Üksikasjad

Avaldatud: 18 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) kutsus kolmapäevaks, 20. maiks kokku aktsioonide töörühma, et valmistuda tegutsemiseks olukorras, kui töölepingu seadus tahetakse jõustada ilma kolmepoolse kokkuleppeta.

“Kui töölepingu seadus tahetakse jõustada nii, et töötajate õigustest sõidetakse teerulliga üle ja tähtsaks peetakse ainult tööandjate huve, on ametiühingud sunnitud alustama protestiaktsioone,” ütles EAKL esimees Harri Taliga. „See on selgelt pahauskne käitumine ning taganemine turvalisusest paindlikkusest, millega uut töölepingu seadust põhjendati.”

Töölepingu seaduse jõustamise kuupäev 1. juuli läheneb, ometi ei tea ei töötajad ega tööandjad, millise seaduse järgi nad pooleteise kuu pärast töötama hakkavad. Ametiühingutele on jäänud mulje, et kaks valitsusliidu erakonda tahavad iga hinna eest läbi suruda varianti, mis töötajate huvidega ei arvesta. „Asjaolu, et valitsus ei saavuta kokkulepet, näitab selgelt, et panus on tehtud jõupositsioonile,” tõdes ametiühingujuht. „Tagasi on lükatud kõik ettepanekud, mis ei meeldi peaministri erakonnale.”

Ametiühingute Keskliit rõhutas juba aasta algul, et majanduse ja tööturu olukord on oluliselt muutunud võrreldes 2008. a kevadega, mil töötajad, tööandjad ja valitsus töölepingu seaduse osas kokkuleppele jõudsid. Kahjuks keeldus valitsus kolmepoolsest konstruktiivsest dialoogist selle üle, kuidas uut töölepingu seadust praegu ellu rakendada.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Pärnu mnt 41A

Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Omavalitsused ei maksa abitöödel rakendatud töötute eest sotsiaalmaksu.

Kuigi Tallinna linnavalitsus on lubanud, et töötutele luuakse 5500 uut töökohta, tuleb täpsustada, et reaalseid töökohti nii palju sel aastal siiski ei looda.

Tallinn pakub töötutele tööd kahel viisil. Esiteks rakendab linn töötuid avalikul tööl. Sel juhul aga inimesega mingit töölepingut ei sõlmita, mistõttu ta jääb ilma ka sotsiaalsetest garantiidest. Avalikul tööl plaanib linn rakendada umbes 500 inimest, teatas linna ettevõtlusameti juht Kairi Teniste.

Ent avalikul tööl võib töötu töötada seaduse järgi üksnes 50 tundi kuus. Linn maksab selle eest 27–35 krooni tunnis, mis teeb kuus 1350–1750 krooni. Sotsiaalmaksu töötu pealt ei maksta.

Samuti tuleb töötul arvestada, et kui ta saab samal ajal ka toimetulekutoetust, siis linna avalikule tööle asudes võib ta selle kaotada. Seda seetõttu, et toimetulekutoetuse arvestamisel peetakse inimese sissetulekuks avalikul tööl osalemise tasu ja selle võrra väheneb toimetulekutoetuse summa. See juhtub seega siis, kui inimese toimetulekutoetus ja eluasemekulud moodustavad kokku suurema summa kui avaliku töö eest saadav tasu.
Tallinn tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku võimaldada töötuid avalikul tööl rakendada kauem, 80 tundi kuus. Seda ministeerium aga ei soosi. „Kui linnal on võimalik neid inimesi pikemalt tööga hõivata, siis võiks need inimesed parem ametlikult tööle võtta,” leidis ministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, kelle sõnul võiks inimene siis ka näiteks osaajaga töötada, vähemalt on ta korralikult tööle vormistatud. Sel juhul jätkuks ka tema pensionistaaži arvestamine ja töötuskindlustusmaksete maksmine. Selleks peab linn hakkama tema pealt ka sotsiaalmaksu tasuma.

