Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Inimesed, kes saavad vanaduspensionile lähema kaheksa aasta jooksul ehk hiljemalt 2017. aastal, pääsevad maksete külmutamisest. Seda juhul, kui riigikogu kiidab heaks valitsuses eile sündinud teise pensionisamba külmutamise kava.

Valitsuse värske otsus näeb küll ette, et kõik maksed teise pensionisambasse külmutatakse selle aasta 1. juunist, kuid lähema kaheksa aasta jooksul pensionile pääsevad inimesed võivad taotleda sissemaksete jätkamist tuleva aasta algusest.

Sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees Eiki Nestor märkis, et vanaduspensionieelikuile maksete alles jätmine oli üks osa valitsuses küpsenud kompromissist.

Nestori sõnul pole tehniliselt võimalik teise sambasse makseid katkematult jätkata, inimestel ja asutustel peab jääma aega, et esitada avaldused ja registreerida maksete jätkamist soovijate andmed.

Kui valitsuse ettepanek riigikogu heakskiidu saab, tuleb pensionieelikuil minna oma panka ja teha avaldus, et soovivad jätkata teise pensionisambasse maksete tegemist. Sellisel juhul maksab inimene oma palgast uuest aastast kaks ja riik jätkuvalt neli protsenti.

Oma pensionifondi tuleb minna avaldust kirjutama ka neil, kes tahavad uuest aastast vabatahtlikult jätkata kahe protsendi maksmist pensionifondi.

Nestor märkis, et teise samba pensionifond pole ainult keskmisest jõukamate inimeste pärusmaa. «Ka keskmisest palgast vähem palka saavad inimesed on huvitatud vabatahtlikest maksetest teise pensionisambasse,» ütles ta. «Need, kes on kindlad oma töökohas, jätkavad makseid.»

Vabatahtlikult makseid tegevad inimesed saavad riigi poot hüvitiseks nelja asemel kuus protsenti aastail 2014–2017. Lisaks on lisavõimalus neile inimestele, kes praegu koos riigiga maksetest 2010. aastani loobuvad. Aastail 2014–2017 võivad nemad siis maksta kolm protsenti oma palgast. Sellisel juhul tasub riik samuti nende eest kuus protsendipunkti sotsiaalmaksust.

Tavapärane kaks pluss neli protsenti süsteem taastub kõikidele liitunutele aastal 2012, 2011. aastal toimib süsteem kohustuslikus korras pooles ulatuses ehk maksetena üks pluss kaks. Vabatahtlikud maksjad maksavad ka siis kaks protsenti.

Mehed saavad praegu pensionile 63-aastaselt, naistel see iga järk-järgult tõuseb kuni meestega võrdsustumiseni.

Eile valitsuskabineti istungil sündinud otsus sai sotside survel märkimisväärselt leebem kui plaaniti. Esialgu oli kavas maksete täielik külmutamine kaheks aastaks, nüüd on see periood viis kuud lühem. Lisaks on plaanis selge hüvitusmehhanism, aga ka vabatahtlik sissemakse võimalus.

SEB Varahalduse juhi Sven Kunsingu hinnangul valib parimal juhul iga kümnes teise samba vabatahtlikud maksed.

«Minu jaoks on küsimus selles, et miks peaks inimene jätkama kahe protsendi maksmist teise sambasse, kui sama raha võib panna ka vabatahtlikku pensionikindlustusse ehk kolmanda samba fondidesse,» kommenteeris Kunsing.

«Umbes kümme protsenti inimestest on üldse huvitatud pikaajalisest säästmisest, ülejäänutes tuleb huvi selle vastu sunnimeetodil tekitada,» lisas Kunsing.

Kui inimene jätkab külmutamise ajal vabatahtlikult makseid, siis tema pensionisumma ei tohiks olla märkimisväärselt suurem kui teistel.

AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst pakkus, et ehk umbes 20 000 krooni on vanaduspõlvele minnes raha rohkem sel inimesel, kes valib külmutamise perioodil vabatahtliku kaheprotsendise makse.

