Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Valitsus andis heakskiidu töötukassa nõukogu ettepaneku tõsta alates 1. juunist töötuskindlustusmakse määr kolmele protsendile.

Töötaja peab sellest tasuma kaks protsenti ja tööandja ühe protsendi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Praegu kehtivad määrad on vastavalt 0,6 protsenti ja 0,3 protsenti.

Uute maksemäärade kinnitamisel prognoosib töötukassa rahandusministeeriumi põhistsenaariumi tingimustes käesolevaks aastaks töötuskindlustusmaksete laekumist 1,575 miljardit krooni. Riskistsenaariumi tingimustes prognoositakse töötuskindlustusmaksete laekumist 1,502 miljardit krooni.

Rahandusministeeriumi kevadise makroprognoosi tingimustes ulatuvad töötukassa kulud sel aastal hinnanguliselt 3,4 miljardi kroonini, mis tähendab, et töötukassal tuleb katta kulutustest 2,4 miljardit krooni reservidesse kogunenud vahenditest.

Ka tegi valitsus sotsiaalministrile ülesandeks tuua järgmisel nädalal valitsusse seadusemuudatuse eelnõud, millega tagatakse töötukassa vabade vahendite jääk aasta lõpuks vähemalt 1,9 miljardit krooni.

Allikas: uudised.err.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2009

• Eesti Päevaleht

Andres Reimer

Eestlased otsivad eelmise aastaga võrreldes kolm korda rohkem töökohta välismaal.

Euroopa töövahendusvõrgustiku Eures kodulehe külastatavus suurenes eelmise aastaga võrreldes ligi kolm korda, ütles tööturuameti juhtivspetsialist Marta Traks. Kui mullu külastas Euresi kodulehte igas kuus üle 6500 inimese, siis praegu üle 16 000.

„Inimesed tahavad leida tööd kodu lähedal naabermaades, ennekõike Soomes,” rääkis Traks. „Kuid tööpuudus surub ka meie naabreid nii palju, et esmakordselt pole meie inimestel ka hooajatöödel häid võimalusi, sest Soome tudengid on valmis ise suvel maasikaid korjama minema.”

Põhjamaades valitseb Traksi sõnul nõudmine vaid meditsiinitöötajate ja keevitajate järele.

Valmis igasuguseks tööks

„Töökohtadele toimub tõeline tormijooks. Enam ei tehta vahet asukohamaa ja töö vahel, peaasi et tööd saaks,” ütles tööjõurendi ja -vahendusega tegeleva ettevõtte Varumeesteenindus juht Toomas Sabsay. „Turgu iseloomustab asjaolu, et pakkumisi on vähe.”

Viimastel nädalatel on paljud varem välismaal töötanud eestlased Sabsay sõnul üles leidnud oma varasema tööandja ja asunud tööle otse, ilma vahendusfirma osaluseta.

„Otsin välismaal tööd, mis seisneks inimestega suhtlemises, kuid olen valmis tööle asuma ka koristajana,” ütles kaks kuud tagasi autofirmas koolitusjuhi töökoha kaotanud Eda, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada.

Töö kaotamisele järgnenud aeg kulus Edal pangaga suhete klaarimiseks. Välismaal otsustas ta asuda tööd otsima pärast seda, kui Eestist sobiva palgaga tööpakkumisi ei leidnud.

„Korteri saan maha müüa, kuid üüri ja lasteaia eest pean ma ikkagi maksma täie rauaga,” ütles Eda. „Valitsus peaks eelarve kärpimise asemel tegelema hoopis töökohtade loomist soodustavate reformidega.”

Välismaal keerulised nõuded

•• Välismaa tööpakkumiste seas annavad tooni keeruliste pädevuskombinatsioonidega pakkumised. Ühte Euroopa suurriiki otsitakse majapidajateks Eesti kodanikest abielupaari, kes peab valdama hästi vene ja prantsuse keelt. Samuti leiaks kaabligarnituuride konstrueerijana tööd väga hea inglise ja saksa keele oskusega insener. Hambatehnikul, kiropraktikul ja kirurgil pole raskusi töökoha leidmisel Põhjamaades.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Sotsiaalminister Hanno Pevkur soovib ametiühingutelt ja tööandjatelt heakskiitu plaanile, mille kohaselt saaksid töötuks jäävad inimesed seni plaanitust kümme protsenti väiksema töötuskindlustushüvitise.

Praeguses, 1. juulil jõustuvas töötuskindlustusseaduses on kirjas, et töötuks jääval inimesel on õigus saada töötukassast esimesel sajal päeval oma viimase aasta keskmisest palgast 70 protsenti ja järgmistel kuudel 50 protsenti. Pevkuri plaani kohaselt saaksid uued töötud juulist esimesel sajal töötuksolemise päeval 60 protsendi ja järgmistel hüvitamisele kuluvatel päevadel 40 protsendi suurust töötuskindlustushüvitist.

Väikeseks kompvekiks töövõtjatele oleks siiski paketis sisalduv ettepanek, mille kohaselt peaksid tööandjad hakkama koondamisest inimesele ette teatama ühe kuu asemel kaks kuud.

Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Zdanovitš selgitas, et uus töölepinguseadus seab majanduslikel põhjustel töösuhte lõpetamisest etteteatamise tähtaja sõltuvusse töösuhte pikkusest. Nii peab tööandja koondamisest ette teatama töösuhte pikkusest sõltuvalt 15 kuni 90 kalendripäeva.

