Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Valitsus kiitis eile heaks seaduseelnõu, millega peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed selle aasta juunist 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.

2012. aastal jätkub kogumine praegusel kujul. Erand on kehtestatud liitunutele, kes on sündinud aastatel 1942–1951.

Kõigil pensionikogujail ja uutel liitujatel on õigus 1. oktoobrist 30. novembrini 2009 pangale või otse Eesti väärtpaberite keskregistrile esitada avaldus oma sissemaksete jätkamiseks. Sellisel juhul maksab tööandja töötaja palgast pensionifondi igal kuul 2 protsenti taas 2010. aasta jaanuarist.

Kui majanduskasv taastub, lubab riik eelnõu kohaselt aastatel 2014–2017 seisaku hüvitada, makstes vahepealsel ajal tavapäraseid sissemakseid jätkanute pensionikontodele 4 protsendi asemel 6 protsenti. Hüvitist võivad saada ka need, kes ise makseid ei jätkanud, kuid soovivad 2014. aastast neid teha skeemi 3+6 alusel.

Lootusrikas 2014. aasta

„Riik peab andma inimestele kindlustunde, millal ja millistel tingimustel tänane süsteem jätkub. Vaikimisi jätkub tänane 2+4- süsteem alates 2012. aastast ning heade majandustingimuste puhul suurendab riik määra inimeste sooviavalduse korral alates 2014. aastast,” sõnas rahandusminister Ivari Padar.

Tema sõnul saab riik kõrge­ma maksemäära ka edasi lükata, kui 2013. ja 2014. aastate keskmine majanduse nominaalkasv jääb alla 5 protsendi. Vajaduse korral saab riik seda võimalust kasutada mitmel järjestikusel aastal.

Eelnõu järgi hakkab hüvitissüsteem 2014. aastal kehtima automaatselt. Kui 2013. aasta rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi on näha, et 2013. ja 2014. aasta majanduskasv nõutud piiri ei ületa, on valitsusel võimalik hüvitamine edasi lükata. „Majanduskasvu tingimuse lisamine on vaid märgilise tähendusega poliitiline kompromiss, millel ei ole reaalse majandusega midagi pistmist. Sellega kindlustasid teatud poliitilised jõud lihtsalt oma seljatagust,” ütles Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Tema hinnangul jõuab majanduskasv viie protsendini tagasi: „Ei ole väga utoopiline, et 2014. aastal selline majanduskasv tuleb.”

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks "Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu, mille kohaselt peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates selle aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.

II sambaga liitunutel, samuti neil, kes veel 2009. aastal II sambaga liituvad, on õigus esitada avaldus, et jätkata oma kaheprotsendilist kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pankadele või otse Eesti väärtpaberite keskregistrile. Avalduste esitamiseks on aega 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini. Kaheprotsendilised sissemaksed algavad 2010. algusest.

Samuti kiideti heaks erireegel vanema generatsiooni II sambaga liitunute suhtes, mille kohaselt on aastatel 1942-1951 sündinutel õigus esitada avaldus, et sissemaksete tegemise peatamine nende suhtes alates 2010 aastast ei kehti. Seega, kui isik esitab vastava avalduse, siis jätkub alates 2010. aastast tema suhtes tänane süsteem (2+4).

Aastatel 2014-2017 kohaldub kokku kaks erinevat maksete tegemise korda: üldreeglina vaikimisi jätkub nendel aastatel tavapärane sissemaksete tegemine 2+4 reegli kohaselt. Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist 2% ulatuses, on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2+6.

Avalduse alusel antakse kõigile liitunutele õigus teha sissemakseid ka alates 2014. aastast nelja aasta jooksul protsendimääras 3+6. Täiendava tingimusena kehtib reegel, et valitsus võib lubatud kõrgemate maksemäärade rakendamist edasi lükata aasta võrra juhul kui majanduse nominaalkasv on väiksem kui 5 protsenti. Seda võimalust pole aga vanema generatsiooni isikutel, kes jätkasid aastatel 2010-2011 oma tavapäraste sissemaksete (2+4) tegemist II sambasse.

Valitsus andis rahandusministeeriumile ülesandeks koostöös justiitsministeeriumiga esitada eelnõu kehtestatud korras Riigikogule hiljemalt 22. aprilliks.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid tulevaste pensionäride küsimustele, pensionimaksete külmutamine puudutab enam kui poolt miljonit inimest.

