Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2009

• Sotsiaalministeerium
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tänasel, 9. aprilli valitsuse istungil otsustati eraldada raha nelja uue tööharjutuskeskuse loomiseks Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.

Valitsus täiendas Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtu Eesti riikliku arengukava Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute osa. Muudatus võimaldab rahastada nelja tööharjutuskeskuse projekti kogusummas 5 273 803 krooni.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on tööharjutuskeskuste loomine Eesti eri paigus ülimalt oluline. „Tööharjutuskeskused pakuvad inimestele võimaluse käia koos, osaleda erinevatel koolitustel, hoida ja täiendada tööoskusi,” ütles minister. „Väga tähtis on, et töötu inimene ei jääks üksi, vaid tuleks kodust välja, küsiks nõu ja tuge. Selleks pakub tööharjutuskeskus häid võimalusi,” lisas Pevkur.

Tööharjutus on tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks. Tööharjutuse teenus on mõeldud eeskätt neile, kes on olnud tööturult eemal väga pikka aega. Kuigi tööturuteenuste ja –toetuste seadus võimaldab teenust osutada töötuna arvel olevatele inimestele, on projektide raames pakutud tööharjutust ka näiteks mitteaktiivsetele inimestele ning ka neile pikaajaliselt töötutele, kes ei ole end Tööturuametis töötuna arvele võtnud.

Lisainfo:
Eelmisel sügisel toetati kümne kohaliku omavalitsuse tööharjutuskeskuse loomist. Sügisel antud toetuse kogumaht oli ligi 15 miljonit krooni. Seoses struktuurivahendite perioodi pikendamisega poole aasta võrra, saavad see kevad tööharjutuskeskuste loomiseks toetust täiendavalt neli kohalikku omavalitsust.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Praeguse kriisi ajal räägitakse palju koolitusest ja ümberõppest. Mis ametitest ja oskutest on teie firmas puudus?

Enn Saar
AS-i MicroLink Eesti juhatuse esimees

•• Infotehnoloogiasektori vaatenurgast on praegu kõige teravam puudus rahvusvahelise kogemusega müügispetsialistidest ja turundusspetsialistidest ning projektijuhtidest. Infotehnoloogia on globaalne ärivaldkond, kus ekspordi suurendamiseks tuleb müügi- ja turundustegevustele süsteemselt läheneda. Teisalt näeme me mitmetes majandusvaldkondades infotehnoloogia kasutamise võimalusi, mis aitaksid kaasa ettevõtete efektiivsuse kasvule. IT-lahenduste kasutuselevõttu takistab aga omakorda asjolu, et inimestel puudub kogemus ja oskus infotehnoloogia kasutamiseks ettevõtte igapäevatöö lihtsustamisel.

Lembit Lump
AS-i Kodumaja juhatuse esimees

•• Kui te oleksite esitanud mulle selle küsimuse kaks aastat tagasi, oleks vastuse andmine olnud lihtne. Seda, mis oli defitsiitne kaks aastat tagasi, on praegu suures ülekülluses. Samal ajal ei saa öelda, et personali puhul ei oleks millestki puudus. On, kuid seda ei ole lühikoolituste ja ümberõppega võimalik lahendada. Ma pean silmas suhtumist töösse, tööandjasse, klientidesse; kohusetunnet ja distsipliini; arusaamist, et kulutada saab raha, mis on tööga välja teenitud; ambitsiooni olla oma ala parim; koostöövalmidust. Kui koolitusprogrammid suudaksid mõjutada inimestes neid omadusi, siis kõik muud ametioskused jäävad inimestele iseenesestki külge.

Andrus Hiiepuu
Elisa juhatuse liige

•• Häid spetsialiste ei ole kunagi liiga palju. Seda nii Elisa vaatenurgast kui ka tööturu üldisest seisukohast. Siiski, oleme läbi aegade puudust tundunud headest infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna spetsialistidest ning kahjuks peab tõdema, et ka praegune olukord tööturul ja kasvav töötus ei ole seda probleemi lahendanud. Kuna oskused ja teadmised, mille järele konkreetselt Elisa puudust tunneb, on omandatavad pikaajaliste õpingute ja töökogemusega, siis lühiajaline ümberõpe, täiendusõpe ega koolitus ei anna kahjuks piisavalt head tulemust.

Liina Oks
Sampo Panga personalidirektor

•• Sampo Pangas ei ole hetkel täitmata ametikohti, katame oma vajadused sisemiselt oma kompetentsete töötajatega. Põhjalikult ja veidi teise nurga alt tegeleme praegu kliendisuhete vajadusest tulenevalt suhtlus- ja teeninduskoolituste pakkumisega. Eri olukordade läbiarutamine on põhiteema, sest kliendi nõustamine on praegu olulisemgi kui headel aegadel.