Kolm plaani

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ei soovinud ise eile oma plaani kommenteerida, lisades, et kokku pakkus ta tööandjatega ja ametiühingutega kohtudes välja kolm plaani. „Laias laastus puudutavad need kolm ettepanekut maksemäärade tõstmist ja hüvitiste väljamaksmiste piiramist. Kuid millised need kolm varianti täpselt on, sellest on veel vara rääkida,” kõneles Pevkur.

Ametiühingute keskliidu juhataja ja töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul arutavad ametiühingud ettepanekuid järgmise nädala teisipäeval. Ka eile oli ühe variandina laual ettepanek, et kui tööandjad ja ametiühingud ei nõustu töötukassa hüvitiste vähenemisega, võiks uue töölepinguseaduse jõustumise edasi lükata. Taliga sõnul peavad tööandjad seda varianti väga halvaks variandiks.

„Kindel on siiski see, et töötukassa praeguses olukorras pankrotti ei lähe. Pigem on küsimus selles, kuidas kriisist välja tulla ja mis saab töötukassast pärast kriisi,” selgitas Taliga.

Esmaspäeval teatas peaminister Andrus Ansip, et soovib valitsussektori eelarvetasakaalu säilitamiseks külmutada töötukassa reservid. Ansipi plaani ei toeta ei sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ega ka Harri Taliga. Mõlemad mehed rääkisid, et töötukassa reserve ongi kogutud halbadeks aegadeks ja töötukassast ei saa väljamakseid teha tulupõhiselt.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2009

• Postimees

Hanneli Rudi, reporter

Kui liita kokku kõik riigi poolt lastega peredele makstavad toetused ja hüvitised, siis toetab riik rohkem neid peresid, kelle sissetulekud on suuremad.

«Viimastel aastatel [viiel aastal -toi] on toimunud oluline muutus, kuidas peresid toetatakse ja järelikult on muutunud ka fookus, mida peetakse tähtsaks,» rääkis poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk tänasel peretoetuste teemalisel mõttehommikul.

Praxise analüüsi kohaselt on märgatavalt kasvanud nende toetuste arv, mis sõltuvad pere eelnevast sissetulekust. Ehk mida suurem on pere sissetulek, seda suurem on ka riigilt saadav toetus.

Sellised toetused, nagu näiteks vanemahüvitis, lapsi arvestav tulumaksuvabastus, moodustavad tänavu juba 2/3 kõigist riigi poolt makstavatest toetustest.

«Kuna suurem osa summadest on suunatud sissetulekute poolest mitte alumisse, vaid kõrgemasse ossa kuuluvatele peredele, siis on vähenenud kulutuste [riigi poolt makstavate toetuste - toim] efektiivsus ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamiseks,» tõdes Võrk.

Riik keskendub lapse sünnile

Praxise analüüsi kohaselt on Eesti riik keskendunud lapse sünnile. «Kui vaadata vanemahüvitist koos rasedus-, sünnitushüvitusega, siis tegelikult lapse esimesele aastale,» selgitas Võrk. Analüütik lisas, et selle näitajaga on Eesti Euroopas esirinnas, kuna ükski teine riik lapse seda eluperioodi ei toeta.

Veidi hiljem täpsustas sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall, et kuigi Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid kulutavad kõige enam raha n-ö sünnitusjärgsel ajal makstavatele toetustele, sünnib rohkem lapsi riikides nagu Iiri- ja Prantsusmaa, kus vanemahüvitiselaadseid toetusi ei maksta.

Praxise uuringu kohaselt on oma tähtsuse kaotanud peretoetused, mis ei sõltu leibkonna sissetulekust. Kui veel kümmekond aastat tagasi moodustasid kõigile makstavad peretoetused nagu lapsetoetus, lapsehooldustasu suurema osa peredele suunatud toetustest, siis tänaseks on nende osatähtsus oluliselt vähenenud, kuigi ka nende väljamaksmiseks kasvanud summad on suurenenud.

Võrk tõi näite, et 2000. aastal erines kuni aastasele lapsele ja seitsmeaastasele lapsele ehk kooliminejale makstavad toetused seitse korda, siis eelmiseks aastaks oli nende toetuste vahe kasvanud tänu tõusnud rasedus- ja vanemahüvitisele 16-kordseks.

Riik soosib ühelapselist peret

Lastekaitse liidu esindaja Külle Kadariku hinnangul soosib praegune Eesti perepoliitika perekondi, kus on kaks vanemat, kellel on keskmisest suurem sissetulek ja kes saavad lapsi 30ndates eluaastates ning piirduvad enamjaolt ühe lapsega.

«Neid perekondi ei puuduta see, kui otsustakse kaotada nn ranitsatoetus, 300-kroonine lapsetoetus. Nende jaoks ei ole probleem saata laps suvelaagrisse, mille nädalamaksumus on 2500 krooni. Nende laps saab käia kooliekskursioonil, mis viib välismaale,» sõnas ta.

Kadariku sõnul tulevad need pered hästi toime, kuid ta lisas, et neid peresid ei ole Eestis palju.

Sotsiaalministeeriumi teatel kulus riigil mullu vanemahüvitise maksmisele 1,9 miljardit krooni. Riiklike peretoetuste (üheksa eri toetust) väljamaksmiseks kulus riigil mullu 1,7 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 1,2 miljardit kulus lastetoetustele, mida makstakse igale lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni.

Tänavu läheb vanemahüvitis riigile eeldatavalt maksma 2,2 miljardit krooni.