«See ei tohiks tekitada suuri erinevusi inimeste pensionivaras,» lausus Holst. «Palju tähtsam on mõttemaailm. Pensionivara tekib distsipliinist ja järjepidevast säästmisest. Pensionifondi tootlusest räägitakse palju, aga põhivara tuleb ikka säästmisest.»

Holst kahtles, et valitsusel jätkub tulevikus raha selleks, et maksta rohkem kui neli protsenti teise samba pensionifondi. «Kust see raha võetakse? Ka tulevikus on riigil vaja eelarverahaga kokkuhoidlikult ümber käia,» kommenteeris ta.

Arvamused

Lauri Leppik
pensioniekspert:

Ühelt poolt on hea, et valitsuserakonnad jõudsid kokkuleppele. Tuleb aga möönda, et pakutud nn kompensatsioonimehhanism on üsna kohmakas ja on küsitav, kui paljud teises pensionisambas osalejad selles olukorras ühepoolsed vabatahtlikud maksed valivad. Oleks oodanud, et arutelus tõuseb tugevamalt päevakorda kogumispensioni tagatiste teema. See oli süsteemi käivitamisel küll arutlusel, kuid toona jäid peale rahandusspetsialistide argumendid, et tagatiste süsteem on liialt kulukas. Praeguseks on aga näha, et tagatiste puudumise hind võib pensionikoguja jaoks, aga ka süsteemi üldise usaldusväärsuse vaatenurgast olla väga kõrge.

Kadri Simson
riigikogu liige, Keskerakond:

Kohustusliku pensionisamba sissemaksete lõpetamisega petab riik maksumaksjate õigustatud ootust ja oleks sambaga liitunute suhtes täiesti ebaõiglane. Selline samm seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse ja õõnestab inimeste usku oma riiki. Riik peaks petukaupa pakkunud inimestele tagastama nende seni teise pensionisambasse tehtud sissemaksed. Ansipi valitsus ei mõtle praegu töötavate inimeste tuleviku peale ning veebruarikuise negatiivse lisaeelarvega on otsustanud ära kulutada ka eelmise valitsuse kogutud erakorralise pensionireservi viie miljardi krooni ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kerttu Kaldoja

Eesti töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli sõnul oleks kehvade majandusprognooside jõustudes vajalik tõsta maksemäära 5,1 protsendini.

„Kuna kõige värskemad prognoosid ennustavad meile kõige kehvemat tööturuolukorda, siis on nende alusel arvutatud minimaalselt vajalikud maksemäärad ka kõige kõrgemad,” kirjutab Paavel töötukassa koduleheküljel.

„Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi tingimustes piisab muudatuste jõustamiseks kokku 4,2 protsendi kõrgusest maksemäärast. Rahandusministeeriumi uue musta stsenaariumi tingimustes on vajalik juba 5,1-protsendine maksemäär. Valitsuse, tööandjate ja töötajate esindajate otsustada on, kas selline hind on ühiskonnale vastuvõetav.”

Paaveli sõnul hakkab töötukassa vara tööturu olukorra paranedes nende maksemäärade juures taas kasvama. „Praegusest kogemusest üheskoos õppides suudame siis loodetavasti maksemäära kiire langetamise kiusatusele vastu seista ja järgmiseks mõõnaks paremini valmistuda,” ütles töötukassa juht.

„Majanduslanguse mõjul on töötukassa tulud vähenenud ja kulud hüppeliselt kasvanud. Juba selle aasta esimestel kuudel laekus töötuskindlustusmaksetest märgatavalt vähem raha, kui kulus hüvitiste maksmiseks. Nii pidime hüvitiste maksmiseks võtma 425 miljonit krooni varasematel aastatel kogutud reservist,” selgitab Paavel oma kirjutises.

"Lisaks erakordselt halvale tööturuseisule suurendavad meie kulutusi 1. juulist jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendavad hüvitiste saajate ringi ja suurendavad hüvitisi.”

