Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Erik Rand

SDE ja IRL ei vä­lis­ta va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri al­la­poo­le too­mist, kuid Re­for­mie­ra­kond leiab, et se­da ei to­hiks min­gil ju­hul te­ha.

Nii IRL-i par­la­men­di­saa­dik Ott Lu­mi kui ka SDE juht­po­lii­tik Ei­ki Nes­tor ütle­sid Päe­va­leht On­li­ne’i­le, et ee­lar­vekär­be­test rää­ki­des ei saa vä­lis­ta­da, et kok­ku tu­leb hoi­da ka va­ne­mahüvi­tis­te pealt. „Kui see tee­ma uues­ti arut­lu­se­le ker­kib, siis ha­ka­tak­se ilm­selt taas kord aru­ta­ma, kui suur va­ne­ma­toe­tu­se mak­si­mummäär ole­ma peaks,” ütles Nes­tor. Prae­gu­sel va­ne­mahüvi­tis­te süstee­mil on te­ma hin­nan­gul see hä­da, et sum­ma, mis rii­giee­lar­vest lä­heb, on üht­pi­di küllalt suur, kuid teist­pi­di jao­tub vas­ta­valt va­ne­ma­te pal­ga­le ehk suu­re­ma osa sel­lest ra­hast saab väik­sem osa lap­se­va­ne­maid.

Ott Lu­mi lei­dis, et prae­gu­ses ras­kes olu­kor­ras tu­leks va­ne­mahüvi­tis­te kas­vu­le piir pea­le pan­na ja vä­lis­ta­da ei saa ka va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri prae­gu­sest al­la­poo­le too­mist.

„P­rae­gu­seks ole­me ee­lar­ve-kär­be­te­ga sel­li­ses sei­sus, kus ühte­gi „püha leh­ma” ei peaks enam ole­ma,” nen­tis Lu­mi.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jo­ni lii­ge Taa­vi Rõivas kin­ni­tas, et Re­for­mie­ra­kond ei ole min­gil ju­hul va­ne­mahüvi­ti­se kär­pi­mi­se­ga pä­ri, ku­na see mõjuks Ees­ti ii­be­le laas­ta­valt.

„Nii va­ne­mahüvi­ti­se kär­pi­mi­se eestkõne­le­jaks ol­nud mi­nis­ter Ur­ve Pa­lo kui ka kol­leeg Ott Lu­mi peaksid tead­ma, et va­ne­mahüvi­ti­se ülem­piir on seo­tud kesk­mi­se pal­ga­ga ja sel­le lan­ge­des lan­geb ka ülem­piir,” ütles Rõivas.

Märt­si lõpu sei­su­ga oli mak­si­maal­ne va­ne­mahüvi­ti­se sum­ma kesk­mi­selt 26 146 kroo­ni, kok­ku oli sot­siaal­kind­lus­tu­s-amet maks­nud um­bes 17 000 ini­me­se­le va­ne­mahüvi­tist pi­sut üle 171 mil­jo­ni kroo­ni.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.

Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de eest töö­tu­kas­sa. Töö­tu­kas­sa nõuko­gu esi­me­he Har­ri Ta­li­ga sõnul käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad es­masp­äe­va­sel töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil ju­ba mit­men­dat kor­da laua­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­te süstee­mi muut­mi­se idee.

Vei­di lee­be­mas sõnas­tu­ses esi­ta­sid tö­öand­jad sa­ma mõtte ka märt­sis toi­mu­nud nõuko­gu is­tun­gil. Siis soo­vi­sid tö­öan­da­jad, et tu­le­vi­kus ei peaks töö­tu­kas­sa maks­ma töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­su mit­te tö­öand­ja­te siht­fon­dist, vaid töö­ta­ja­te töö­tus­kind­lus­tus­mak­se­test täi­tu­vast siht­fon­dist.

Ta­li­ga sõnul on mõle­mad tö­öand­ja­te ideed ja­bu­rad: nõuko­gu is­tun­gil ei toe­ta­nud nen­de et­te­pa­ne­kuid ei va­lit­su­se ega ame­tiühin­gu­te esin­da­jad. „Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur pi­di se­da ideed kuul­des lau­sa kram­bid saa­ma, sest kui me üri­ta­me kok­ku­hoi­du saa­vu­ta­da töö­tu­kas­sas, siis te­ge­li­kult jääb see ra­ha puu­du hai­ge­kas­sas, mil­le ra­ha­li­ne olu­kord on veel­gi kee­ru­li­sem,” sel­gi­tas Ta­li­ga.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­de­mok­raa­ti­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sel­gi­tu­se jär­gi pei­tub as­ja iva sel­les, et mak­se­te ko­gu­mi­seks on töö­tu­kas­sas moo­dus­ta­tud kaks siht­fon­di: ühte ko­gu­tak­se ra­ha tö­öand­ja­telt, tei­se töö­ta­ja­telt. Prae­gu­se töö­tu­kas­sa sea­du­se ko­ha­selt maks­tak­se kõik hüvi­tis­te väl­ja­maks­mi­se­ga kaas­ne­vad sot­siaal­mak­su­ku­lud tö­öand­ja­te siht­fon­dist.

