Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Postimees

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele põhimõtteid, mis aitavad säilitada tööhõivet ja abistavad töötuna arvele võetud inimesi.

Nendes põhimõtetes leppisid ministeeriumite, tööandjate ja töövõtjate esindajad eelnevalt kokku.

Selleks, et aidata töötuna arvele võetud inimesi, alustatakse võimalikult kiiresti isikustatud koolituskaartide süsteemi ellu viimisega.

Kavas on alustada koolituskaartide süsteemiga tänavu suvel. Töötule antav konkreetses vääringus kaart võimaldab inimesel kiiremini soovitud koolitusele õppima suunduda. Koolituskaarti saab lisaks koolitusel osalemisele kasutada ka kutseeksami eest tasumiseks.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peaks selline koolituskaart oluliselt kaasa aitama ümberõppe kättesaadavuse parandamisele.

«Näiteks kui inimene soovib oma senise B-kategooria juhioskused tõsta C-kategooriaks või soovitakse läbida lapsehoidja kursus, siis on mõistlik, et inimene ei peaks ootama kuni leidub veel kümme sama koolituse soovijat, vaid leiab ise kiiresti koolitaja ning läbib õppe tänasest oluliselt kiiremini,» lisas Pevkur.

Oluliseks peeti võimalust tööturukoolituse teenuse jooksul tööd leidnud inimesel osaleda pooleliolevas koolituses lõpuni. Selle lahenduse eesmärk on see, et töötu lõpetaks koolituse.

Nii suurenevad tema teadmised ja oskused ning võimalus tööturul edukalt toime tulla. Tööandja saab kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõu ja seeläbi kasvab ka tema konkurentsivõime.

Koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga (HTM) töötatakse välja võimalused riikliku koolitustellimuse kasutamiseks ka töötute koolitamisel.

See aitaks suurendada koolituste pakkumise kiirust ning paindlikkust. Töötutel on ka täna võimalik osaleda kutseõppes HTMi hallatavates kutsekoolides, kutseõpe on neile tasuta.

Samas peab leidma sobiliku õigusliku lahenduse riikliku koolitustellimuse kasutamisel töötute koolitamisel olukorras, kus tööturuteenuseid osutab alates 01. maist 2009 avalik-õiguslik juriidiline isik ehk töötukassa. HTM-iga on kavas lähiajal alustada selleteemalisi läbirääkimisi.

Sotsiaalministeerium on loonud veebiaadressi www.sm.ee/tooabi, mis sisaldab erinevat aktuaalset infot, mida töö kaotanud või töö kaotamise ohus oleval inimesel on vajalik teada. Alates 9. aprillist saab informatsiooniga tutvuda ka vene keeles.

Ajavahemikul 17.-28. märts ilmus erinevate ajalehtede vahel ülevaatlik infoleht «Abiks Tööotsijale».

Toimetas Kajar Kase

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Peale finantsinspektsiooni võtab teravalt sõna ka Eesti fondihaldurite liit.

Pankade seljatagust kaitsma hakanud järelevalveorgan finantsinspektsioon tegi kogumispensioni teise samba maksete ajutist peatamist puudutava analüüsi, mille tulemustest selgus, et inimestel on õigustatud ootus saada hoolimata majandusolukorrast oma pensionisambasse ka riigilt raha.

„Pensionifondidesse sissemaksete tegemise peatamine võib endas sisaldada märkimisväärseid õigusriske, mis võivad realiseeruda nõuete esitamises riigi või ka pensionifondi valitsejate vastu,” märgib finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein. „Finantsinspektsioon rõhutab, et isikul ei ole seaduse kohaselt võimalik enam lepingust väljuda. Sellega võidakse antud juhul olulisel määral rikkuda vabatahtlike liitujate õigusi, sest isikut kohustatakse lepingut jätkama oluliselt teistes tingimustes.”

Kümnest õiguslikust argumendist koosnevast finantsinspektsiooni seisukohast jääb kõlama pankadele sobiv arvamus, et teise samba sissemaksete ajutise peatamisega muudetakse olulisel määral kohustusliku pensionifondi toimimise põhialuseid ja riigile võib sellega kaasneda ulatuslikke kahjunõudeid.