Värskele rahandusministeeriumi kevadprognoosile tuginevad arvutused näitavad Paaveli sõnul, et majanduslanguse, töötute arvu kiire kasvu ning seadusemuudatuste koosmõjul võivad töötukassa selle aasta kulud ulatuda 3,4 miljardi kroonini. Tulusid laekub aga 1. juulist kehtiva 1,5-protsendise maksemääraga ainult miljard krooni. See tähendab, et reservist tuleks kulude katteks võtta 2,4 miljardit krooni ning aasta lõpuks kahaneks töötukassa vara 460 miljoni kroonini, mistõttu tekib oht, et järgmise aasta alguses hüvitiste maksmiseks enam piisavalt raha ei jätku.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kerttu Kaldoja, Henrik Ilves

Võimukoalitsioon kavatseb teise pensionisamba maksed külmutada kaheks aastaks.

Eilsel valitsuse erakorralisel kabinetiistungil jõudis valitsus lõpuks otsuseni peatada kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse, ent seab sisse kompensatsioonimehhanismi, nagu seda nõudsid sotsiaaldemokraadid.

Otsuse järgi peatab riik omapoolsed sissemaksed sambasse alates käesoleva aasta 1. juunist. Sellekohaste seadusemuudatustega püüab rahandusministeerium tulla valitsusse selle nädala neljapäeval.

Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esimees Eiki Nestor selgitas Päevalehele, et üldjoontes võtsid koalitsioonipartnerid erakonna nõudmisi pensionisamba sissemaksete külmutamise hüvitamise osas kuulda. „Arut­elu oli nii nagu ikka – palju küsimusi ja erinevaid arvamusi,” lisas ta.

Kui inimene jätkab pensionisambasse maksete tegemist, suurendab riik viie aasta pärast oma osa kahe protsendipunkti võrra.

„Inimesel, kes soovib omapoolsete maksetega jätkata, on õigus 1. novembrini avaldada soovi samas kohas, kus tal on kogumispension,” selgitas Nestor üht võimalikku varianti. „Sellisel juhul kannab riik aastatel 2014–2017 sambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti.”

Neile, kes praegu koos riigiga maksetest loobuvad, on antud samuti võimalus oma osaluse suurendamise korral kompensatsiooni saada, ent siinkohal on otsad lahtised. „Meie 3 + 6 küsimuses tehti partnerite tungival soovil täpsustus, et see peaks olema seotud kindla majanduskasvu näitajaga. Mis see on, selgub neljapäeval,” rääkis Eiki Nestor.

Taastub 2012. aastal

Teine võimalus on võtta maksepuhkust, nagu seda teeb ka riik. Siis hakkab riik 2011. aastal teise pensionisambasse maksma kaks protsenti ja kodanik ühe protsendi. Tavapärased sissemaksed (2 + 4) taastuvad 2012. aastal.

Nende aastate eest, mil riigipoolsed sissemaksed teise sambasse on peatatud, saavad tulevased pensionärid mõnevõrra suuremat riiklikku ehk esimese samba pensioni.

Praegu maksab kohustusliku kogumispensioniga liitunu sissemakse tegemisel kaks protsenti oma palgast, millele riik lisab liitunu eest tasutud sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti.

Teise samba fondidega on liitunud üle 580 000 inimese.

Valitsus kiitis eile heaks ka teisi kokkuhoiumeetmeid. Need on planeeritud vedelkütusevaru mittesoetamine ning kärbe Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamise arvelt. Valitsus arutas ka töötuskindlustusmakse määrade tõusu 1. maist, ent otsuseni ei jõudnud.

Vale aeg peatamiseks

•• Pensionisamba muudatusi on teiste hulgas teravalt kritiseerinud finantsinspektsioon, kes peab tõenäoliseks kohtuasjade algatamisi lepingu rikkumise pärast.

•• Lisaks on inspektsiooni juht Raul Malmstein märkinud, et praeguses majandusolukorras pole mõistlik süsteemi muuta.