Ümberõppe vajadus on tulenenud ka eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatustest (saneerimisseadus ja töölepinguseadus). Koolituste planeerimisel peame silmas ka juhte, nemad on võti töötajate arengu ja ümberõppega seotud tegevuste koordineerimisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Andres Reimer

Tänavuse aasta lõpuks saadetakse tänavale iga kuues tööeas eestlane, kuid valitsuse ja teadlaste hinnangul pole äkilist kriisikava vaja.

„Eesti ettevõtted teevad üldiselt õigeid asju, kuid neid ei osteta,” väidab peaministri majandusnõunik Aare Järvan. Nõnda võib öelda, et Eesti tööinimene on väga tubli, aga tema teeneid lihtsalt ei vajata.

Rahandusministeeriumi eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoos maalib tulevikust sünge pildi. Kui praegu vireleb Eestis tööta ligi poolsada tuhat inimest, siis järgnevaks kaheks aastaks kujuneb nende hulk eri hinnangute järgi mitu korda suuremaks. Alles 2012.–2013. aastaks oodatakse paranemise märke.

„Sellises olukorras on oluline töötajate ümberõpe ja ettevõtete suunamuutus,” räägib Järvan. „Kuid rahmeldama ei tohi hakata, sest nõudlus on langenud igal pool ja järsk muutus ei pruugi olla õige.”

Linn haaras härjal sarvist

Nojah, kui 600 000 inimese jaoks on endiselt töö olemas, siis 100 000 töötut pole mingi katastroof.

Üksnes Edgar Savisaare juhitav Tallinn reageeris rahandusministeeriumi ennustusele hoovõtuta. Eelmise nädala lõpuks avaldati Tallinna elanikele ja ettevõtjatele mõeldud abipakett, mis näeb kahe aasta jooksul ette 311 miljoni kroonist süsti. Savisaar lubab pealinnas luua 5500 uut töökohta, millest üle poole on sotsiaalsed töökohad. Näiteks palgatakse miinimumpalga eest trollidesse ja trammidesse piletimüüjad.

Võiks oodata, et ka riik viib töötud labidate ja kirkadega Tallinna–Tartu maanteed ehitama. Tavapärases ettekujutuses tähendab suure hulga töötute hõivamiseks kasutatav hädaabitöö vähe mehhaniseeritud ja odavat tööd.

„Riik ei tohiks laialdase abitööde pakkumisega võtta suurt hulka töötuid oma palgale, sest kui ettevõtjatel õnnestub midagi tegema hakata, siis on nendel raskem töökäsi leida,” ütleb Järvan.

Tallinna kriisikava hõlmab mitmeid juba riigi poolt tagatavaid meetmeid ja sellise kava koostamine on jõukohane igale omavalitsusele, tõdeb sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats. „Pealinna suhtekorraldusmeeskond tegi oma töö ära kõigist paremini,” tunnistab Käärats.

Riigil on tänu Euroopa Liidu kaasrahastamisele piisavalt vahendeid, et tööta jäävaid inimesi kriisist üle aidata. Muretsemiseks pole põhjust. Meetmete pakett jaguneb mitme ministeeriumi vahel, mistõttu seda ei suudeta lihtsalt nii kiiresti ja efektselt lauale lüüa. Majandusministeerium koondab investeeringute ja ekspordi toetamise kavad. Haridusministeerium eraldab suuri summasid elukestva õppe ja täienduskoolituse tagamiseks. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tööta jäänud inimesed võimalikult kiiresti hõivesse tagasi tuua. Selleks pikendatakse tööturukoolituse kestust seniselt ühelt aastal kaheni. Samuti kaasatakse kutsekoolid töötute õpetamisse.

„100 000 töötut on käkitegu,” väidab Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor Kaarel Kilvits. „Kümme aastat tagasi juba nägime seda.”

Kui sajandivahetuse tüüpiline töötu oli 45–50-aastane tehnilise kõrgharidusega vene naine, siis nüüd noor hariduseta eesti maapoiss, kes on töötanud viimased neli-viis aastat ehitusel. Ta on terve ja tugev, kuid tal on naine, väike laps, laenuga ostetud korter ja tõenäoliselt ka mürakas džiip – raha aga pole. „Selline ehituspoiss on muidugi palju plahvatusohtlikum kui viiekümnendates vene proua,” tõdeb Kilvits. „Kui tema sai varem ehitusel 30 000 krooni kuus, siis nüüd võtaksin mina ta 8000 krooniga kuus oma suvilat kõpitsema.”