„Tõime oma seisukohas välja võimalikud õiguslikud tagajärjed, mis otsusega kaasneksid,” kommenteeris finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.

Finantsinspektsiooni juht Malmstein selgitas rahandusministrile, et kuna enamik pensionifonde on end müües reklaaminud lubadusega, et riik lisab kliendi igakuistele maksetele omalt poolt neli protsenti, siis võivad riigi maksete lakkamisel tekkida võlaõiguslikud tagajärjed.

„Finantsinspektsiooni hinnangul võib võimalike nõuete esitamine tugevasti kõigutada kohustusliku kogumispensioni süsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust, mis võib mõjutada finantssektori usaldusväärsust laiemalt, kuna süsteemis tegutsevad lepingu osapoolena eraõiguslikud finantsteenuse osutajad, kes on teenuse müümisel heauskselt lähtunud riigi poolt seni esitatud teabest,” selgitas Malmstein rahandusminister Ivari Padarile.

Lisaks ei pea Malmstein praeguses majandusolukorras mõistlikuks kogumispensionisüsteemi ajutiselt muuta, sest see on tugevas vastuolus pikaajaliste investeeringute valitsemise põhimõtetega.

„Osakute keskmine soetushind kujuneb turu eri faasides, mistõttu on regulaarse osaku omandamise lõpetamine turu põhjafaasis, kus fondi alusvaraks olevad väärtpaberihinnad on madalad, majanduslikus mõttes äärmiselt kaheldava iseloomuga, ning võib hiljem süsteemi tootluse osas tuua raskeid tagajärgi,” lisas Malmstein.

Peale finantsinspektsiooni on valitsuse kavandatava kogumispensioni maksete külmutamise vastu jõuliselt asunud Eesti fondihaldurite liit.

Riigikogule, valitsusele ja Eesti Pangale saadetud kirjas selgitavad kõiki suuremaid kogumispensioni fonde haldavad inimesed, et sissemaksete 2011. aastani peatamine õõnestaks penisonisüsteemi usaldusväärsust ja vähendaks tulevikus pensionide suurust.

Lisaks ennustab fondihaldurite liit, et kui riik peaks otsustama, et ei tee ajutiselt kohustusliku kogumispensioni fondidesse täiendavat nelja protsendi suurust makset, võivad alata kohtuprotsessid, kus omal soovil süsteemiga liitunud nõuavad kogumispensionisüsteemist väljaastumise võimalust.

Kogumispensionisüsteemiga on liitunud üle 581 000 inimese, neist vabatahtlikult ligi 414 000. Fondihaldurid kardavad, et kui liitunutele antakse võimalus süsteemist väljuda, siis võib lahkujaid olla isegi 70 protsenti.

Fondihaldurite liidu juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul piisaks vaid ühest kohtulahendist, kui enamik vabatahtlikke liitujaid hakkaks nõudma süsteemist lahkumist.

„Need oleksid kõik valdavalt emotsionaalsed otsused ja sellest piisaks, et kogu süsteem kokku kukutada. Teist korda vabatahtlikkuse alusel sellist süsteemi üles ehitada ei õnnestu, sest poleks liitujaid,” selgitas Metsandi.

Ajutine külmutamine vähendaks tulevikus pensione

Eesti fondihaldurite liidu arvutuste kohaselt tähendaks Eesti keskmist palka teenivale teise sambaga liitunule 18-kuuline sissemaksete peatamine tulevikus viis protsenti väiksemat pensioni.

Arvutuste aluseks on võetud nii sissemaksete suurus kui ka nendelt oodatava tulususe kaotus. Riigipoolsete maksete peatumisel kaotaks praegu keskmist palka teeniv kogumispensionisüsteemiga liitunu 30 aasta pärast oma pensionifondi väärtusest 40 000 krooni ehk umbes kolm protsenti tulevasest pensionist. Kui inimene loobuks ka enda sissemaksest, siis oleks kaotus tulevikus viieprotsendine.

Tegelikkuses võib aga tulevane penisonikaotus suuremaks osutuda, sest praegu on eri aktsiate ja fondide osakute väärtused majanduslanguse tõttu madalseisus ning jättes selle olukorra kasutamata, jäävad teise sambaga liitunud tulevasest tõusust ilma ehk tõusupotentsiaal jääb kasutamata.

