Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Vabade töökäte arvu kasv võimaldab tööandjatel töötajaid varasemast hoolikamalt valida nind seetõttu on aastatagusega võrreldes oluliselt tõusnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamiste osakaal.

Kui eelmise aasta esimeses kvartalis lõpetati suurim osa (1916) töösuhetest töötajate algatusel, millele järgnesid koondamised (1418), poolte kokkuleppel (864) ja tähtajalise lepingu tähtaja kättejõudmise tõttu lõpetamised (813), siis sellel aastal on olukord teistsugune.

Kõige enam on töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud koondamised (6928), millele järgnesid tähtajalised lepingud (4155), töötaja algatusel (3902) ja poolte kokkuleppel (2527) töösuhte lõpetamine.

Olulise erinevusena tõi sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste tänasel pressikonverentsil välja töölt vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: kui aasta tagasi oli selliseid juhtumeid töötuks jäänute seas esimeses kvartalis vaid 28, siis tänavu samal ajal juba 1290.

Jõgiste sõnul näitab see, et tööandjad saavad praegu varasemaga võrreldes palju rohkem töötajaid valida.

Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul tuleks valitsusel maksukoormuse tõstmise asemel praegu otsustavalt kokku tõmmata haldusaparaati, mille ülalpidamine käib riigil üle jõu.

"Kui valitsus ei suuda praegu täiendavas kulude kokkuhoius kokku leppida, on maksukoormuse tõus paratamatu," ütles Kriis ERR-i uudisteportaalile.

Samas on Kriisi sõnul selge, et maksukoorumust ei saa tõsta üle maksumaksja taluvuse piiri, sest see annaks majandusele ränga hoobi. "Ka täna laekuvate maksudega pole võimalik avalikke teenuseid piisavalt finantseerida," ütles ta. "Tuleb väga kaalutletult tegutseda, et majandust ei kahjustataks."

Kriis märkis, et valitsus peab täna leidma selliseid kokkuhoiukohti, mis annaksid efekti ka pikemas plaanis ning eelkõige tuleks hakata vähendama avaliku sektori suurust. "Siin on mitmeid otsuseid, mida pole enam võimalik kaugemale tulevikku nihutada," ütles ta.

Töötuskindlustusmakse määra suhtes on tööandjad Kriisi sõnul jätkuvalt seisukohal, et selle suurus saab olla maksimaalselt kolm protsenti. Seega on tema sõnul ainsaks võimaluseks hüvitisemäärade kärpimine, et viia Töötukassa eelarve tasakaalu. Lisaks saaks veel kärpida Töötukassa kulutusi.

"See on kriisiolukorra maksemäär ja vastavalt sellele tuleb kohaldada ka hüvitised," kinnitas Kriis."Poliitikutel pole mingit põhjust süüdistada kujunenud olukorras tööturu osapooli, sest kui sündis kokkulepe töölepinguseaduse osas, ei osanud veel keegi nii negatiivseid arenguid ette näha."

Esmaspäeval koguneb küsimust taas arutama Töötukassa nõukogu.

Allikas: uudised.err.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Need eestlased, kes on liitunud teise sambaga, saavad seitsmeks kuuks 2-protsendise palgalisa, mis muidu läheks pensionisambasse.

Selle aasta 1. juulist, mil valitsus lõpetab maksete kogumise teise sambasse, lisandub muidu tuleviku tarbeks kõrvalepandav 2 protsenti otse palgale.

Neil, kes edaspidi vabatahtlikult makseid jätkata tahavad, jätkub seda lõbu aga siiski vaid aasta lõpuni.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste põhjendas seitsme kuu pikkust palgalisa sellega, et avalduste süsteemi maksete jätkamiseks ei jõuta puht-tehniliselt üles ehitada. «Tehniline köögipool on päris muljetavaldav,» nentis ta aripaev.ee-le.

Toimetas: Gert D. Hankewitz

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Selle aasta esimese kvartali jooksul võeti arvele 33 339 uut töötut, samal ajal leidis tööturuameti andmetel töö vaid 4095 inimest. Töö leidnuid võib siiski olla ka nende seas, kes on statistika järgi tööotsingud katkestanud (3573 inimest).

24 080 inimest olid enne töötuna arvele võtmist tööga hõivatud ja 28 protsenti ei olnud vahetult enne arvele võtmist töötanud ehk siis otsustasid end töötuks registreerida, kui olid juba mõnda aega töötud olnud.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kui varasematel aastatel oli nende inimeste osakaal, kes enne töötuna arvele võtmist on töötanud, umbes 60 protsendi ringis, siis praegu on see umbes 72 protsenti.

Ülejäänud inimesed on olnud kodus, õppinud, kasvatanud last, viibinud vanglas.

«Kuna töötuna arvele võtmine annab ka eelduse selleks, et inimene saaks toimetulekutoetuse, siis nii nagu praegu tööturuameti piirkondlikud osakonnad ütlevad, et tulevad töötuna arvele ka need inimesed, kellel üks pereliige on enne teeninud hästi suurt palka ja täna ei saa enam,» rääkis Jõgiste.

Lisaks tulevad tema sõnul arvele ka need inimesed, kes on mustalt töötanud ja keda seetõttu ei saa arvestada nende hulka, kes on enne arvelevõtmist töötanud.

Kui veel aasta tagasi oli töötute seas rohkem naisi kui mehi, siis selle aasta esimeses kvartalis moodustasid mehed 56,4 protsenti töötutest. 57 protsenti töötutest oli vanuses 25 kuni 49, mis on aastatagusega sama näitaja.

82 protsenti töötutest moodustasid madala kvalifikatsiooniga inimesed, mis tähendab ministeeriumi tööturuosakonna teise peaspetsialisti Helmi Tampere sõnul seda, et neil on kas põhi-, üldkesk- või kutsekeskharidus põhikooli baasil.

Kui eelmise aasta esimeses kvartalis leidis registreeritud töötutest töö 4121 inimesest, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav number 4095. Osa töötutest on katkestanud tööotsingud (3673) - nende seas võib Õie Jõgiste sõnul paraku olla ka neid, kes on töö leidnud, kuid pole tööturuametit sellest lihtsalt teavitanud. 20 inimest on läinud õppima, 188 pensionile ning 15 Eestist lahkunud.

Marina Lohk