Töö­tu­kas­sa nõuko­gu ei toe­ta­nud et­te­pa­ne­kut, et tu­le­vi­kus kan­taks sot­siaal­mak­su­ku­lud töö­ta­ja­te siht­fon­dist. Sel­le ase­mel le­pi­ti kok­ku, et töö­tus­kind­lus­tus­mak­se tõuseb 1. juu­nist tö­öand­ja­te jaoks prot­sen­di­ni pal­ga­fon­dist ja töö­ta­ja­te­le ka­he prot­sen­di­ni pal­gast. Va­lit­sus ei­le töö­tu­kas­sa nõuko­gu et­te­pa­ne­kut ei kin­ni­ta­nud, ühe võima­lu­se­na on arut­lu­sel idee, et lä­hi­tu­le­vi­kus ha­ka­taks töö­tu­kas­sas­se maks­ma veel­gi enam: tö­öand­jad 1,5 prot­sen­ti pal­ga­fon­dist ja töö­ta­jad kolm prot­sen­ti pal­gast.

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du ju­ha­ta­ja Tar­mo Krii­si sõnul on tö­öand­jad tões­ti esi­ta­nud et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da ka töö­tu­kas­sa väl­ja­mak­se­te koor­must. „Kuid ole­me ka tei­si et­te­pa­ne­kuid esi­ta­nud, aga nen­dest on veel va­ra rää­ki­da,” li­sas Kriis.

Kui tö­öand­ja­tel õnnes­tuks oma siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed töö­ta­ja­te siht­fon­di su­ru­da, po­leks tö­öand­ja­te siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed nii suu­red kui prae­gu ja nad saak­sid taot­le­da väik­se­mat mak­se­koor­must. Ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­test loo­bu­mi­ne an­naks töö­tu­kas­sa­le kok­ku­hoi­du u 80–90 mil­jo­nit kroo­ni.

Har­ri Ta­li­ga sõnul võivad töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad siis­ki ra­hu­li­kud ol­la, sest prae­gu ei toe­ta tö­öand­ja­te ideed ei ame­tiühin­gud ega ka va­lit­su­se esin­da­jad.

Va­lit­sus soo­vib hüvi­ti­sed üle vaa­da­ta

**Eil­sel va­lit­su­se pres­si­kon­ve­rent­sil põhjen­das sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur va­lit­su­se ot­sust mit­te kin­ni­ta­da töö­tu­kas­sa nõuko­gu väl­ja­pa­ku­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­se uu­si mää­ra­sid sel­le­ga, et mak­setõus ei ta­gaks töö­tu­kas­sa jät­ku­suut­lik­kust.

**Nii an­dis­ki va­lit­sus ame­tiühin­gu­te­le ja tö­öand­ja­te­le töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra­de ja hüvi­tis­te koh­ta uu­te et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­seks nä­da­la li­saae­ga.

**Siis­ki ei tä­hen­da see Pev­ku­ri sõnul, et maks võiks tõus­ta üle kol­me prot­sen­di. Et­te­pa­ne­ku ta­ga­silükka­mi­se põhju­seks ni­me­tas ta poo­li­kut la­hen­dust ja li­sas, et va­lit­sus soo­vib, et sot­siaal­part­ne­rid vaa­tak­sid uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­se­ga ra­ken­du­va­te hüvi­tis­te rin­gi veel üle.

**Se­ni on nii va­lit­su­se kui ka tö­öand­ja­te esin­da­jad aval­da­nud ar­va­must, et töö­tu­kas­sa saaks aas­tas sääs­ta li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, kui esi­me­sed väl­ja­mak­sed isi­ku­te­le, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, lüka­taks 2013. aas­tas­se. Ame­tiühin­gud po­le nõus hüvi­ti­si muut­ma. Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga on pak­ku­nud, et pi­gem võiks tõsta töö­tus­kind­lus­tus­mak­set 3,7 prot­sen­di­ni, prae­gu on piir kolm prot­sen­ti.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Kohustuslikus korras väljaloositud pensionifondi vahetab välja neli viiendikku noortest.

