Üksikasjad

Avaldatud: 14 mai 2009

• Palgaseadus
• Delfi

Ei valitsus ega riigikogu pole eelarvekärbete raames arutanud keskmise palgaga seotud põhiseaduslike institutsioonide töötasude alandamist, kuid nii rahandusministeeriumi kui riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe arvates väärib teema arutamist.

"Valitsus ei ole eelarvekärbete raames eraldi diskuteerinud põhiseaduslike institutsioonide eelarvete või palkade kärpimise üle. Küll aga on kõik ettepanekud ka põhiseaduslikelt institutsioonidelt oodatud, mis muuhulgas võivad puudutada ka keskmise töötasuga seotud palkade ülevaatamist," kinnitas Delfile rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Samamoodi ei ole arutanud koefitsentpalkade kallale minekut ka riigikogu põhiseaduskomisjon. "Praeguse raske majanduskriisi ajal on see täiesti mõistetav ja aktsepteeritav, niisugune ettepanek on signaal meile kõigile," kommenteeris põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Delfile president Toomas Hendrik Ilvese kavandatavat kaheksaprotsendilist oma palga kärpe ettepanekut.

Samas ei ole põhiseaduskomisjoni esimehe kinnitusel tegemist sugugi ühese ja lihtsa küsimusega: "Kindlasti me ei saa seda presidendi avaldust võtta kui kategoorilist nõuet või käsku, küll aga võib see olla initsiatiiviks mingi seadusemuudatuse algatamiseks. Siin peab ka mõtlema, kas see kõik saab olema ajutine või alaline ja nii edasi."

"Üks oht on see, et president teeb ja teised institutsioonid ei tule kaasa, mis jätab teistest institutsioonidest avalikkuses mitte just kõige parema mulje," rääkis Linde. Teine probleem peitub asjaolus, et niiviisi võibki jääda avalikkusele mulje, et oma palgaga tegelemine ongi üks põhiseaduslike institutsioonide olulisi ülesandeid.

"Me oleme alati üritanud teha, et see ei oleks nende rida. Keegi ei tohiks iseenda palgaga tegeleda, on isegi riigikogu kohta riigikohtu otsus. Idee oligi selles, et ei tekiks mingisugust avalikku üleüldist vähempakkumist," märkis põhiseaduskomisjoni esimees.

"See võib kätkeda endas ohtu, et ei pea oma igapäevatööd tegema, piisab sellest, kui lihtsalt räägime oma palga vähendamise vajadusest ja kõik räägivad, et ongi väga tore institutsioon. Kuldset keskteed täna ma leida ei oska."

Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0, peaministri ametipalga koefitsient on 6,0 keskmist palka, ministri ametipalga koefitsient on 5,5, Kaitseväe juhataja ametipalga koefitsient on 5,0.riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 5,5, õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 5,5, riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0, riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 5,5, ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,5, maa-, linna- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,0.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Riigikogu rahanduskomisjon tegi olulise muudatuse pensioni teise samba sissemaksete hüvitamise skeemi juurde, mille kohaselt säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.

„Eelmises väljatöötatud kavas oli üks puudujääk, mis ei arvestanud küllalt korrektselt sellega, et mehed ja naised lähevad kuni aastani 2016 pensionile erinevas vanuses,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor erakonna teates.

Esialgses II samba hüvitamise skeemis oli õigus 2+4 süsteemi säilimisele isikutel, kes on sündinud 1951 ja varem.

Tänased pensionieelikud, kes on sündinud 1954 ja varem, saavad teha oma kontohaldurile avalduse selle aasta 1. oktoobrist – 30. novembrini, mille alusel säilib neile 2+4 süsteem.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit peab võimalikuks töötuskindlustusmaksete tõstmist 4%-ni, kuna see on hädavajalik tagamaks töötukassale eurole üleminekuks vajalikud reservid. Selleks et jõustada uue töölepingu seadusega kaasnev koondamishüviste regulatsioon muutumatul kujul võiks tööandjate maksemäär tõusta kehtivalt 1%-lt maksimaalse 1,5%-ni.

„Ettevõtjatel on täna kaks selget prioriteeti- jõustada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon kokkulepitud ajal 01. juulil ning liituda eurotsooniga hiljemalt 01.01.2011.a.“, ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Töötukassa on jätkusuutlik organisatsioon nin selle eelarve ei saa erinevalt riigi eelarvest olla defitsiidis, seega peavad tööturu osapooled olema valmis tagama selle piisava rahastamise“, lisas Kriis.

