Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Tööandjate Keskliidu esindajad arutasid täna, kas ja kuidas oleks üha kasvava tööpuuduse tingimustes võimalik jõustada uut töölepingu seadust. Kohtumisel otsuseid vastu ei võetud, kaardistati võimalikke variante, uuesti kohtutakse järgmisel nädalal.

Töötukassa kulude hüppeline tõus on reaalsus. Kui 2008. aasta jaanuaris moodustas töötuskindlustushüvitiste väljamaksete summa 10,8 miljonit krooni, siis aasta hiljem juba 40,9 miljonit. Veebruaris olid kulud veelgi kasvanud - mulluselt 12,4 miljonilt kroonilt 54,3 miljonile tänavu.

"Kui olud on sedavõrd muutunud ning uue tingimusena on valitsus lisanud soovi minna võimalikult kiiresti üle euro kasutamisele, ei saa tõsimeeli väita, et lahenduse võti peitub töötajatele makstavates kindlustushüvitistes", rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga.

Töötuskindlustuse jätkusuutlikkust mõjutab EAKLi hinnangul majanduskriisist tingitud töötuse järsk kasv. Kui 2008. aasta algul oli oli uusi töötuskindlustushüvitise saajaid 1001 (jaanuaris) ja 843 (veebruaris), siis tänavu kuba ligi 5 kordasuuremad - vastavalt 4575 ja 4061. Mullu jaanuaris maksti töötuskindlustuse hüvitist 3204 ning veebruaris 3803 töötule, tänavu olid need näitajad 10087 ja 13365.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Üksikasjad

Avaldatud: 06 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Seaduses olev auk võib jätta hüvitiseta inimese, kes pole ise midagi valesti teinud.

Kui tööandja jätab töötajale maksmata mitme kuu palga ega maksa seega ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid, vaid maksab need hiljem välja kõik korraga, ähvardab töötajat hiljem töötuks jäädes töötuskindlustushüvitisest ilmajäämine.

Nii juhtus näiteks Eesti väikelinnas elava tööta jäänud naisega, kes kaotas töö juba mullu sügisel, kuid pole siiani saanud ei töötuskindlustushüvitist ega ka tavalist töötu abiraha.
„Ootan ikka, et saan töötushüvitist, kui töötu abiraha võtma hakkan, jääksin sellest ilma,“ selgitas anonüümsust palunud naine. Tema juhtumit on juba mitu kuud sotsiaalministeeriumi algatusel uurinud maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon ja töötukassa. Siiani on kõik pidanud käsi laiutama, sest kehtivate seaduste järgi pole midagi parata, kuigi naine ise on kõik õigesti teinud.

Töötuskindlustushüvitist makstakse töö kaotanud inimesele, kui tema eest on viimase 36 kuu jooksul makstud vähemalt 12 kuu töötuskindlustusmakseid. Vastasel juhul ei saa inimene üldse hüvitist. Kõnealusel juhul tuli müüjana töötanud naisel kuid kokku kõigest kümme. Eelviimase tööandja juures töötas ta küll 2007. aasta sügisest kuni mullu maini, kuid tööandja ei suutnud mitu kuud üldse palka maksta ja maksis töötasu korraga välja alles siis, kui naine oli pöördunud töövaidluskomisjoni ja palk välja nõuti. Arvestamata jäid tal seetõttu aga viie kuu maksed. Järgmine tööandja küll esialgu maksis palka, kuid siis koondas naise ja koondamisraha maksti samuti välja mitme kuu eest korraga, nii et jälle läksid naisel kaduma kahe kuu maksed.

Esimene tööandja selgitas Eesti Päevalehele, et kuna müük ei läinud, polnud võimalik ka töötajale palka maksta. „Töövaidluskomisjoni otsuse peale maksin talle palka oma söögirahast,” märkis nüüd ise samuti töötuks jäänud mees, kes ei osanud oma endise töötaja olukorda enam kuidagi kommenteerida.
„Tööandja ei ole käitunud korrektselt,” kommenteeris sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja. Teisalt ei ole nüüd enam tööandjaga võimalik ka midagi ette võtta. „Praegu oleks tööandjal võimalus muuta maksudeklaratsioone, kajastades palga väljamaksed õigete kuude eest, kuid tööandja on oma tegevuse lõpetanud ning temaga ei ole õnnestunud ühendust saada,” märkis Rahuoja.

„Oleme üritanud meie poole pöördunud naise probleemile lahendust leida ja teda igati aidata, aga tema juhtumi puhul lihtsalt ei ole lahendust,” kahetses Rahuoja.
Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt ei ole varem töötuskindlustuse süsteemis sellist probleemi kerkinud. Asekantsleri sõnul on nad nüüd asunud kaaluma ka õigusaktide muutmise vajadust, et selliseid olukordi tulevikus vältida.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Urmas Seaver, vanemtoimetaja

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul neelavad 1. juulist töötutele kehtima hakkavad uued hüvitised sedavõrd palju lisaraha, et need tuleks edasi lükata.