1983. aastal või hiljem sündinuil ei ole valikut, kas II pensionisambaga liituda või mitte. Kui noor tööleasuja endale ise fondi ei vali, määrab selle riik loosiga. Et nii võib saada vaid konservatiivse fondi, jätavad värsked pensionikogujad loosifondi sageli maha.

Pensionikeskuse andmeil on sammaste süsteemi käivitumise algusest pensionifond loosiga määratud 15 000 kogujale, neist 12 000 on otsustanud siiski mõne teise fondi kasuks.

„Kuna loositud fondi saanud inimestel on umbes 40 aastat pensionini, siis on nad mõistnud, et tasub võtta suuremat riski suurema tootluse nimel,” põhjendas fondivahetust ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.

Vaadatakse tootlust

Tema sõnu kinnitas Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas: „Kuna noortel on pensionikontode seis enamasti null või on seal väike hulk raha, siis tugineb fondide vahetamine pigem tootlusele ja vähem arvestatakse muid faktoreid.”

Hoopis teistsuguse põhjuse tõi esile LHV Varahalduse juht Mihkel Oja, kelle sõnul on peamine fondivahetuse motiiv siiski klientide lojaalsus kodupangale. „Meil on seitsmest konservatiivsest fondist kaks ja me saame alguses teistest rohkem loosikliente. Üldine tendents aga on see, et 90 protsenti neist läheb üle fondi, mida kodupanga teller neile soovitab.”

„Et 80 protsenti turuosast on Swedbanki ja SEB käes, siis üldi-selt lähevad nad sinna,” täpsustas Oja. Tema hinnangul on kurb, et liiga väikesele osale liitunud inimestest läheb nende samba käekäik korda ning pensionifondi kasuks otsustatakse selle järgi, kus on arvelduskonto ja krediitkaart.

Näiteks loositi Swedbanki konservatiivsesse fondi 2008. aastal 230 inimest, 448 noort ehk 38 protsenti kõigist selle aasta loosiga fondisaajaist tuli aga panka teiste teenusepakkujate juurest üle. Swedbank ise kaotas teistele 73 klienti.

Loosiga Swedbanki konservatiivse pensionifondi saanud Karoliina V. (21) suhtub oma pensioni kogumisse ükskõikselt. „Kokkuvõttes ju vahet ei ole. Mulle ei meeldi üldse püsisuhe sambaga, olen seotud, sest sünniaasta järgi oli see kohustuslik,” sõnas ta.

Noort pensionikogujat on tema enda sõnul ka SEB-sse üle meelitatud, kuid neiu ei pidanud muutusi vajalikuks.

Pensionifondi loos jagab kõikidele konservatiivsetele II samba pensionifondidele kliente võrdselt.

Pangad loosikliente veenda ei saa

•• Kui noor tööleasunu ei ole ise omale pensionifondi valinud ja riik talle selle loosib, ei ole fondi haldajal üldiselt võimalik teda oma fondide juurde jääma veenda.

•• „Tehniliselt ei ole võimalik nende klientidega tegelda, sest me ei tea neist sisuliselt midagi,” selgitas LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.

•• Nii saavadki loosikogujad soovitusi enamasti kodupanka või muud teenusepakkujat külastades. „ERGO on alati esimesel teenindussituatsioonil klienti informeerinud loositud fondist ja soovitanud fondi vahetada, sest leiame, et pikaaegsel kogumisel tasub eelistada pigem aktsiaid sisaldavaid, „äkilisi” fonde,” rääkis ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Postimees

Hanneli Rudi, reporter

Kuigi eksperdi hinnangul oli nn 13. palka omal ajal vaja vaid lihttöölistele, kes puhates kogu oma raha ära kulutasid ning tööle naastes söögirahata olid, maksti mitmetes riigiasutustes seda veel mullugi.

Avaliku teenistuse seadus lubab riigiametnikele maksta puhkusetoetust ja nii said mullu puhkama minnes lisapalka presidendi, õiguskantsleri ja riigikogu kantselei töötajad, kaitse-, põllumajanduse- ja keskkonnaministeeriumi ametnikud.

Kõige heldemad olid presidendi kantselei ja põllumajandusministeerium, kus puhkusetoetuseks maksti terve kuupalk. Riigikogu ja kaitseministeeriumi ametnikele maksti 80-protsendilist ning õiguskantsleri kantseleis 70-protsendilist puhkusetoetust.

