Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Mitmes riigiasutuses nagu päästekeskus ja piirivalve on täheldatud inimeste kasvavat huvi seal töötamise vastu, kuigi uusi töötajaid pole kavas palgata.

Ida-Eesti päästekeskuse direktori Ailar Holzmanni sõnul on töölesoovijate hulk kasvanud alates eelmise aasta sügisest, kirjutab Põhjarannik.

Praegu tööpakkumisi pole, kuid inimestelt, kes on soovinud jätta avalduse või oma CV, on see ka vastu võetud.

Suuremat tööotsijate tungi on märgata ka piirivalveametis. «Eks inimesed käivad ja helistavad, aga eelarvepiirangute tõttu ei saa kedagi võtta, kuigi eks vajadus on olemas,» ütles Kirde piirivalvepiirkonna ülem Aimar Köss.

Viru vangla direktor Edvard Remsel nentis, et majanduslangus ei ole küll kandideerijate arvu märkimisväärselt mõjutanud, kuid huvi vanglas töötamise vastu on jätkuvalt suur.

Ida politseiprefektuuris on huvi tööle asumise vastu tundnud nii endised töötajad kui ka uued inimesed, kuid märgatavalt suurenenud nende arv ei ole, teatas prefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist Liivi Maalman.

«Küllap on see seotud sellega, et inimesed on teadlikud nõuetest, mida esitatakse politseiametnikele,» lisas ta.

Toimetas: Hanneli Rudi, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on kollektiivsed koondamised ja sundpuhkusele saatmised alates aprillikuust mõnevõrra vähenenud, sest tööandjad ootavad tõenäoliselt uue seaduse jõustumist.

Niina Siitami sõnul on tööinspektsioon viimase 9 kuu jooksul kõige rohkem tegelenud tööandjate taotlustega töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks või muutmiseks, viimasel juhul tähendab see kas osalise tööaja kehtestamist või osaliselt tasustatavale ehk sundpuhkusele saatmist.

Selliste taotluste arv hakkas Siitami sõnul eelmise aasta sügisest suurenema, saavutades haripunkti novembris-detsembris ning püsides kõrgel tänavu märtsikuuni.

Aprillist alates hakkas selliste taotluste arv aga mõnevõrra vähenema, kuid samal ajal on oluliselt tõusnud taotluses olevate töötajate arv, kelle koondamist või sundpuhkusele saatmist taotletakse.

«Kui näiteks märtsis oli sundpuhkuste ja osalise tööajaga töötajate arv kuskil ligi 10 000 , siis aprillis ta tõusis 16 000-le,» rääkis Siitam. Taotluste arv vähenes samal ajal 312-lt 220-le. Inimeste arvu tõstsid Siitami selgitusel peamiselt Ida-Virumaal Eesti Põlevkivi töötajatele taotletud sundpuhkused.

Maikuus on lisaks taotluste arvule hakanud vähenema ka inimeste arv, kuid Siitami sõnul võib põhjuseks olla uues töölepinguseadus.

«Teatavasti uus töölepinguseadus muudab mõnevõrra võimalusi töölepingute lõpetamiseks,» märkis Siitam. Tema sõnul võib arvata, et paljud tööandjad ootavad praegu uue seaduse jõustumist.

1. juulist jõustuva töölepinguseaduse järgi peavad tööandjad maksma vähem koondamishüvitist kui praegu.

Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Töötukassale edastatud vabu töökohti oli eileõhtuse seisuga 1257, mis on mõnevõrra rohkem kui nädal tagasi. Kõige enam pakutakse tööd müüjatele ja iluteenindajatele.

Lisaks Tallinna pakutavatele sotsiaalsetele töökohtadele ühissõidukite koristajana ja reisisaatjatena on enam pakkumisi järgmistele töökohtadele: 152 tööpakkumist müüja-demonstraatori kohale, 89 pakkumist müügiesindajatele ja -konsultantidele ning 86 pakkumist iluteenindajatele.

Värskeid andmeid tutvustanud sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul on mais pakutud tööd ka Soome ja Norrasse - sedapuhku otsiti vähemalt 5-aastase töökogemusega keevitajaid. Samuti otsitakse 30 arvutitehnikut Slovakkiasse.