Rahandusministeeriumi majandusprognoosile toetuv Pevkur kinnitas, et esimese sammuna tuleb töötukassasse raha juurde saamiseks tõsta 1. juulist töötuskindlustuse maksu praeguselt 0,9 protsendilt kolmele.

See tähendab, et kui praegu läheb inimese palgast töötukassasse 0,6 protsenti ja tööandja lisab sellele 0,3 protsenti, siis maksutõusu korral hakkab inimese palgast sinna minema kaks protsenti ja tööandja lisab sellele ühe protsendi.

Ministri sõnul näitavad aga arvutused, et hoolimata maksu tõstmisest võib üha suureneva töötuse tõttu tuleval aastal töötukassa raha ikkagi otsa lõppeda ning igal juhul tuleb 1. juulil kehtima hakkavate uute hüvitistega midagi ette võtta.

Majandusministeeriumi prognoos pakub tänavuseks töötuse määraks 12,5 protsenti ning tuleval aastal juba üle 15 protsendi.

Hüvitised suurenevad

Uute hüvitistena peaks kehtima hakkama põhimõte, et ka vabatahtlikult töölt ära läinud inimene saaks töötutoetust, samuti peaksid suurenema töötutele mõeldud hüvitised – esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast.

Need uuendused võivad tänavu neelata töötukassa eelarvest 800 miljonit krooni. Pevkuri sõnul peab valitsus jälgima ka avaliku sektori üldist rahavoogu, sest eesmärgiks võetud eurole üleminek nõuab, et riigieelarve defitsiit ei tohi olla üle kolme protsendi.

Töötutele mõeldud lisahüvitised kiideti heaks ametiühingute keskliidu nõudmisel eelkõige seetõttu, et uus, 1. juulil kehtima hakkav töölepinguseadus muutis töötajate koondamise ja vallandamise tööandjatele hõlpsamaks.

Minister ütles, et töötukassa seisu parandamiseks on olemas kolm põhimõttelist lahendust: lükata edasi töölepinguseadus ja töötuskindlustusseaduses olevad uued hüvitised, lükata edasi vaid töötuskindlustusseaduses olevad uued hüvitised või tõsta kindlustusmaksu veelgi suuremaks kui kolm protsenti.

Pevkur ütles, et ootab tööandjate keskliidult ja ametiühingute keskliidult nüüd kokkulepet ja ettepanekut, mida valitsus kaaluda saaks ja millega riigikogu ette läheks.

Ministri sõnul ei toeta ta kindlasti veelgi suuremat maksutõusu ning samuti pole tema sõnul hea lahendus ka see, kui uusi hüvitisi vaid osaliselt edasi lükataks.

Kokkulepele jõudmine raske

Seega jääb üle kaks võimalust: kas edasi lükata töölepinguseadus ja hüvitised koos või ainult hüvitised. Tööandjad ja ametiühingud on selles osas seni olnud risti vastupidisel seisukohal.

Tööandjad peavad õigeks pelgalt hüvitiste edasilükkamist, kuid ametiühingute hinnangul ei tuleks see kõne alla ja koos uute hüvitistega tuleks edasi lükata ka koondamist hõlbustav töölepinguseadus.

Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et tööandjate ja töövõtjate esindajad kavatsevad sel nädalal kohtuda. «Vaatame töötukassa arvutused üle ja siis vaatame, kas meil õnnestub leida ühist arusaama asjast,» lisas ta.

Kui tööandjad ja ametiühingud kuidagi kokkuleppele ei jõua, tuleb võimuliidul endal mingi lahendus leida. Kuid ka kolme võimupartei vahel võib siin tuliseks vaidluseks minna, sest näiteks sotsiaaldemokraadid on seni jõuliselt toetanud ametiühingute seisukohta, kuid mitmed Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on pooldanud uute hüvitiste edasilükkamist.

Võimalikud lahendused

• Lükata edasi 1. juulil kehtima hakkav töölepinguseadus ja töötuskindlustusseaduses olevad töötutele mõeldud uued hüvitised. Töölepinguseaduse edasilükkamise äge vastane on tööandjate keskliit. Seda pooldavad ametiühingute keskliit ja võimuliidus olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
• Lükata edasi vaid töötuskindlustusseaduses olevad töötutele mõeldud uued hüvitised. Sellele on vastu ametiühingute keskliit ning võimuliidus olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Seda toetavad tööandjate keskliit, samuti mitmed Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica poliitikud.
• Tõsta töötuskindlustusmaksu mitte ainult praegu plaanitava kolme protsendini, vaid veelgi enam. Sellele on vastu reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur.
• Vähendada 1. juulil kehtima hakkavaid hüvitisi või lükata need osaliselt edasi. Reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur ei pea seda heaks lahenduseks, sest see nõuab valitsuselt eelarvedefitsiidi tõttu kärpeid mõnes muus valdkonnas.

