koh­ti, mis neid pi­kas pers­pek­tii­vis ik­ka­gi õnne­li­kuks ei tee. Tööõnn on kau­ge ja kum­ma­li­ne ter­min vä­ga­gi pal­ju­de jaoks.

Kuhu on kadunud mänguilu?

Küsin ala­ti karjää­rinõus­ta­mi­se­le tul­nu­telt lap­sepõlve unis­tus­te koh­ta. Just sel het­kel muu­tub kam­mit­se­tud asend loo­mu­li­kuks, mi­da­gi mur­dub ja val­lan­dub, tö­öot­si­jad hak­ka­vad rää­ki­ma ilu­sa­test maail­ma­dest, suur­test as­ja­dest, loo­vast ene­se­teos­tu­sest, mis mil­le­gipä­rast jäi te­ge­ma­ta. Kas ei us­ku­nud nad ise pii­sa­valt en­das­se või tõi elu kaa­sa oo­ta­ma­tud keerdk­äi­gud. Nii nad siis ela­vad inert­sist se­da tö­öe­lu, mis pa­ra­ja­gu on.

En­ne kui me ei hak­ka juurd­le­ma sel­le üle, mil­list tööd rõõmu­ga teek­si­me, mil­leks me te­ge­li­kult val­mis ole­me ja kust ot­sast se­da kõike õppi­ma peaks hak­ka­ma, ei juh­tu­gi meie tö­öe­lus mi­da­gi head. Sest, na­gu öel­dud, keskpä­ra­se CV-ga tö­öot­si­ja­te jaoks jää­vad uk­sed su­le­tuks.

Sa­ma mus­ter kor­dub tö­öin­terv­juul, kus va­li­ku­te tead­lik­ku­sel, sel­gel ene­seväl­jen­du­sel ning oma an­ne­tel põhi­ne­val ene­semüügil on veel kõvas­ti aren­gu­ruu­mi. Näi­teks võib karjää­rinõus­ta­mi­sel sel­gu­da, et aas­taid fi­nant­sis­ti ame­tit pi­da­nud sä­rav nai­ne on te­ge­li­kult kirg­lik nor­ra kee­le asu­ta­ja ning on se­da se­ni pi­da­nud oma veid­raks ho­biks. Sa­mal ajal oleks ta ilm­selt maail­ma rõõmsaim ini­me­ne, kui saaks oma tö­öe­lu sel­le kee­le­ga si­du­da.

Jul­gus­tan ini­me­si nä­ge­ma oma ho­bi­des ene­se­teos­tust. Prae­gu­ne aeg nõuab, et me kõike ühe­le kaar­di­le ei pa­neks. Sel­lel nn ka­lei­dos­koo­bi­karjää­ri ajas­tul võib tö­öel­lu va­balt tuua teist vär­vi kil­de, mil­le­ga oma el­lu tä­hen­dust, ela­tist ja aren­gut tuua.

Tee unistuste töökohani

•• Tiina Saarelt ilmus hiljuti raamat tööõnnest – „Tee unistuste töökohani”. Kas unistuste töökoha saame siis, kui tööle klaperjahti peame? Või siis, kui vaikselt elu ja enese üle mõtiskleme, küsib raamatu autor. Ainuüksi julgus sundida praegusel ajal inimesi rahast ning töökoha kaotamise hirmust kaugemale vaatama väärib seda, et raamat kätte võtta ja läbi lugeda. Ja kindla peale võiksid seda teha need, kes on püsiva töö kaotanud ja juurdlevad, millega üldse edasi minna.
Agne Narusk