Vaatamata sellele, et töötuid on väga palju, ei täitu kõik vabad töökohad Jõgiste sõnul kiiresti.

Oskustöölised ja muude ametioskustega inimesed saavad Jõgiste sõnul tööle kiiremini.

Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Külli-Riin Tigasson

Tüli töötushüvitiste pärast lõhkus valitsuse. Kuid 1. juulil jõustuv tööseadus sisaldab muudki huvitavat. Seadust selgitas TÜ tööõiguse õppejõud Gaabriel Tavits.

•• Uus töölepinguseadus on valitsuse lõhki löönud. Põhiliselt on sellest seadusest räägitud koondamiste ja töötushüvitiste kontekstis, aga mida uus seadus veel kaasa toob?

Koon­da­mishüvi­ti­sed on po­lii­ti­li­ne tee­ma, mis on töö­ta­jai­le tões­ti kõige va­lu­sam. Aga uus sea­dus si­sal­dab ka pal­ju muud. Näi­teks võimal­dab 1. juu­lil keh­ti­ma hak­kav uus töö­le­pin­gu­sea­dus tö­öand­jal töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da. Prae­gu­se sea­du­se jär­gi tö­öand­ja töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da ei saa, aga edas­pi­di võib tö­öand­ja töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da ku­ni alam­pal­ga­ni – ja se­da ku­ni kol­meks kuuks ka­lend­riaas­ta jook­sul.

•• Nii et see, kes varem sai palka 15 000 krooni kuus, võib hakata saama 4350 krooni?

Jah, see on võima­lik. Sel­lest tu­leb vä­he­malt kaks nä­da­lat et­te tea­ta­da, aga töö­ta­ja nõuso­le­kut ei küsi kee­gi.

•• Mille alusel seda teha tohib?

Põhju­seks pea­vad ole­ma et­tenä­ge­ma­tud ma­jan­dus­li­kud as­ja-olud. Aga prae­gu­ses olu­kor­ras võivad kõik et­tevõtted öel­da, et neil on kee­ru­li­ne ma­jan­du­so­lu­kord. Tõsi, vas­tu­reakt­sioo­ni­na lu­bab sea­dus sel ju­hul töö­ta­jal tö­öand­ja­le öel­da, et ta käib sel­le võrra vä­hem tööl. Näi­teks kui palk lan­geb viis kor­da, käib ta viis kor­da vä­hem tööl.

•• Mis muutub töölepingu sõlmimises?

Kui se­ni tu­li töö­le­ping sõlmi­da kir­ja­li­kult ja va­jas nii tö­öand­ja kui ka töö­ta­ja all­kir­ja, siis uus töö­le­pin­gu­sea­dus ei ütle sel­gelt, kas le­ping tu­leb sõlmi­da kir­ja­li­kult või pii­sab tö­öand­ja ühe­pool­sest tea­test töö­ta­ja­le. Sea­dus an­nab mõle­mad võima­lu­sed.

Tö­öand­ja peab töö­ta­jat ühe­pool­selt tea­vi­ta­ma töö­le­pin­gu tin­gi­mus­test, ku­hu töö­ta­ja all­kir­ja po­le­gi va­ja. Uue sea­du­se jär­gi loe­tak­se töö­le­ping sõlmi­tuks ala­tes mo­men­dist, mil töö­ta­ja töö­le asub.

•• Nii et võib juhtuda, et inimene töötab pool aastat suulise lepingu alusel?

Jah. Töö­ta­ja asub töö­le suu­li­se le­pin­gu alu­sel, tal­le öel­dak­se suu­li­selt, et näi­teks palk on nii suur, tö­öaeg sel­lest kel­last sel­le kel­la­ni. Aga kui töö­ta­ja hak­kab töö­le ja tal te­kib olu­kord, kus tal­le ei maks­ta sel­list pal­ka na­gu kok­ku le­pi­ti, te­kib tal õigus nõuda tö­öand­jalt pa­be­ril ühe­pool­seid tin­gi­mu­si.

•• Kas uus seadus ei või tuua kaasa massilist ümbrikupalkade maksmist?

Se­da ma häs­ti siis­ki ei usu.