Valitsuskoalitsioonis on arutlusel euroga liitumise kriteeriumide täitmiseks kuni 2011. aasta alguseni kogumispenisoni süsteemi külmutamine. Eile teatasid sotsiaaldemokraadid, et nad ei toeta teise samba sissemaksete ajutist peatamist ilma hiljem seda liitunule hüvitamata.

„Teise sambaga liitujatel on õigustatud ootus, et riik täidab oma kohustused,” ütles riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.

Praegu maksab kogumispensionisüsteemiga liitunu oma palgast kaks protsenti ja riik neli protsenti liitunu valitud kogumispensioni fondi.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• Palgaseadus
• Postimees

Kaire Lang, www.personalijuhtimine.ee

Majandussurutis surub ka eluolu madalamale. Rubriigis «Masuvalve» otsime vastuseid majanduskriisiga seotud küsimustele, lükkame ümber eksiarvamusi ning julgustame lahendusi otsima.

Töötan firmas, kus pole juba kaks kuud palka makstud. Kui soovin ühepoolselt lepingu lõpetada, siis millistel tingimustel saan tulevikus töötukassast raha ning kas mul on lootust millalgi kätte saada (riigi kaasabil?) saamata jäänud palk?
Või kas mul oleks kavalam (rahalises mõttes) vaatamata saamata palgale jätkata töökohuste täitmist ning oodata firma pankroti välja kuulutamist?
Ja kui firma kuulutatakse pankrotistunuks, siis mis ulatuses õnnestub mul saamata jäänud töötasu saada ja kui kaua paberite ajamine aega võtaks?
Kas minul kui nn lihttöölisel on kuidagi võimalik protsesse kiirendada?

Vastab Kaire Lang personalifirmast Expert2Expert:

Töötajal tasub kaaluda, kas lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 82 alusel. Tööandjal tekib siis kohustus maksta lisaks hüvitusena kahe kuu keskmine palk. Õigust saada töötuskindlustushüvitist TLSi paragrahvi 82 alusel lepingu lõpetamine ära ei võta.

Töölepingu lõpetamise hüvitise ja palga nõue tuleb aga töötajal endal esitada, kõige odavam ja lihtsam viis on esitada avaldus töövaidluskomisjonile. Kui tööandjal varasid on, siis on sellisel viisil võimalik raha mõne kuuga kätte saada.

Riik tuleb tasumisel appi tõepoolest alles tööandja maksejõuetuse korral (pankrot) ja siis ei ole oluline, kas töötaja ka pankroti väljakuulutamise ajal töötas, peaasi et tööandja on talle võlgu. Sellisel juhul hüvitab riik saamata jäänud palga (kuni kolm kuud), puhkusetasu (kuni üks kuu) ja hüvitise (kuni kaks kuud) (vt täpsemalt töötuskindlustuse seaduse paragrahv 20). See menetlus võib aga aega võtta väga kaua, isegi aastaid.

Kui tööandja soovib muuta töölepingut, siis kas ja kui kaua on mul töötajana õigus võtta mõtlemisaega?
Millistele tööandaja-töövõtja vahelistele paberitele (lepingutele) peab kohe alla kirjutama?
Kui tööandja on suuliselt teatanud töökohustuste muutumisest, kuid pole kirjalikult seda teinud, siis kas töötaja peab arvestama suuliselt edastatud muudatustega?

Töölepingut saab muuta vaid mõlema poole kokkuleppel, kui ei ole tegu erandiga (TLSi paragrahv 18 ja 59, eriti lõige 5). Töötajale ei ole ette nähtud kohustuslikku järelemõtlemisaega ja ühelegi muudatusele ei pea kohe alla kirjutama.

Kui tööandja muudatuse vajalikkust töötajale selgeks teha ei suuda ja kokkulepele ei jõuta, siis jääbki leping muutmata. Seega ei muutu tööleping ühepoolse suulise teatamisega (vt ka TLSi paragrahv 16). Kui tööandja muudab seadusevastaselt lepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda kokkulepitud tingimuste taastamist ja kuni rikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist (TLSi paragrahv 69).

