Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Justiitsminister Rein Langi eile valitsusele esitletud palgakärpe-eelnõu annab võimaluse alandada ühepoolselt lisaks riigiteenistujatele ka erafirmade töötajate palku.

Firmajuht tohiks seaduse jõustumisel kärpida töötaja palka «mõistliku ulatuseni» ehk maksimaalselt 8 protsenti üks kord 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

Palganumber ei tohi siiski langeda allapoole valitsuse kehtestatud palga alammäära.

Firmajuht saab õiguse ühepoolselt palka alandada, kui pärast töölepingu sõlmimist halveneb tööandja majanduslik olukord oluliselt ja töötajale kokkulepitud palga edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

Palka tohib kärpida «ühepoolse tahteavaldusena poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks».

Enne palga vähendamist peab tööandja teavitama usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerima nendega töötajate usaldusisiku seaduses ettenähtud korras, arvestades eelnõus sätestatud tähtaegu.

Tööandja peab teatama palga vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.

Töötajal, kelle suhtes tööandja nimetatud õigust kasutab, on õigus tööleping lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette.

Tööandja maksab sel juhul töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitist ühe kuupalga ulatuses.

Alo Raun
Tuuli Koch

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

«Mees jättis mu maha, alimente ei maksa, tema firmas makstakse palka, aga seda ei deklareerita,» selline näeb välja üks paljudest ümbrikupalga vihjetest maksuametile.

Kui mullu kaebasid töötajad rohkem kui 600 korral ümbrikupalka maksva tööandja peale, siis tänavu on neid kolme kuuga kogunenud juba üle 300.

Ümbrikupalkade maksmise puhul on tänavu selgeks trendiks, et töötajad ise kaebavad ebaseadusliku tegevuse peale ja vähem on konkurentide peale kaebamisi. Kui läinud aasta esimese kolme kuuga laekus maksu- ja tolliametile (MTA) 175 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta (terve aasta jooksul 655), siis tänavu on kolme kuuga juba 301 vihjet.

MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe tunnistas, et kõigi neile saabuvate vihjete seas domineerivad selgelt ümbrikupalga vihjed. «Kõiki vihjeid kontrollitakse põhjalikult ning peamiselt on tegemist olukordadega, kus tööandja on jätnud palga maksmata ning töötajad kurdavad mustalt raha jagamist,» lausus ta.

Ebaausa konkurentsi vastu

Üsna sage on ka olukord, kus vihjajaks on eksabikaasa, kes on probleemi ees, et ei saa mehelt alimente kätte ja teatab siis, et seal firmas tegelikult makstakse palka, aga seda ei deklareerita. Ümbrikupalga maksmise juhtude uurimisel saadab MTA hoiatuskirju, tehakse kontrolle ning mõeldakse välja uusi lahendusi, kuidas patustajad vahele võtta.

«Tõendamine pole lihtne ja seepärast oleme hakanud uurima ka kahtluse all olevate firmade töötajate elukvaliteeti,» tõdes Veermäe. See on küll kulukas, kuid vajalik, kui firma pole varasematele hoiatustele reageerinud ning kontrolli ajaks on töötajad «sobiva ja vajaliku jutu koolitused» läbinud. «Siis tuleb nende elustandardit uurida,» tõdes Veermäe.

Sel aastal on MTA alustanud 51 ja juba lõpetanud 37 ümbrikupalga kontrolli. Kokku on patufirmadele määratud 8,7 miljoni krooni ulatuses lisamakse.

Veermäe sõnul on positiivne trend, et erineva ala ettevõtjad soovivad teha maksuhalduriga koostööd, et võidelda ebaausa konkurentsiga. «See on positiivne aja märk, sest tänases olukorras on paljudel turul olevatel ettevõtjatel kindlasti tugevam surve otsida lahendusi maksude optimeerimiseks,» sõnas ta.

Ohtralt fiktiivseid arveid

Veermäe tunnistas, et ka töötajatel on praegu suurem motivatsioon pettusega kaasa minna, sest piirkonnas, kus on tööd raske leida, lepitakse vähese palgaga, mida makstakse seejuures mustalt.

MTA tuvastas selle aasta esimeses kvartalis läbi viidud kontrollitegevuste tulemusel deklareerimata ja tasumata makse 389 miljoni krooni ulatuses. Lisaks ümbrikupalkadele tuli tegelda taksojuhtide maksukäitumisega ning fiktiivsete arvete ehk käibemaksupettustega.

Veermäe sõnul on sellest aastast näha selget trendi inimeste maksukäitumise muutumises. «Kui varasemalt korrigeerisid vabatahtlikult oma maksudeklaratsiooni ligi pooled hoiatuskirja saanutest, siis tänavu on olukord halvenenud,» selgitas ta.
Märtsis tegid politsei, pealinna transpordiamet ja MTA Tallinnas ühisreidi taksojuhtide kontrollimiseks. Vaatluse alla võetud 49 taksojuhist oli enamikul probleeme maksuarvestusega.