Mis uues sea­du­ses veel muu­tub, on see, et töö­le­pin­gut võib sõlmi­da ka esin­da­ja va­hen­du­sel. Töö­ta­ja ei pea le­pin­gu­le al­la kir­ju­ta­ma isik­li­kult, te­ma eest võib al­la kir­ju­ta­da mõni vo­li­ta­tud isik: su­gu­la­ne, tut­tav, ad­vo­kaat. Ja ta­ga­ti­puks an­nab uus sea­dus võima­lu­se, et ju­hul kui tö­öand­ja on nõus, võib töö­ta­ja ase­mel töö­ta­ja üle­san­deid täi­ta kol­mas isik. Prae­gu­ne sea­dus ütleb see­vas­tu, et töö­ta­ja täi­dab tööüle­san­deid isik­li­kult, ta võib sel­leks ka­su­ta­da kol­man­da­te isi­ku­te abi, aga tö­öand­ja ees jääb ta ise vas­tu­ta­vaks.

Uus sea­dus ütleb, et eel­da­tak­se, et töö­ta­ja täi­dab üle­san­deid ise, ju­hul kui po­le kok­ku le­pi­tud tei­si­ti. Kok­ku­lep­pi­mi­se võima­lus on aga uue sea­du­se jär­gi liht­ne: näi­teks võid saa­ta SMS-i, kus ütled, et oled hai­ge ja si­nu ase­mel tu­leb töö­le naa­ber. Kui tö­öand­ja on nõus, siis tu­leb­ki naa­ber ja hak­kab töö­le.

•• Kas tööandja maksab sel juhul selle naabri eest sotsiaalmaksu?

Ei, sest naa­ber on asen­da­ja, mit­te töö­ta­ja.

•• Mida toob uus seadus rasedate ja väikeste laste vanemate jaoks?

Uus sea­dus ei lu­ba ini­mest lah­ti las­ta põhju­sel, et ta on ra­se või kas­va­tab väi­kest last. Ju­hul kui tö­öand­ja an­nab ra­se­da­le koon­da­mis­tea­te, peab nai­ne edas­pi­di ku­ni 14 päe­va jook­sul tea­ta­ma, et ta oo­tab last. Sel ju­hul koon­da­da ei saa. Aga kui nai­ne sel­le aja jook­sul tea­det ei esi­ta, jääb koon­da­mi­ne jõus­se. Prae­gu­se sea­du­se jär­gi see­vas­tu ra­se­dat töölt lah­ti las­ta ei to­hi ja tal puu­dub ka tea­ta­mi­se ko­hus­tus.

Ka ku­ni kol­meaas­ta­si lap­si kas­va­ta­va­te va­ne­ma­te olu­kord muu­tub. Kui prae­gu on väi­ke­las­te va­ne­ma­tel ab­so­luut­ne koon­da­mis­kait­se, siis edas­pi­di lä­heb al­la kol­meaas­tas­te las­te ema­de ja isa­de koon­da­mi­ne liht­sa­maks. Nen­de kait­se nõrge­neb.

•• Kas uus seadus ei too töötajatele midagi head?

Üks uue sea­du­se sä­te, mis on töö­ta­ja­te­le hea, on see, et nad võivad mõju­va­tel isik­li­kel põh-jus­tel töölt ära käia. See on nn to­rujüri-pa­rag­rahv: kui töö­ta­jal on va­ja min­na ko­ju to­ru­lukk­sep­pa oo­ta­ma või lap­se­ga ars­ti­le, on tal õigus ära käia ja tö­öand­ja peab sel­le aja eest maks­ma kesk­mist pal­ka.

Tei­salt võivad siit tö­öand­ja jaoks tek­ki­da prob­lee­mid. Võta­me dras­ti­li­se näi­te: ini­me­ne elab Põlvas ja Saa­re­maal su­reb te­ma lä­hi­su­gu­la­ne. Va­ja on kor­ral­da­da ma­tu­seid. Siit te­kib küsi­mus: kust jook­seb mõist­li­ku ärak­äi­mi­se piir? See on prae­gu mää­rat­le­ma­ta ja võib end tu­le­vi­kus tö­öand­ja­te­le va­lu­salt kät­te maks­ta.

•• Kas uus seadus muudab midagi ka töötajate vastutusele võtmise puhuks?

