Artiklid
- Üksikasjad
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et kui 3 protsendi suurune töötuskindlustuse maksemäär jõustub 1. juunist, nagu täna kokku lepiti ja hüvitisi ei muudeta, tuleb sügisel uuesti arutada maksemäära tõstmist uuest aastast.
Mil määral see 3 protsenti, milleni töötukassa nõukogu täna otsustas töötuskindlustuse maksemäära tõsta, rahuldab?
Kahjuks ei kata see vajadusi. Täna on selge, et arutelusid sel teemal tuleb jätkata ja maksemäära edasiseks tõstmiseks tuleb seadust muuta. Ka hüvitiste kärpimine nõuab seaduse muutmist.
Kui juunist tõusevad maksemäärad kolme protsendini ja kui hüvitisi ei muudeta, peaks 2010. aastast tõstma kindlasti maksemäära ja kokku võiks see siis ulatuda üle 5 protsendi. Juhatus tegi nõukogule ettepaneku hoida eelmisel aastal kokku lepitud tasakaalu paindlikkuse ja kaitstuse vahel. See tähendab ka planeeritud kõrgemate hüvitiste maksmist, mis meie hinnangul on põhjendatud.
Palju vastakaid arvamusi on tekitanud uues töölepinguseaduses sisalduvad hüvitised vabatahtlikult ehk tööandja algatusel töölt lahkumise korral. Töötuskindlustus on eelkõige mõeldud ikka endast sõltumatu töökaotuse puhuks. Oma soovil ja kokkuleppel töölt lahkumise hüvitamisega kaasneks riske, mida me ei oska ette näha. Tänases majandusolukorras pole mõistlik sellega katsetada. Seetõttu tegime ettepaneku lükata uue töölepinguseaduse selle punkti jõustamine edasi aastani 2013. Selles osas oleme kokkuleppele üsna lähedal.
Kui kehv töötukassa rahaline seis siis on? Mis juhtuks, kui midagi ette ei võetaks? Töötukassal on ju ka reserve.
Aasta lõpus oli meil reservi 2,9 miljardit krooni ja täna me seda juba kulutame. Kui 1. juunist maksemäärad tõuseks, nagu täna kokku leppisime, siis oleks selle aasta kulu 3,6 miljardit krooni. Mis tähendab, et netovara oleks meil aasta lõpuks järel ainult 700 miljonit krooni. Tuleva aasta väljamakse on 4,4 miljardit krooni. Järelikult pole muud teed, kui maksemäärasid täiendavalt tõsta.
Mida vastata inimesele, kes küsib, miks peab tema oma tööga ülal pidama neid, kes midagi ei tee?
Töötuskindlustus on ravi- ja pensionikindlustuse kõrval üks väga oluline sotsiaalne kaitse. Mina julgen küll öelda, et keegi pole töötuks jäämise eest kaitstud. Tegelikult kindlustab selle kohustusliku kindlustussüsteemi kaudu igaüks iseenda tulevikku. Täna see enam nii ei ole, et tööta jäävad ainult kehvemad. Muide, meil on praegu töötute hulgas 17 protsenti kesk- ja tipptaseme juhte.
Sirje Niitra
- Üksikasjad
Esmaspäeval otsustas töötukassa nõukogu tõsta töötuskindlustusmaksu kolme protsendini juba selle aasta 1. juunist, töötukassa väljamaksete kärbete üle vaidlused aga veel jätkuvad.
«Kui valitsus kinnitab meie otsuse ja töötuskindlustusmaks tõuseb, siis sel aastal töötukassa miinusesse ei lähe,» lausus sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Varem oli teada, et töötuskindlustusmaks tõuseb 1. juulist 0,9 protsendilt 1,5 protsendile.
«Tööandjate keskliidu ja ametiühingute esindajatel olid jalad kõvasti maas ja kumbki ei liikunud kuhugi poole,» iseloomustas Pevkur õhkkonda töötukassa nõukogu koosolekul.
Pevkuri sõnul pole maksutõusust hoolimata pääsu 1. juulist jõustuvas uues töölepinguseaduses lubatud senisest palju suuremate hüvitiste kärpest.
Kõige suurema löögi all on lubadus hakata maksma hüvitist omal soovil töölt lahkunuile. Pevkur märkis, et ametiühinguliidrid on nõus kaaluma selle hüvitise liigi edasi lükkamist kuni 2013. aastani. 1. juulist peaks omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud hakkama saama hüvitist 40 protsenti keskmisest palgast. Seda lubadust on tööandjate esindajad ka kõige teravamalt kritiseerinud.
Pevkur märkis, et pakkus pooltele kompromissina, et hüvitiste suurused oleks 1. juulist pisut väiksemad ja tööandjad vastutasuks oleks nõus maksma omalt poolt rohkem koondamishüvitisi. Uus seadus nimelt ütleb, et tööandja maksab omast taskust ainult ühe kuu koondamisraha, ülejäänu tuleb töötukassast.