Teiseks plaanib linn luua töötutele nn sotsiaalseid töökohti – sel juhul on juba tegemist tõesti tõelise töökohaga. „Kõigi töötutega sõlmitakse tööleping vastavalt töölepinguseadusele,” kinnitas Kairi Teniste. Kuid neid kohti hakatakse looma juunis ja siis luuakse sada kohta. Alles tänavu sügisest on kavas juurde luua veel 900. Uued töökohad luuakse Tallinna autobussikoondises ja trammi- ja trollibussikoondises. „Lisaks hakkab linn alates 1. juunist toetama ka eraettevõtteid, kes loovad sotsiaalseid töökohti ja võtavad tööle Tallinna elanikke, kes on jäänud töötuks,” lisas Teniste. Töötasu on sotsiaalsetel töökohtadel vähemalt 4350 krooni ehk praegune miinimumpalk.

Selguse mõttes olgu öeldud, et linna reklaamitud lubadus luua 5500 uut töökohta ei ole mõeldud siiski lähiajal elluviimiseks, vaid see peaks realiseeruma alles kahe aasta pärast.

Riik sotsiaalseid töökohti looma ei hakka

Küsimusele, kas riigil on üldse kunagi kavas ka sotsiaalseid töökohti luua, vastas sotsiaalministeerium kõigepealt, et see on majandusministeeriumi rida, too ütles jälle, et ikka sotsiaalministeeriumi rida.
„Sotsiaalsete töökohtade loomise mõistlikkus on üldse küsitav, sest see koormab riiki, see tähendab maksumaksjat liigselt, kuna on kallis ega ole pikas perspektiivis efektiivne,” vastas lõpuks sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Kerstin Peterson. Ehk riigi vastus on: sotsiaalseid töökohti ei ole kavas luua. See on ministeeriumi hinnangul kohalike omavalitsuste kohustus.

„Majandusministeerium tegeleb nõudluse poole suurendamisega, anname stardiabi alustavatele ettevõtetele, eksporditoetusi ja teisi ettevõtlust arendavaid meetmeid toetame,” selgitas majandusministeeriumi kõneisik Kunnar Kukk, kuidas nemad aitavad töötutele tööd leida.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2009

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Postimees

BNS

Justiitsministeerium saatis eile kooskõlastusringile eelnõu, mis näeb ette riigilt palka saavate inimeste palkade kärpimise kuni 10 protsenti alates 1. juulist.

Eelnõu järgi võib ametnike palka kärpida kuni kümme protsenti alla seaduse alusel kehtestatud aktist tuleneva palgamäära ja seadusest tulenevate kohustuslike lisatasude summat. Seda võib teha siis, kui see on vajalik riigi või kohaliku omavalitsuse toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Eelnõu tööversioonis oli vastav number 8 protsenti.

Samuti kaotab eelnõu võimaluse maksta puhkusetoetust ning avaliku teenistuse seadusesse lisatakse keeld maksta teenistujatele seadustest mittetulenevaid toetusi ja lisatasusid.

Eelnõu seletuskirja järgi võib ametnik palga vähendamise korral teenistussuhte omal soovil lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette 14 kalendripäeva jooksul alates palga vähendamise haldusaktist teadasaamisest.

Teenistusest vabastamisel makstakse riigiametnikule hüvitisena ühe kuu ametipalk.

Eelnõu näeb ette ka selle, et kui kahe asutuse liitumisel ühe asutuse ametnikud koondatakse ning võetakse kohe uuesti tööle teise asutusse, siis kuulub koondamishüvitis tagastamisele.

Ministeeriumide kantslerite palgad seotakse eelnõu järgi ministri palgaga ning kantsleri palk saab alati olema 90 protsenti ministri palgast.

Samuti sätestab eelnõu, et riigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk on alates 1. juulist Eesti keskmise palga ning riigikogu ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud koefitsendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga, seaduses sätestatud koefitsendi ning koefitsendi 0,856 korrutis.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Aeg uue töölepingu­seadusega kaasnevate hüvitiste muutmiseks hakkab otsa saama.

Valitsusliidu poliitikutest koosnev töörühm vaagis eile taas mitme tunni vältel, kuidas säästa töötukassa reserve, kuid nagu kahel varasemal päeval ei jõutud ka eile kõiki pooli täielikult rahuldava tulemuseni. Kuid suure tõenäosusega liigutakse kompromissi poole, mis säilitab nii töötuskindlustushüvitise määrade ja liikide ning tööandja makstavate koondamishüvitiste suhtes praegusega sarnase olukorra.

Koondatava inimese jaoks tähendaks taoline kompromiss seda, et ka pärast 1. juulit saab ta tööandjalt vähemalt kahe kuu koondamishüvitise ja järgneva kaheksa kuu jooksul töötukassast töötuskindlustushüvitist praegu kehtivate määrade järgi.

Kirjeldatud kokkulepe pole siiski veel kindel. Töörühma liige, sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles näiteks, et midagi positiivset eilsel kohtumisel ei toimunud. Kuid töörühmas Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) esindava Ken-Marti Vaheri hinnangul liigutakse kokkuleppele üha lähemale.

„Töörühmas valitseb selge arusaam, et praegusel kujul uut töölepinguseadust jõustada ei saa, sest see viiks töötukassa pankrotti. Ka leppisime kokku, et täiendavat töötuskindlustuse maksetõusu ei tule,” selgitas Vaher.

Sotsiaaldemokraadid on siiski endiselt seisukohal, et mõistlik oleks tõsta töötuskindlustuse maksemäär neljale protsendile. „Ka ametiühingud ja tööandjate keskliit toetavad töötuskindlustusmakse tõstmist, kuid mõningad meie partnerid ei taha maksutõusust kuuldagi,” selgitas Nestor.

Peamiselt on täiendava maksutõusu vastu IRL. Vaheri sõnul tähendaks täiendav maksutõus automaatselt, et tööpuudus suureneks Eestis veelgi. „Mulle tundub, et ka meie koalitsioonipartnerid said aru, et täiendavat töötuskindlustusmakse tõusu ei tule. Ma arvan, et selles suhtes suutsime kokkuleppe saavutada,” märkis Vaher.

Kolme koalitsiooni erakonna esindajatest koosnev komisjon jätkab töölepinguseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide muutmist vajaduse korral juba täna, sest kokkuleppele jõudmiseks jääb aega ühe vähemaks. Nestori sõnul tuleb vajalikud seadusemuudatused välja töötada tuleva nädala alguseks, et valitsus saaks need muudatused heaks kiita juba tuleva nädala neljapäeval.

Aega on mõned päevad

Vaheri sõnul ei pruugi riigikogu jõuda sõlmitavas lepingus kirja saavaid seadusemuudatusi heaks kiita, kui need esitatakse riigikogule arutamiseks hiljem kui 21. mail. Nimelt peab peale riigikogu seadusemuudatused välja kuulutama president ja need peavad jõustumiseks ilmuma ka Riigi Teatajas.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis veel eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et taoline variant, et 1. juulil jõuaks jõustuda selgelt riigile üle jõu käiv töötuskindlustuste pakett, oleks riigile kõige halvem variant. „Minu arvates poleks korrektne inimestele maksta mingi perioodi jooksul kõrgemat toetust ja siis see ühel hetkel ära võtta,” rääkis Pevkur.

Andrus Ansip: maksetõusu me lubada ei saa

•• Peaminister Andrus Ansip rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab olema valmis veelgi suuremaks tööpuuduseks ja töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hüvitiste määrad üle vaadata.

•• Ansipi andmetel näitavad kõige halvemad stsenaariumid, et uut töölepinguseadust jõustades oleks töötukassa reservid järgmisel aastal otsas ja aasta lõpuks oleks töötukassa neli miljardi krooniga miinuses.

•• Ansipi arvutuste kohaselt peaks töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks hüvitiste kärpimatajätmise puhul olema töötuskindlustuse maksemäär 10,5 protsenti. „See on Eesti konkurentsivõime hävitamine. Me ei saa seda endale lubada,” lisas peaminister.

•• Peale selle pole Ansipi hinnangul õiglane suurendada töötuskindlustushüvitisi olukorras, kus kõik peavad millestki loobuma. „Miks siis on ühiskonnas üks sotsiaalne rühm, kelle olukord peab paranema, kelle sissetulekud peavad kriisiajal suurenema? See pole õiglane.”