Allikas: PM

Üksikasjad

Avaldatud: 04 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Järva Teataja

Järvamaa kutsehariduskeskuses esimese talvise vastuvõtu ajal toodi vaid kaks avaldust.

Direktori meelest jätavad töötud avalduse esitamata, kuni tasemeõppes olles ei maksta neile abiraha.
Järvamaa kutsehariduskeskus kuulutas poolteist kuud tagasi välja talvise vastuvõtu. Selle üks põhjus oli seegi, et majanduslanguse tõttu on õppe järele suur vajadus ja see annaks töötutele võimaluse asuda kiiresti uut eriala omandama. Õpe oleks olnud kõigile tasuta, kuid laekus vaid kaks sooviavaldust.

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin tunnistas, et tulemus oli enam-vähem enne teada. «Helistajaid oli küll, kuid avaldus jäi toomata, sest töötud kardavad jääda abirahata,» ütles ta.
Nimelt ei maksa riik tasemeõppes õppijatele abiraha. «See on selge näide, et meie (kutsehariduskeskus – toim) oleme küll valmis pakkuma koolitust, kuid seadusandlik alus ei tule järele,» selgitas Oselin.
Seadust muutes tuleb
arvestada ohtudega

Kesk- või keskeriharidusega inimesed olid oodatud õppima seitsmele erialale. Puhastustööde juhtimise, väikeettevõtluse ja veokorralduse tunnid oleksid olnud reedeti ja laupäeviti.
Kodumajanduse, teedeehituse, ehituse ja põllumajanduse erialal oleks kuni 70 protsenti õpingutest olnud võimalik läbida ettevõttes.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung lausus, et vähene huvi talvise vastuvõtu vastu oli arvatavasti tingitud sellest, et eestlane on lihtsalt harjunud alustama õpinguid sügisel ja plaaninud oma elu selle järgi.

Siiski leidis Pung, et seadused tuleks kiiremas korras üle vaadata ja leida töötutele võimalusi tasemeõppes osaleda. «Kuid asi tuleb põhjalikult läbi mõelda, sest siin on suured ohud,» hoiatas ta. «Noor inimene võib ju ka paar kuud töötada, võtta seejärel end töötuna arvele ja tahta saada abiraha – see on põhjalik mõtlemiskoht, et abiraha ei hakataks massiliselt kuritarvitama.»

Ohtudest hoolimata kinnitas Pung, et see töö tuleb ära teha ja leida sobivad võimalused. Ta märkis, et haridus- ja teadusministeerium on probleemi tõstatanud kutsehariduse arengukava töörühmas, kuid toetuste üle otsustab siiski sotsiaalministeerium.
Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Helmi Tampere sõnas, et kui töötu on end arvele võtnud, eeldab see aktiivset tööotsingut ja tööturuteenustes osalemist, seega ei näe nad võimalust, et töötu inimene osaleb ka tasemeõppes. «Kui tööturuamet näeb töötus potentsiaali jätkata haridusteed, siis nad seda ka soovitavad,» lisas ta.

Eelmisel aastal suundus õppima viis töötut

Tampere teada on ka olnud niisuguseid inimesi, kes on soovituse peale suundunud tasemeõppesse, ning tema meelest ei tohiks olla abirahast loobumine seejuures suur probleem. «Ma ei usu, et tuhat krooni saab olla väga suur takistus tasemeharidusse tagasi suundumisel,» ütles ta.

Tampere lisas, et siiski on arutusel võimalikke lahendusi, mis kiirendaksid töötute koolitusele saamist, aga neid ei tutvustata avalikkusele, kuni asjaomased inimesed pole seda omavahel selgeks rääkinud.
Tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang sõnas, et eelmisel aastal suundus Järvamaal tasemeõppesse viis töötut.

Tasangu teada on need tasemekoolitused, mille kohta on teave jõudnud ka tööturuametisse, tavaliselt õppemaksuga ja nõuavad lisakulusid. «Seda on väga raske töötule soovitada,» lisas ta.
Muidu on töötud Tasangu tähelepanekut mööda õppimishimulised: 20 protsenti end töötuks kirjapannutest teeb ka õppesoovitaotluse.

Toimetas Kristo Kivisoo