Tuuli Koch

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Lemmi Kann

Igal nädalal hakkab Äripäevas ilmuma rubriik "Kuidas...", mille eesmärk on pakkuda ettevõtlikule inimesele praktilisi nõuandeid.

Esimese teemana jagame soovitusi ilmselt 1. juulil jõustuva ja palju vaidlusi tekitanud töölepingu seaduse kohta. Keskendume seekord töölepingu lõpetamisele, sest selles osas tuleb uue seadusega ridamisi olulisi muutusi.

Uue seaduse rakendumisel tuleb arvestada, et see eeldab osapooltelt senisest enam inimlikult tervet mõistust ning juhtumipõhist lähenemist - sugugi mitte kõik tingimused ei ole enam kinnistes loeteludes paika pandud, sest tegelik elu sellega ju ei piirdu. Mitmete punktide lõpliku tõlgenduse paneb aga paika kohtupraktika.

Need soovitused on koostatud tööõiguse spetsialisti Heli Raidve abiga. Raidve on tööõigusalaste loengute lektor ja Äripäeva töösuhete käsiraamatu üks autoreid. Tema igapäevane töö on tööandjate nõustamine, tööõiguslike dokumentide koostamine ja korrastamine, tööandjate esindamine töövaidluskomisjonis ja kohtus.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4309/uud_uudidx_430901.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• Palgaseadus
• Postimees

BNS

Töötaja ühe kuu keskmine brutosissetulek esimeses kvartalis langes ning oli märtsi lõpus 3,5 protsenti ehk 450 krooni väiksem kui aastavahetusel.

Ühe kuu keskmine brutosissetulek oli märtsi lõpu seisuga Eestis 12 449 krooni.

Maksu- ja tolliameti andmetele tuginevast statistikast selgub, et proportsionaalselt on brutosissetulekud ühes kuus vähenenud pigem rohkem maapiirkondades ja vähem linnades või linnade lähivaldades.

Ebavõrdsuse kasvu näitab seegi, et kui varem erines Eesti rikkaima ja vaeseima valla elanike brutosissetulekute vahe kolmekordselt, siis nüüd on Viimsi ja Piirissaare elanike keskmise brutosissetuleku vahe ligi neljakordne.

Kui väljaspool Harjumaad oli mõni üksik omavalitsus, kus töötaja keskmine brutosissetulek kolme kuuga kasvas, siis Tallinna lähivaldade seas oli selliseid mitmeid.

Enim kasvas töötaja keskmine brutosissetulek Loksa linnas - 2,35 protsenti 12 296 kroonini.
Kõige rohkem langes kvartaliga töötaja ühe kuu keskmine brutosissetulek Piirissaare vallas ja Mõisaküla linnas vastavalt 21 protsenti 5456 kroonini ja veidi üle 16 protsendi 8145 kroonini.

Töötaja keskmine brutosissetulek kuus kasvas mullu 2007. aastaga võrreldes 14,5 protsenti 12 900 kroonini.

Maksu- ja tolliamet kogub omavalitsuses elavate inimeste brutosissetulekute statistikat tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni põhjal.

Andmed kajastavad kõiki väljamakseid, mida võetakse arvesse tulumaksueraldiste tegemisel kohalikele omavalitsustele, nagu vanemahüvitis, koondamistasud, töötuskindlustushüvitis.

Maksu- ja tolliameti andmete põhjal koostatud elanike sissetulekud kohalike omavalisuste kaupa ei sisaldanud pensionit ega kogumispensionit, mis on valdavalt tulumaksuvabad.

Tabelis on esitatud töötaja keskmine brutosissetulek maakondade kaupa märtsi lõpu seisuga ning muutus mulluse keskmisega.

keskmine muutus 2008.
brutosissetulek aasta keskmisega
märtsi seisuga protsentides

Harjumaa _____ 15 160 _____ -2
Tallinn _____ 14 228 _____ -1,5
Viimsi _____ 20 488 _____ 0,11
Hiiumaa _____ 11 933 _____ -5,3
Ida-Virumaa _____ 9629 _____ -4,3
Jõgevamaa ______ 10 109 _____ -9
Järvamaa _____ 11 004 _____ -7
Läänemaa _____ 11 104 _____ -6,4
Lääne-Virumaa _____ 10 848 _____ -5,9
Põlvamaa _____ 10 344 _____ -5,7
Pärnumaa _____ 10 894 _____ -6,6
Raplamaa _____ 11 766 _____ -5,4
Saaremaa _____ 11 241 _____ -6,2
Tartumaa _____ 12 412 _____ -4,5
Tartu _____ 11 894 _____ -4
Valgamaa _____ 9873 _____ -6,4
Viljandimaa _____ 10 540 _____ -7,5
Võrumaa _____ 10 137 _____ -5,8