Hüvitise määrad tõusevad samuti 50-lt 70-le esimesel 100 päeval. Ja sealt edasi 40-lt 50-le protsendile keskmisest töötasust.
Aga nagu märgitud, siis hoolimata juba täna varavalges alanud konsultatsioonidest, kokkulepet selles osas ei tulnud.
Valitsus külmutas 1. juunist maksed teise pensionisambasse, mistõttu inimeste palgad maksutõusu tõttu otseselt väheneda ei tohiks. Küll kasvab tööandjate maksukoormus, kes peavad 0,3 asemel 1 protsendi brutopalgast töötukassasse maksma.
Eesti Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul oli tänase otsuse langetamine möödapääsmatu, arvestades registreeritud töötute arvu pidevat suurenemist. «Et seadus kohustab töötukassat maksma hüvitisi kõigile töötutele, kellel on selleks õigus, peab vajalik raha laekuma töötuskindlustusmaksetest,» lisas Taliga.
Andrus Karnau
- Üksikasjad
Virge Lahe
Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali ütles, et seitsmekuuline täielik sissemaksete peatmine teise pensionsambasse tähendab ajutiselt 2protsendist palgalisa alates 1. juunist kuni aasta lõpuni.
"Seitse kuud on kõigile vahepeatus," rääkis Tali sellest, et alates 1. juunist kuni selle aasta lõpuni peatatakse nii teise sambaga liitunute kui ka riigi sissemaksed, mis tähendab, et vabanevad 2 protsenti lisanduvad palgale. "Inimesed, võtke rahulikult!" soovitas Tali.
Ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste põhjendas otsust sellega, et maksete jätkamise avalduste süsteemi ei jõuta enne üles ehitada. "Tehniline köögipool on päris muljetavaldav," nentis ta.
Sissemaksete jätkamise avaldusi saab sel nädalal riigikokku jõudva eelnõu järgi tegema hakata kas pangas või Eesti väärtpaberite keskregistris oktoobris-novembris. Need, kes soovivad sarnaselt riigiga sissemaksed teise sambasse peatada, selleks avaldust tegema ei pea. Ministeerium prognoosib, et 25% senistest liitujatest jätkab sissemakseid, kus 2% on inimese osa ja riik midagi ei lisa. "Väga tõenäoliselt jääb see allapoole," uskus Tali.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4292/uud_uudidx_429202.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Töötuskindlustusmaks tõuseb kolme protsendini, otsustas töötukassa nõukogu äsja.
Seega hakkavad inimesed maksma 2 ja tööandjad 1 protsendi palgast.
Teise teemana oli päevakorral töötukassa vahendite kokkuhoid ehk siis lubatud hüvitiste kärpimine.
«Revolutsiooni ei tule, usun, et kolmeprotsendine maksumäär peaks kõiki osapooli rahuldama,» arvas sotsiaalminister Hanno Pevkur enne nõukogu koosoleku algust.
Ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhid alustasid omavahelisi konsultatsioone juba hommikul kell 8, sest eelmisel nädalal toimunud konsultatsioonidel ei sündinud kokkulepet.
Ametiühingujuht Harri Taliga on pakkunud, et töötuskindlustusmaks võiks olla 3,7 protsenti. Tööandjate keskliit oleks sellega nõus, aga tingimusel, et tööandja osa ei kasva üle 1 protsendi töötuskindlustusmaksust.
3,7-protsendine maks jaguneks nii, et 2,5 maksaks tööinimene oma palgast ja 1,2 lisaks tööandja.
Praegu on maksumäär 0,9. Seaduses lubatud lagi on 3.
Andrus Karnau
- Üksikasjad
Katre Pilvinski
Ettevõtted, keda ei ähvarda sulgemisoht, muudavad oma tööd efektiivsemaks tööaja lühendamisega, näiteks on seda teed läinud Sampo Pank.
"Efektiivsuse nimel personalikulusid vähendades on oht teha valesid otsuseid, näiteks koondada liiga palju töötajaid, kelle kompetentsist hiljem suurt puudust tundma hakkame," selgitas Sampo Panga personalidirektor Liina Oks, miks valiti tööaja lühendamise tee.
Oks tunnistas, et seoses töömahu vähenemisega sõlmiti märtsi keskpaigas tööaja lühendamise kokkuleppe paarikümne töötajaga.
"Väga paljud Eesti ettevõtted on läinud seda teed, et langetanud töötajatel lihtsalt palka, kuid jätnud tööaja samaks. Meie aga valisime tee, kus töötaja palga vähenemisega vähenes proportsionaalselt ka töötaja tööaeg. Kindlasti on selline teguviis aus ja tänast Eesti praktikat arvestades pisut enam töötaja kui tööandja huvides," rääkis Oks.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4292/uud_uudidx_429205.html
(originaalartikli viitelt).
Lehekülg 1374 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee