Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Märgid näitavad, et uus töölepinguseadus, mille tingimuste elluviimise võimalikkuse üle alles vaieldakse, võib endas peita viitsütikuga pommi, mis vallandab koondamislaine.

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu ei välista, et seoses uue töölepinguseadusega võib 1. juulist alata suurem koondamiste laine, sest üha rohkem ettevõtteid on palunud tööinspektsioonilt kooskõlastust alluvate sundpuhkusele saatmiseks, kirjutas Õhtuleht.

Veebruaris ja märtsis küündis niisuguste töötajate arv 10 000ni. 12. aprilliks olid tööandjad uurinud veel 4411 inimese puhkusele saatmise võimalust.

«Ilmselt on üksjagu neid ettevõtteid, kes tänu väiksemale koondamishüvitisele seda kuupäeva ootavad,» arvab Vilu, kes usub et selline seos on olemas.

Nii töötute kui ka nende inimeste saatus, kes tööl edasi käivad, on aga segane. Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja töötukassa nõukogu ei jõudnud eilegi kokkuleppele, kui suur peaks olema töötuskindlustusmaks neile, kes tööle jäävad, või kui suured ja kaua kestvad hüvitised neile, kes töö kaotavad.

Toimetas: Martti Kass

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse koormust ei tohi suurendada. “Me peame leidma lahendused kolmeprotsendilise maksumäära raames,” ütles Kriis Päevaleht Online´ile.

Tema sõnul tuleks kaaluda varianti vähendada kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu. Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga peaks hüvitise määr tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.

“Juba praegu on hüvitiste määrad meil piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada,” rääkis Kriis. “Kui hüvitised tõusevad, siis kahaneb inimeste motivatsioon tööd otsida veelgi. Eesmärk aga on ju töötuks olemise päevi just vähendada,” lisas ta.

Veel näeb Kriis ühte võimalikku kärpekohta omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvelt. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise. “Siin annaks hüvitisesaajate valikut piiritleda, kuid üldiselt pole see ettepanek toetust leidnud,” rääkis Kriis.

Ametiühingud seevastu nõuavad järjekindlalt töötuskindlustusmakse tõstmist ning tänastel läbirääkimistel pakuti selle määraks 3,7 protsenti. Tööandjate keskliit aga pole selle ettepanekuga nõus. “Ametiühingute keskliit nõuab võrreldes praegu kehtiva 0,9protsendilise maksumääraga neljakordset tõusu. See pole lihtsalt mõeldav,” märkis Kriis. Tema sõnul ei ole tööandjad nõus enda maksuosa tõusuga üle ühe protsendi.

Töölepinguseaduse vastuvõtmist Kriisi hinnangul edasi lükata ei tohiks, kuid hüvitiste osa vajab korrigeerimist.

Allikas: Päevaleht

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala, Kadri Ratt

Otsustajad on suures osas töötuskindlustusmakse ülempiiri tõstmise vastu.

Ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhtide tänasel kohtumisel esitas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ettepaneku tõsta töötuskindlusmakse 3,7 protsendini. Tööandjad ja poliitikud on enamuses seaduses lubatud suurimast määrast ehk kolmest protsendist kõrgema määra vastu, eelistades edasi lükata uue töölepingu seadusega tekkivaid töötukassa kohustusi.

“Täna seisame silmitsi probleemiga, kus töötute arv on plahvatuslikult kasvanud ja selge on see, et tööstuskindlustusmakset tuleb tõsta,” rääkis Taliga, kes on varem kindlalt seisnud töölepingu seaduse osalise rakendamise vastu.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.

Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, 360 päeva hüvitist, esialgu pool ja hiljem 40 protsenti koondatu keskmisest töötasust.
Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga tõuseb hüvitise määr 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb 50 protsendile.
“Juba praegu on meil hüvitised piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada,” lausus Kriis.

Veel näeb Kriis võimalust hoida kokku omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvel. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise.

Tööandjate selja taga on ka valitsus. „Sain valitsuselt mandaadi, millega esmaspäeval töötukassa nõukogusse minna. Toetame töötuskindlustusmakse tõstmist 3 protsendile tingimusel, et tööandjad ja töövõtjad leiavad lahenduse töötukassa töö jätkusuutlikuna jätkamiseks,“ sõnas sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Temagi sõnul tuleks pigem kassa kulud üle vaadata. „Pooldan esimeses järgus osa töötukassa kohustuste edasilükkamist. On teisigi asju edasi lükatud, siis tuleb raskel ajal ka siin seda teed minna,“ arvas ta.