„Vaatamata väga kiiresti kasvavale tööpuudusele valitseb ühiskonnas praegu suhteline rahu,” tõdeb Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Jüri Kõre. „Eelmise suure tööpuuduse ajal oli pinge praegusega võrreldes palju suurem.”

Tallinna kriisikava saab Kõrelt kiitva hinnangu. Kuigi paljut sellest pole võimalik ellu viia, on praegused võimalused koondatud ühele paberile, mis annab arusaadava pildi linna võimalustest.

Peaga töötamist tuleb õppida

Eestil on Kõre selgituse järgi varuks küllalt palju vahendeid, et kaitsta ennast maailmamajanduse tormihoogude eest ja pehmendada vohava tööpuuduse tagajärgi. Näiteks riigile kuuluv Eesti Energia ja kohalikele omavalitsustele kuuluvad katlamajad saavad loobuda kavandatud hinnatõstmisest.

„Majanduse ümberkorraldamine ongi võimalik üksnes tänu pankrottidele ja töötusele,” lausub Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak. „Majandus tuleb seniselt odavalt allhankelt ümber korraldada, kuid selleks et inimesed hakkaksid kätega töötamise asemel peaga töötama, tuleb neid õpetada.”

Lääne ülikoolide campus’ed kihavad tänu ümber- ja täiendusõppe programmidele suvi läbi, kuid Eesti ülikoolilinnakutes valitseb tühjus, sest paindumatu riigihankesüsteem ei võimalda koolidelt kursusi tellida.

Töötuks jäänu olukorra muudab teravaks, et erinevalt Ameerikast ei vabane raskustes laenumaksja Eestis oma kohustustest, kui loovutab oma kodu pangale, vaid peab turuhinna langusest tingitud hinnavahe ise kinni maksma.

Eestlased pole Arraku sõnul loomu poolest tänaval demonstreerijad. Kui aga riigikogu valimised satuvad töötuse tippnäitajatega samale ajale, siis kriisi lainel võivad populistid ja meeleavalduste õhutajad mõjule pääseda.

Kommentaar

Harri Taliga
ametiühingute keskliidu esimees

Kuna hõivatute arv sõltub eelkõige sellest, kui paljudele inimestele pakuvad tööandjad tööd, siis aitab tööpuudusega võidelda ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes. Võimatu on pakkuda kiireid lahendusi andvaid imeretsepte või patentravimeid.

Riik saab teha kahte asja. Esiteks viia ellu programme, mis elavdaksid majandust, ning teiseks korraldada tööturukoolitust, mis aitaks vähendada tööturul ilmnevat lõhet tööjõu oskuste ja ettevõtete poolt soovitud oskuste vahel.

Paraku pole Eesti esimeses osas kuigi palju ära teinud: siseturu nõudlust toetavaid meetmeid, näiteks tarbimismaksude langetamist, praktiliselt ei rakendata ning riigieelarvet koostades suurendati teatud teenuste-kaupade käibemaksu. Ekspordi toetuseks mõeldud sammud ei saa kiiret tulemust anda.

Tööturukoolitusele pöörati viimasel kümnendil, kui majandus kasvas keskmiselt ligi 9% aastas, ebapiisavat tähelepanu ja selles valdkonnas ilmnevate kitsaskohtade lahendamine nõuab omajagu aega.

Kindlasti saaksid ettevõtted aidata tööpuudust leevendada, kui tööd korraldades loobutaks ületundidest ja palgataks lisainimesi või rakendataks ühe töökoha jagamist mitme inimese vahel.

Kõigi tunnuste kohaselt on praegu tegemist tsüklilise majanduskriisiga, mis määrab ka tööpuuduse põhiolemuse. Ühtlasi võib selles olulisel kohal olla ka struktuurne aspekt: kui teatud tegevusalad ei ole enam konkurentsivõimelised, siis paratamatult väheneb või lausa kaob nõudlus nendega seotud ametite järel.

Kommentaar

Aili Sakkeus
Tallinna täiskasvanute gümnaasium

Meie juurde tulevad 9. ja 12. klassi lõpetajad, kellel me aitame sobivamas haridustees selgusele jõuda. Kui varem sooviti leida eriala, mis sobiks harjumuste või hobidega, siis nüüd küsitakse, kas õpitava ametiga ka kümne aasta pärast tööd saab. Praegu saame kasutada prognoosi, mis on tehtud aastani 2018, kuid on nüüd lühikese ajaga vananenud.