Tööandjate Keskliit kordab oma nõudmist kehtestada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon muutumatul kujul alates 01. juulist 2009.a., kuna vastasel korral ähvardab ettevõtlust pankrottide laine, mis viib tööhõive veelgi ulatuslikumasse langusse.

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 13. mail 2009

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Mai lõpuks võib töö­inspektsiooni luba olla antud juba 20 000 töötaja koju jätmiseks.

Kui ettevõttel töötajaile piisavalt tööd pakkuda ei ole, saab töölepinguseaduse järgi rakendada osalist tööaega või saata inimesed nn sundpuhkusele.

Tööinspektsioon on tänavu aprillist eile lõunani vastava nõusoleku andnud 237 ettevõttele. Kokku puudutab see enam kui 17 000 inimest. Võrdluseks: 2005.–2008. aastani tehti igal aastal kahe kevadkuu jooksul sama otsus umbes 50 ettevõtte kohta.

„Arvestades, et tegu on alles mai keskpaigaga, võib kuu lõpuks selliseid ettevõtteid olla juba üle 300 ja inimesi 20 000 ringis,” ütles tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Ilona Torn mureliku häälega.

Rekord Eesti Põlevkivile

Tema sõnul on paljud firmad palunud inspektsioonilt luba saata puhkusele vaid paar-kolm inimest, ent on ka ettevõtteid, kus otsus mõjutab mitutsada inimest. Nii on pooleteise kuu jooksul tööinspektsioonilt nõusoleku saanud Elisa Eesti 191, Viisnurk 218, Põlevkivi Raudtee 276, Narva Elektrijaam 294 ja ABB 358 inimese kohta. Rekordi püstitas Eesti Põlevkivi, kes kavatseb aasta lõpuni jao kaupa sundpuhkusele saata 3184 töötajat.

ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer selgitas, et ettevõte on alates möödunud aasta lõpust otsinud võimalusi reageerida majanduses toimuvale võimalikult operatiivselt.

„Saime nõusoleku osalise tööaja rakendamiseks elektrimasinate tehases kokku 358 tootmistöötaja suhtes. Sada protsenti ei pruugi me taotletud mahus osalist tööaega siiski rakendada, sest tellimused on praegu ebastabiilsed ja ka üks suurem tellimus võib olukorda oluliselt muuta,” sõnas ta.

Kuigi seadusesätte eesmärk peaks olema aidata ettevõtteil raske aeg üle elada, ei pruugi see päris nii olla. Karta on, et ka perioodi lõppedes on ettevõtted sunnitud koondama. Sellisel juhul jäävad inimeste koondamishüvitised aga väiksemaks, sest vahepeal piskut teenides on kuue kuu keskmine palk langenud.

Töölepinguseaduse 68. paragrahvi alusel võivad tööandjad töötajaid saata osalt tasustatud puhkusele. Sel ajal peab tööandja maksma töötajale vähemalt 60 protsenti miinimumpalgast ehk 2610 krooni. Tööaega võib lühendada kuni 40 protsenti ja selle võrra võib vähendada ka töötasu.

Kaht võimalust võib kas üksi või kombineerituna 12 kuu jooksul kasutada maksimaalselt kolm kuud.

E-Betoonelement pääses napilt

•• Tööinspektsioonilt juba meeste sundpuhkuseks loa saanud ehitusmaterjalitootja E-Betoonelement jättis võimaluse kasutamata.

•• „Jah, tegime taotluse ja isegi plaanisime umbes 40 meest puhkusele saata, aga praegu tuli uus tellimus, nii et meie jaoks lahenes küsimus positiivselt,” ütles üle 200 töötajaga ettevõtte personalijuht Virve Kuuda, kelle sõnul on nüüd vähemalt kuu aega tööga mureta.
Firma taotles inspektsioonilt luba saata mehed kaheks kuuks töölt koju. Sama loaga töötajaid hiljem puhkama sundida ei saa.

•• „Praegu ei tea, kas peame kunagi uue taotluse tegema, aga kui ikka absoluutselt tööd ei ole, siis ei saa inimesi tööl hoida,” märkis Kuuda.

•• Reklaamiagentuuri Baltic FCB tegevjuht Tanel Taut lausus, et pole tööinspektsiooni poole pöördunud. Ajutised mured lahendatakse aga töötajate puhkusegraafiku muutmisega, pidades suvel nädala kollektiivpuhkust.