Kui kauaks on riigi maksed teise pensionisambasse külmutatud?

Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks.

Miks ei saa raha välja võtta, kui lepingu tingimusi ühepoolselt muudetakse?

Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega. Sissemaksed taastuvad osaliselt juba aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012. Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja kohustusi.

Mis mõtet on üldse koguda, kui raha fondis ei kasva?

Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina -fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimene vara pensionifondides siiski kasvama.

Millal saab makseid jätkata?

Soovi korral saab jätkata maksete tegemist 2010. aasta algusest, selleks tuleb kirjutada avaldus oktoobris või novembris 2009. Riik jätkab omapoolsete maksetega 2011. aastal (2%) ning tavapäraste maksetega aastal 2012 (4%). Inimene, kes on rahul sellega, et 2009. aasta teisel poolaastal ja 2010 aastal tema II samba fondi mingeid sissemakseid ei laeku ning aastal 2011 tehakse sissemakseid praegusega võrreldes poole väiksemas ulatuses, ei pea avaldust esitama.

Millal ja kuhu tuleb minna soovijail avaldust kirjutama, et vabatahtlikult makseid jätkata?

Kui on soov, et maksed jätkuksid juba 2010. aasta algusest, siis tuleb kontohaldurile (nt pank) või registripidajale esitada vastav avaldus. Avaldusi saab esitada käesoleva aasta oktoobris ja novembris (NB! Avalduse esitamise kuupäevad võivad tehniliste võimaluste selgumisel eelnõu menetlemise käigus veel täpsustuda.) Avaldus on ühekordne, hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem tagasi võtta samuti mitte.

Kuidas riik kompenseerib maksete peatumise?

Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014 - 2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa).
Kui inimene otsustas makseid mitte jätkata, siis on tal võimalus teha hiljem avaldus sissemaksete suurendamiseks. Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav, et suuremate maksete tegemist käivitada, siis on valitsusel võimalik seda edasi lükata ning käivitada kõrgendatud maksete võimalus hiljem. Juhul kui majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%, käivitub nelja-aastane tsükkel, mil inimene maksab 3% ja riik 6%.

Mis saab kogutud rahast sellel ajal, mil makseid ei tehta?

Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi, mis tähendab, et juhul, kui osakute väärtus hakkab kasvama, suureneb ka seni kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel.

Kui palju kaotab maksete peatamise tõttu inimene pensionipõlves raha?

Täpne mõju sõltub sõltub inimese vanusest, fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et 2 aasta maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku ca 1-1,5%, miinimumpalga puhul on mõju väiksem. Juhul kui inimene soovib jätkata oma 2% sissemakset ja/või saada hilisemat "kompenseerimist", siis on mõju pensionile marginaalne.

Kui maksed on külmutatud, siis kas vastavasse ikka jõudvad noored peavad ikka kohutuslikult liituma pensionisambaga?

Jah, sest süsteem ise ei muutu, vaid maksed on ajutiselt peatatud. Kui liitumine kohustusliku kogumispensioniga toimub enne käesoleva aasta novembri lõppu, on liitujal võimalik esitada soovi korral ka avaldus omapoolsete maksete tegemiseks alates 2010. aasta algusest.

Kas need maksed on tulumaksuvabad?

Ka selles osas midagi ei muutu, sissemaksed II sambasse on maksuvabad.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam kinnitab, et 1. juulist jõustuva töölepingu seadusega jäävad kehtima kõik seni sõlmitud töölepingud, neile vaid lisatakse muudatused.

Kas uue seadusega saab ka suuliselt töölepingut sõlmida?

Seaduseelnõu ühes variandis nähti tõesti ette, et kirjalikke töölepinguid enam polegi, tulevad ainult suulised lepingud, aga see on ilmne liialdus.

Tööleping peab endiselt olema kirjalik. Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taas­esitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel.

Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMSi ei ole hiljem võimalik taasesitada.

Lepinguid võib sõlmida ka Interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.

Kas juba sõlmitud töölepingud jäävad ka pärast 1. juulit kehtima?