Keskkonnaministeeriumis said vähemalt aasta tööl olnud ametnikud puhkama minnes poole kuupalga suurust lisatoetust.

Kaitseministeerium maksis tänavu ka

Tänavu maksti puhkusetoetust ainult kaitseministeeriumi töötajatele ning see summa oli 60 protsenti kogu palgast. Sedagi raha said ministeeriumi kinnitusel need, kes läksid puhkusele enne 16. märtsi. Kui palju neid ametnikke oli, ei õnnestunud Postimees.ee-l teada saada.

Tänapäeval pole 13. palka vaja

«Reaalne, sotsiaalsetest oludest tulenev vajadus 13. palga järele oli olemas ainult 90ndate alguses, kus lihttöö tegijad oma puhkusetasud enne puhkust kätte said, selle puhkuse ajal täiel määral ära kulutasid ja siis polnud puhkuselt naastes enam millegi eest süüa osta - siis pidi tööandja neid üle selle perioodi aitama,» ütles personalifirma CVO Group juhatuse liige Agu Vahuri Postimees.ee-le.

Vajadus puhkusetoetuse järele oli tema sõnul olemas vaid enne sisulist kommertspanganduse teket, kui keegi peale ärijuhtimise magistrite polnud kuulnudki sõnasid krediitkaart ja arvelduskrediit. «Täna ja praegu sisuline vajadus 13. palga järele puudub,» lisas ta.

Seaduslik võimalus kõrvalehiilimiseks

Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hakati Vahuri hinnangul nn 13. palka maksma selleks, et vargsi ametlikult kehtestatud palgatasemetest mööda hiilida.

«Riigieelarvelistes asutustes on tavapäraselt palgafond suurem palgakulust ning on vaja olla juriidiliselt korrektne, leidmaks vahendeid palgafondi väljamaksmiseks,» selgitas ta.

Õige otsus liiga hilja

Vaadates tänast olukorda tööturul, peab Vahuri puhkusetoetuse kaotamist õigeks otsuseks, kuigi seda tehti tema sõnul liiga hilja.

Tema hinnangul poleks lisatasu kaotamine eelmise aasta viimases kvartalis toonud kaasa ametnike lahkumise kasvu, sest tööjõu pakkumine ületas oluliselt nõudlust. «Seega on raha pool aastat sisuliselt «õhku makstud»,» leidis ta.

Omavalitsusametnikud kutsuvad üles raiskama

Riigiastuste 13. palgast veel suuremaks probleemiks peab ta aga seda, et mitmed sümboli tähendusega kohalike omavalitsuste ametnikud, nähes ette selle soodustuse kadumist, hakkasid otsima võimalust see palgalisa kohe täies ulatuses välja võtta.

«Näidates sellega üles hoolimatust riigi ja rahva suhtes ning lõhkudes ka teiste ametnike moraali,» toonitas ta.

Vahuri sõnul ei tule ka eraettevõttes põhiline kokkuhoid mitte ühe või teise palgakulu kärpest, vaid sellest, et hinnatakse töötajate igat sammu ja ettevõtte tegevus kohandatakse nii efektiivseks kui võimalik.

Aga end poliitilisteks liidriteks pidavad inimesed kipuvad personalifirma juhi hinnangul käituma hoopis vastupidi.

«Nagu teismelised poisikesed, kes ema kogutud talvevarusid sahvris hävitamas käivad, hoolimata sellest, mis homme toob ning seeläbi ka teisi ametnikke kutsuvad kulutama ja leidma olukordi, mis tagaks juriidiliselt korrektse võimaluse oma isikliku heaolu hetkeliseks parandamiseks,» tõi ta näite.

Vahuri lisas, et sellest on kodanikuna ja Eestist hooliva inimesena lihtsalt kahju.

13. palk paremini tööle ei pane

Vahuri sõnul on puhkusetoetuse maksmine harv nähtus ja seda tehakse riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes ja mõnes suuremas ettevõttes, kus on tugev ametiühing.

Nendes ettevõtetes oli tööandjal kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus odavam pakkuda 13. palka kui üldist palgatõusu teatud konkreetsel ajahetkel. «Hiljem pole olnud võimalik sellest lisatasust enam läbirääkimiste käigus loobuda,» tõdes ta.

Vahuri arvates puhkusetoetus paremini tööle ei motiveeri. Samas tagab see selle, et inimesed võtaksid puhkuse ja sellega kaasneva lisapalga välja enne töökohavahetust.

«Küll aga on 13. palgal demotiveeriv mõju, kui see kellegi isiklike soodustuste hulgast ära võetakse,» möönis ta.