Noortel on tekkinud üks uus probleem – hirm elus toimetuleku pärast. Tõenäoliselt sunnivad naabrite, tuttavate ja sugulaste ebaõnnestumised noori ka iseendas kahtlema. Meie püüame siis panna suuremat rõhku just iseenda tugevate ja nõrkade külgede äratundmisele. Üha olulisemaks muutuvad mitte niivõrd konkreetsed ametioskused, kuivõrd käitumine, oskus ennast müüa.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Raimo Poom

Mitu ministeeriumi on jõudsalt kärpinud headel aegadel vohanud palgalisasid.

Kui veel eelmisel aastal võisid mõne ministeeriumi ametnikud saada lisaks laialt tuntud tulemustasule ka selliseid hüvitisi nagu „väärtuspreemia”, „väärtuspalk” või „kvaliteeditasu”, siis tänavu on sääraseid imelisi palgalisasid kõvasti vähendatud.

Mõnes kohas aga nähtavasti vaadatakse enne lisatasude kaotamist, kuidas olukord kujunema hakkab. Muutused on kirjas ministeeriumide uutes, ajakohastatud palgajuhendites.

Nii näiteks on siseminister Jüri Pihl kaotanud „juhifondi”, millest sai maksta lisaraha ametnikele, kes „andsid silmapaistva panuse kokkulepitud eesmärkide saavutamisel”. Eelmisel aastal oli sellesse fondi paigutatud 5% siseministeeriumi palgarahast. Samamoodi on Pihl sel aastal ära kaotanud „väärtuspreemia”, mida sai maksta tema enda ja kantsleri isikliku otsuse alusel.

Väärtustasu kadus

Ühtlasi on tunduvalt selgemaks muutunud sotsiaalministeeriumi palgakorraldus – eelmisel aastal kehtinud 14-leheküljelise juhendi asemel on nüüd jõus vaid kuueleheküljeline. Kadunud on nii „väärtuspalga” kui ka „tulemustasu” maksmise võimalus. Väärtuspalka maksti ametnikele eelmisel aastal „arendustegevuste ja erakorraliste ülesannete eduka täitmise ning põhiväärtuste rakendamise eest”.

Välisministeeriumis kehtis siiani neli korda aastas makstud „kvaliteeditasu”, mis võis ulatuda kuni 30%-ni töötaja kuupalgast. Minister Urmas Paet seda lisatasu küll ära ei kaotanud, kuid muutis palgajuhendit nii, et selle aasta märtsis maksti kodumaal teenivatele diplomaatidele väärtustasu viimast korda ning seda sai teha vaid kuni 20% osas palgast.

Justiitsministeeriumi üle-eelmisel aastal koostatud palgajuhendist leiab siiani võimaluse maksta tulemustasu. Kuid asutuse pressiesindaja Ivi Papsteli kinnitusel on sel aastal tulemustasudeks eelarves arvestatud täpselt null krooni ning seega tulemusi eraldi tasuga ei hinnata. Ka rahandusministeerium pole veel jõudnud oma palgajuhendit halvenenud majandusolukorra järgi uuendada.

Ministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul aga on see parasjagu käsil ja tulemustasu maksmise võimalus kaob peatselt.

Tulemustasu on seevastu alles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi poolt jaanuari keskel kinnitatud uues palgajuhendis. Selle järgi võib tulemustasu saada eduka töösoorituse ja heade töötulemuste eest.

Samamoodi on keskkonnaministeerium säilitanud võimaluse maksta oma ametnikele puhkusetoetust. Dokumendi järgi otsustab minister 1. maiks, kui palju saab tänavusel aastal puhkusetoetust maksta. Sellega eristub keskkonnaministeerium põllumajandusministeeriumist, kus puhkusetoetus on küll ka formaalselt olemas, aga minister Helir-Valdor Seederi käskkirjaga seda sel aastal ei maksta.

Palgapoliitika kui nõiakunst

•• Hoolimata huvitavate nimetustega lisatasude üleüldisest kokkukuivamisest on ametnike palkade kujunemine ikka pigem sarnane nõiakunsti kui läbinähtava praktikaga.

•• Ühe ametniku palga kokkusaamiseks tuleb esiti aluseks võtta valitsuse kehtestatud palgaastmele vastav tasu, mis seejärel „diferentseeritakse” ja mis omakorda korrutatakse üleüldise „lisatasu” protsendiga.

•• Sellele teeks lõpu uue avaliku teenistuse seaduse jõustumine, mida valitsusel on kavas arutada juba sel neljapäeval toimuval kabinetiistungil.