Töö­ta­ja­te dist­sip­li­naar­vas­tu­tus kui sel­li­ne kaob. Kui se­ni sai töö­ta­ja­le te­ha rah­va­kee­li käsk­kir­ja, kus öel­di: sa ei täit­nud tööüle­san­deid või rik­ku­sid töö­ko­hus­tu­si, mil­le eest saad noo­mi­tu­se, siis se­da süstee­mi enam ei ole.

Uues sea­du­ses on kir­jas uus ins­ti­tut­sioon – hoia­tus. Kui töö­ta­ja pa­neb toi­me töö­ko­hus­tus­te rik­ku­mi­se, siis en­ne lah­ti­lask­mist tu­leb te­da hoia­ta­da. Aga prob­leem on sel­les, et sea­dus ei ütle, kas hoia­tus peab ole­ma kir­ja­lik või suu­li­ne ja kui kaua see keh­tib. Prae­gu­se sea­du­se jär­gi keh­tib noo­mi­tus ku­ni ühe aas­ta. Uues töö­sea­du­ses aga keh­ti­vu­sae­ga enam kir­jas ei ole.

Põhimõtte­li­selt on võima­lik, et kolm aas­tat hil­jem tul­lak­se ja öel­dak­se: kolm aas­tat ta­ga­si rik­ku­si­te ko­hus­tu­si, sai­te hoia­tu­se ja prae­gu la­se­me teid lah­ti. See on kehv.

•• Mis muutub varalise vastutuse osas?

Siin hal­ve­neb tö­öand­ja­te olu­kord. Kui se­ni oli käi­bel töö­ta­ja in­di­vi­duaal­ne va­ra­li­se vas­tu­tu­se le­ping, mil­le alu­sel võis töö­ta­jalt täies ula­tu­ses kah­ju kät­te saa­da, siis uue sea­du­se jär­gi on sel le­pin­gul nii suu­red pii­rid peal, et se­da po­le enam mõtet sõlmi­da. Uue sea­du­se jär­gi on ühe­selt mõis­te­tav, et tö­öand­ja saab töö­ta­jalt kah­ju täies ula­tu­ses kät­te, kui see te­ki­ta­ti taht­li­kult. Kui aga kah­ju te­ki­ta­ti hoo­le­tu­se tõttu, siis kah­ju kät­te­saa­mi­ne enam nii liht­ne ei ole.

•• Kas teie meelest on uut seadust üldse vaja? Kas asjad muutuvad paremaks?

Prae­gu­ne 1992. aas­tast ala­tes keh­tiv sea­dus va­jab kaht­le­ma­ta uuen­da­mist. Aga uus sea­dus toob kaa­sa pal­ju se­ga­du­si, sest si­sal­dab lah­ti mõtes­ta­ma­ta mõis­teid na­gu näi­teks sõna „mõist­li­k”. Näi­teks lu­bab sea­dus töö­ta­ja pal­ka vä­hen­da­da mõist­li­ku mää­ra­ni, kuid mit­te alam­pal­gast ma­da­la­maks. Aga siin te­kib küsi­mus: kus on mõist­lik­ku­se piir?

•• Nii et uus seadus võib kaasa tuua palju kohtuvaidlusi?

Ei os­ka öel­da, kas pal­ju. Aga sea­du­se jõus­tu­mi­sel suu­re­neb vaid­lus­te hulk olu­li­sel mää­ral. Mi­nu suu­rim mu­re on, kui­das saa­vad et­tevõte­te per­so­na­li­ju­hid sel­le kõige­ga hak­ka­ma. Kui se­ni rää­gi­ti, et meil on vä­ga suur hal­dus­koor­mus, siis edas­pi­di hal­dus­koor­mus vä­he­neb, küll aga te­ki­vad muud koor­mu­sed: kaa­lut­lus­koor­mus ja hin­da­mis­koor­mus.

•• Seda seadust reklaamiti avalikkusele kui turvalise paindlikkuse toojat. Peab see paika?

Ju­hul kui töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis­te suu­ren­da­mi­sest loo­bu­tak­se, siis mit­te. Kui ühest poo­lest loo­bu­tak­se – võetak­se üle vaid li­be­raal­se­mad töö­suh­ted, mit­te aga hüvi­tis­te suu­ren­da­mi­ne –, siis on tur­va­li­se paind­lik­ku­se kont­sept­sioon lä­bi kuk­ku­nud.