Saada oma küsimus rubriiki «Masuvalve» aadressil või edasta see postimees.ee vahendusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Era­sek­to­rist ot­si­vad ra­ha eest abi töö­ta­jad, kes ai­ma­vad oma koon­da­mist et­te.

Töö­tu­rua­me­ti karjää­rinõus­ta­ja ju­tu­le pää­se­mi­seks peab sa­ge­li oo­ta­ma jär­je­kor­ras mi­tu nä­da­lat, sel­lest on saa­nud ümber- ja täien­dusõppe jä­rel kõige nõutum tee­nus. Kui Har­ju­maal tu­leb abi­va­ja­jal nõus­ta­mist oo­da­ta ühe kuu ja­gu või roh­kem­gi, siis näi­teks Hiiu­maal võib karjää­ris­pet­sia­lis­ti kon­sul­tat­sioo­ni­le pää­se­da veel sa­mal päe­val. Lin­na­le­gend rää­gib, et jär­je­kor­da­de põhju­seks on as­jao­lu, et koo­li­tust po­le töö­tu­rua­me­tist mui­du võima­lik saa­da­gi, kui po­le en­ne karjää­rinõus­ta­ja ju­tul käi­nud.

Töö­tu­rua­me­ti (TTA) pea­di­rek­to­ri Tii­na Or­mis­so­ni sõnul saa­de­tak­se koo­li­tus­soo­vi­ga töö­tu või tö­öot­si­ja karjää­rinõus­ta­ja juur­de siis, kui kon­sul­tant näeb, et il­ma ei saa.

Koondamishirmus kliendid

„Su­gu­gi kõik ei va­ja karjää­rinõu. Vä­ga pal­jud tea­vad täp­selt, mi­da nad eda­si te­ha ta­ha­vad,” ütles Or­mis­son. „Kui aga ini­me­sel pole ab­so­luut­selt aimu, mil­li­ses suu­nas te­gut­se­da, siis soo­vi­tab kon­sul­tant karjää­rinõus­ta­ja juur­de aja kin­ni pan­na.” Ning vas­tu­pi­di: Or­mis­so­ni sõnul po­le su­gu­gi har­vad need ju­hud, kui ini­me­ne hin­dab end sel­gelt üle. Ka siis an­tak­se kaa­sa soo­vi­tus külas­ta­da karjää­rinõus­ta­jat. Igal ini­me­sel, kes ise karjää­rinõus­ta­ja tee­nust küsib, on õigus se­da ka saa­da.

Karjää­rinõus­ta­ja Tii­na Saar pa­kub nõus­ta­mist ta­su­li­se tee­nu­se­na. „Tu­le­vad need, kes tun­ne­vad, et töö­ko­ha kao­tus on sil­ma­pii­ril,” ütles Saar. „Need, kes ju­ba on koon­da­tud, ei ta­ha üld­ju­hul ra­ha ta­su­li­se tee­nu­se pea­le enam ku­lu­ta­da.” Ini­me­si hu­vi­ta­vad võima­lu­sed ja soo­vi­tu­sed, ku­hu reaal­selt pöör­du­da, kust­kau­du eda­si lii­ku­da, loet­les Saar. „Mi­nu va­nim klient on ol­nud 60-aas­ta­ne, ka­he kõrg­ha­ri­du­se­ga, kes ka tu­li koon­da­mis­hir­mus.”

Saa­re hin­nan­gul puu­dub ena­mi­kul täis­kas­va­nu­tel iga­su­gu­ne aru­saam, mis see karjää­rinõus­ta­mi­ne üld­se on. Se­ga­sel ajal on ala­ti ka li­banõus­ta­jaid, kes kes­ken­du­vad pi­gem CV sisule.

Nõustamine

Karjäärinõustamist pakuvad erinevad sektorid:

•• noortele vanuses 7–26 elu-aastat osutavad teenust maakondlikud noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused.

•• Kõrgkoolide karjääriteenistuste sihtrühm on ülikooli sisse-astujad, tudengid ja vilistlased.

•• Tööturuamet aitab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi karjäärinõustamisega töötuid, tööotsijaid ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijaid.

•• ESF-i toel saab TTA karjäärinõustamisteenust osutada ka töölkäijatele ja õpilastele.