Loomulikult. Mitte mingil juhul ei ole vaja hakata lepinguid uuesti sõlmima! Töölepingu osas ei muutu pärast 1. juulit oluliselt midagi. Sama leping läheb edasi, ainult et see tuleb kriitiliselt üle vaadata ning välja jätta need tingimused, mis ei ole uue seadusega kooskõlas. Näiteks hüvitised ja lisatasud lähevad 1. juulist jõustuva seadusega vastuollu.

Neid tingimusi, mida on vaja uuest seadusest lähtuvalt muuta, muudetakse lepingu lisaga.

Kui lepinguid täidetakse arvutis, on muidugi lihtsam kustutada arvutis see lepingutingimus ära, mis enam ei kehti, ja panna uus asemele. Aga kindlasti on tarvis uuendatud leping välja printida, sest lepingule on vaja allkirju, samuti ka muudatustele. Muidu need ei kehti.

Kui pikalt võib sõlmida tähtajalist lepingut?

Ka uue seadusega jäävad tähtajalised ja tähtajatud lepingud. Samas ei anna uus seadus enam täpset loetelu, millal võib tähtajalist töölepingut sõlmida. Öeldud on vaid, et töö peab siis olema ajutise iseloomuga. Nii et nüüd on hoopis lihtsam tähtajalisi töölepinguid sõlmida.

Tähtajalise lepingu maksimaalne pikkus on 5 aastat, lühimat aega ei ole antud.

Kas tööle asudes on katseaeg kohustuslik?

Praegune seadus näeb ette, et katseaja kohaldamises tuleb lepingus kokku leppida. Lepingusse kirjutatakse siis, et töötajal on katseaeg näiteks 4 kuud.

Uue seadusega on aga katseaeg seadusest tulenev, s.t selles ei ole vaja eraldi kokku leppida. Töötaja asubki tööle katseajaga. Ilma katseajata on võimalik asuda tööle ainult siis, kui pooled on selles eraldi kokku leppinud.

Katseaeg on ikka 4 kuud. Ainus muudatus on see, et kui on tähtajaline tööleping kestusega kuni 8 kuud, siis katseaeg on pool lepingu kestusest.

Nii et kui tulevikus võetakse inimene 4 kuuks tööle, on tema katseaeg 2 kuud. Võetakse 3 kuuks, on katseaeg 1,5 kuud.

Mis tööd saavad teha 7aastased lapsed?

Tõesti on imestatud, et lapsed võivad meil uue seaduse alusel juba 7aastaselt töötada. Aga see muudatus on mõeldud nii, et alates 7. eluaastast võib laps töötada ainult kultuuri- ja reklaamitegevuses, kui tema seaduslik esindaja sõlmib lepingu ja laps saab selle tegevuse eest palka. Niisiis, 7-12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaami­tegevuse alal.

Nii et 7aastast ei saa saata peenraid rohima?

Ei, seda nüüd küll teha ei tohi, et laps saadetakse, labidas seljas, kuhugi haljastustööd tegema. Mõeldud on ikkagi kultuuri- ja reklaamitegevust.

Meie köögiviljakasvatajatel on raskusi, et pole, kes peenraid rohiks. Kui vanalt võib lapsi põllule rohima või kõplama saata?

Lapsed saavad selliseid töid teha alates 13. eluaastast. 13 aastat on seaduse järgi miinimumvanus, et laps võiks töötada. 13- ja 14aastaste töölevõtmiseks on aga vaja tööinspektori nõusolekut, 15-17aastaste noorte puhul enam tööinspektori luba ei nõuta, küll on aga vaja lapsevanema nõusolekut.

Samaks on jäänud piirangud alaealiste tööaja ja töö raskuse osas. Töö ei tohi olla raske ega tervisele ohtlik. Tööandja võib 13-14aastase alaealisega või 15-16aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. See peab olema ikkagi kerge töö.

Kas palga asemel tuleb töö­tasu?

Uues seaduses ei räägita tõesti enam palgast, vaid töötasust - see on töötajale töö eest makstav tasu. Samuti ei nähta ette põhipalka, lisatasusid ja juurdemakseid, jääb ainult kogu töö eest makstav tasu.

Aga kui pooled (tööandja ja töötaja) on kokku leppinud, võib lisanduda näiteks majandustulemuste või tehingute eest lisatasu. Pooled võivad kokku leppida lisatingimustes, samuti ka muudes lisatasudes, mitte ainult nendes, mis seadus selgesõnaliselt kehtestab.