•• Kas uus seadus on ettevõtetele kasulik?

Nii ja naa. Kui ha­ka­tak­se koon­da­mi­si lä­bi vii­ma, siis tö­öand­ja­te­le tu­leb tea­tud võiduvõima­lus, nad pea­vad vä­hem ra­ha väl­ja käi­ma, sest suu­re osa koon­da­mis­ra­hast mak­sab hoo­pis töö­tu­kas­sa. Aga ar­ves­ta­des muid as­pek­te, siis vä­ga suurt võitu ei pruu­gi­gi tul­la.

•• Uue seadusega pannakse suurem osa koondamishüvitiste maksmist töötukassa õlule. Kas võib siis öelda, et ettevõtted, kel on parem äristrateegia, hakkavad kinni maksma nende kulusid, kes nii tublid ei ole?

Prae­gu­se sei­su­ga võetak­se tões­ti töö­ta­ja­te ku­lu tö­öand­ja­telt väik­se­maks. Ülejää­nu ka­tab töö­tu­kas­sa. Sa­mal ajal mak­sa­vad töö­tu­kas­sa ku­lud kin­ni need et­tevõtted ja nen­de töö­ta­jad, kes nii pal­ju koon­da­mi­si lä­bi ei vii. For­maal­selt tões­ti tea­tud tö­öand­jad võida­vad, aga fak­ti­li­selt ra­ha juur­de ei te­ki. Toi­mub res­surs­si­de ümber­ja­ga­mi­ne.

Prae­gu puu­dub analüüs, kas mis­ki muu­tub ma­jan­du­se jaoks oda­va­maks. Aga ilm­selt vä­ga ei muu­tu.

Vana ja uus seadus

Töölepingu sõlmimine

•• Kui praegu kehtib kirjaliku töölepingu sõlmimise kohustus, siis uue seaduse järgi on tööandjal võimalus valida kahe variandi vahel: kas kirjalik leping või ühepoolne töölepingu tingimustest teatamine.

Töölepingu muutmine

•• Kui praegu vormistatakse see kirjalikult, siis uues seaduses kirjaliku vormistamise nõue puudub, piisab näiteks SMS-ist või teatest sõnumivahetuse programmis. Seadus ei välista lepingu suulist muutmist.

Töötasu

•• Töötasu vähendamine ilma töötaja nõusolekuta ei ole praegu lubatud. Uue seadusega saab tööandja ühepoolselt töötasu vähendada kuni miinimumpalgani kolmeks kuuks aasta jooksul.

Puhkus

•• Kui praegu käib arvestus töö-aasta eest, siis uue seadusega kalendriaasta eest. Tööandja võib edaspidi keelduda ühe päeva kaupa puhkuse andmisest.

Tööraamat

•• Uue seadusega tööraamatu roll kaob.

Töötuskindlustushüvitis

•• Praegu on õigus hüvitisele koondatutel: 50% palgast töötuse esimesel 100 päeval ning 40% alates 101. päevast. Eile riigikogule üle antud uue töölepinguseaduse parandustega lükataks töötuskindlustushüvitise maksmine omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele kuni 2013. aastani edasi.

Töötutoetus

•• Praegu 1000 krooni kuus, uue seadusega tõuseb 50%-ni eelmise aasta alampalgast. 1. jaanuarist 2010 kerkiks töötutoetus seega 2175 kroonini kuus.

Koondamishüvitis

•• Kui praegu maksab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõ-petamisel koondamise tõttu tööandja töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga, siis uue seaduse järgi on koondamishüvitise suuruseks töötaja ühe kuni nelja kuu keskmine töötasu.

•• Igale koondatule maksab ühe kuu töötasu välja tööandja. Kui töötaja on tööandja juures töötanud kauem kui viis aastat, maksab ülejäänud osa koondamishüvitisest välja töötukassa.

•• Töötukassa makstava hüvitise suurus sõltub tööandja juures töötatud ajast järgmiselt:

ühe kuu keskmine töötasu – staaž 5-10 aastat

kahe kuu keskmine töötasu – staaž 10-20 aastat

kolme kuu keskmine töötasu – staaž 20 või rohkem aastat

Allikad: töölepinguseadus ja selle parandusettepanekud, Eesti ametiühingute keskliit,