Ometi ei ole päris üksmeelne ka koalitsioon. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor leidis, et suuremaid hüvitisi soovides peavad mõlemad osapooled ise ka rohkem panustama.
„Töötajate pool on aru saanud, et tuleb leida lahendus uute kohustuste ja sissemakse suuruse vahel. Nemad on nõus juurde maksma. Ma ei saa aru, miks tööandjad seda ei mõista,“ oli Nestor ärritunud.
„Kui kolleegid töötegijad tööst ilma jäävad, siis peab neile sissetulek jääma, muidu kukuvad nad olukorda, kust nad ei pruugi enam välja tulla.“
Töölepingu seadust tervikuna töövõtjatele vastandunud osapooled edasi lükata ei soovi, küll aga valitseb üldine arvamus, et osa selle rakendussätteid võiksid paremaid aegu oodata.

Vabatahtlikult lahkunute hüvitis nõuab 500 miljonit krooni

Töötukassa juhi Meelis Paaveli andmeil laekuks praeguste plaanide kohaselt kassasse aasta jooksul miljard krooni, kulud oleksid aga 3,4 miljardit krooni, süües aasta lõpuks kogunenud reservi pea olematuks.
Kui 1. juulist töötuskindlustusmakse määr tõuseks 1,5 protsendi asemel 3 protsendile, tooks see rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades kassale sel aastal lisatulu 600 miljonit krooni.
Omal soovil töölt lahkunute jätkuvalt hüvitistest ilma jätmine hoiaks kulude poolelt kokku 500 miljonit krooni.
Ainuüksi nende kahe sammuga tuleks töötukassa reservist 2,4 miljardi krooni asemel kasutusse võtta 1,3 miljardit krooni, mis jätaks töötukassa varadesse aasta lõpuks 1,56 miljardit krooni.
Võimaliku kokkuhoiukohana on lisaks varemmainituile välja pakutud ka koondamishüvitise vähendamist maksimaalselt kolmelt kuult kahele.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriisi peab töötukassa kulude vähendamisest tähtsamaks küsimuseks töötusega võitlemist.

"Mingisugune süsteem tuleks leida, et seda survet töötuskindlustushüvitiselt lahkumiseks suurendada. Oluline, et inimene otsiks võimalusi, kuidas uuesti tööle hakata. Meil on struktuurne probleem. Meil on 50 000 töötut ehitajat ja on selge, et need inimesed kõik enam sellele tööle tagasi ei pääse," ütles ta. "Peab tegelema aktiivselt ümberõppega, ilmselt tulema ka palgaootustes allapoole. Ma arvan, et töötukassa ei peaks sellist struktuureset töötust täies ulatuses kompenseerima," selgitas Kriis.

Tööandjate keskliidu juhi sõnul peavad nii ametiühingud, kutseõppeasutused kui ka töötukassa panustama inimeste ümberõppesse. "Tuleb vaadata, kuidas panna töötukassa sedasi tööle, et need töötud ka ise võimalikult kiiresti oleks huvitatud uuesti tööle asumisest ja tegeleks aktiivselt töö otsimisega," lisas ta ja ütles, et suurima kokkuhoiu annaks see, kui suudetaks vähendada töötust.

Ametiühingute keskliit tegi täna ettepaneku suurendada töötuskindlustuse maksemäära 3,7%ni – sellest 2,5% maksaks töötaja oma palgalt, 1,2% aga tööandja palgafondilt. Kriisi sõnul tööandjad maksemäära tõstmisega nõnda kõrgele ei nõustu. Kulutusi saab tema hinnangul kärpida aga uusi hüvitisi ringi vaadates. "Tuleks vaadata, kas kõik see, milles me hüvitiste koha pealt kokku leppisime, on nii vajalik," viitas ta aasta tagasi sündinud uue töölepingu seaduse kompromissile, millega kaasnevalt lepiti kokku ka töötushüvitiste suurendamises. "Äkki siiski on võimalik hüvitisi nii disainida, et inimesed valiksid pigem tööl käimise kui hüvitise saamise," lisas Kriis.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi võib musta stsenaariumi teostumisel tänavu töötus kasvada 13%ni ja järgmisel aastal kuni 18%ni, mis ähvardab kiiresti ära süüa töötukassa reservid. Uus töölepingu seadus peaks jõustuma 1. juulil. Sellega kaasnevalt lepiti aasta eest kokku ka töötuskindlustuse seaduse muudatustes, mis tõstaks hüvitisi inimese töötuks jäämise korral.

Esmaspäeval avalikustas töötukassa analüüsi tulemused, mille järgi 1. juulist rakenduvate uute hüvitiste maksmiseks sel ja järgneval aastal tuleks töötuskindlustusmakse määra kergitada 5,1%ni. Seaduse järgi on töötuskindlustusmakse maksimummäär praegu 3%.

Allikas: Äripäev.ee