•• „Osakute keskmine soetushind kujuneb turu eri faasides, mistõttu on osaku omandamise lõpetamine turu põhjafaasis, kus väärtpaberihinnad on madalad, majanduslikus mõttes äärmiselt kaheldava iseloomuga ning võib hiljem süsteemi tootluse osas tuua raskeid tagajärgi,” on Raul Malmstein öelnud.

Kommentaar

Aivar Rehe
pangaliidu juht

Arvan, et tõekriteeriumiks on praktika ehk see, mis sellele otsusele järgneb. Eelkõige on praegu tegu siiski riigi usalduse küsimusega ja tahaks loota, et inimesed ei ole lootust kaotanud. Fondihaldurite massilist töökaotust ma ei usu. Pigem tuleb üle vaadata senine investeerimispoliitika. Ma kutsuksin siiski üles säilitama säästmishoiakut, sest pensionifondid on ju säästmise osa

Kommentaar

Mai Treial
Rahvaliit

Kui kunagi moodustas pension 20 protsenti sotsiaalmaksust, siis pensionifondi loomisega vähendas toonane valitsuskoalitsioon selle 16-le. Nüüd väheneb praegu makstav pension 14 protsendile sotsiaalmaksust, sest valitsus suurendab sotsiaaldemokraatide ettepanekul riigipoolset teise samba sissemakset. Nii petetakse praegusi pensionäre ja ka teise sambaga liitujaid.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Kas maks­ta su­vel koondamishüvi­tist vana või uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi?

Üle­mi­nek ühelt töö­le­pin­gu­sea­du­selt tei­se­le on kaa­sa too­nud kum­ma­li­si tõlgen­du­si ja ka töö­ta­ja­te pet­mist. Kui esi­me­se võib tead­ma­tu­se süüks aja­da, siis tei­sel ju­hul ka­su­ta­vad tö­öand­jad uut sea­dust en­da­le sood­sa­ma töö­le­pin­gu väl­jap­res­si­mi­seks.

Ees­ti kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­ris­ti Mait Palt­si tä­he­le­pa­ne­kul on pal­jud tö­öand­jad võtnud nõuks tea­ta­da ini­mes­te­le koon­da­mi­sest et­te va­na sea­du­se jär­gi, kuid kui koon­da­misp­äev jõuab kät­te pä­rast 1. juu­lit, maks­ta hüvi­tist uue sea­du­se ko­ha­selt.
Keh­ti­va töö­le­pin­gu­sea­du­se (TLS) jär­gi peab tö­öand­ja maks­ma koon­da­mishüvi­ti­seks ka­he ku­ni nel­ja kuu töö­ta­su (ole­ne­valt töö­ta­ja staaÏist), uue sea­du­se jär­gi ise vaid ühe kuu töö­ta­su (staaÏika­te­le mak­sab ühe­kuu­list li­sa töö­tu­kas­sa).
„Te­ge­li­kult po­le siin üld­se vaid­lus­mo­men­ti, sest uue töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 131 lõige 2 ütleb sel­gelt, et va­na sea­du­se ajal alus­ta­tud toi­min­gud tu­leb ka sa­ma sea­du­se jär­gi lõpe­ta­da,” sel­gi­tas Palts. „Tei­si­ti käi­tu­mi­ne on sea­du­se­rik­ku­mi­ne.”
Ka sot­siaal­mi­nis­tee­rium ei näe siin ka­he­ti mõist­mist. „Mi­nis­tee­rium on eran­di­tult and­nud sei­su­ko­ha, et toi­min­gu­le, seal­hul­gas koon­da­mi­se­le, mi­da on alus­ta­tud 1992. aas­ta TLS-i alu­sel en­ne käe­so­le­va aas­ta 1. juu­lit, tu­leb lõpu­ni ko­hal­da­da sa­ma TLS-i, ole­ne­ma­ta sel­lest, mil­lal koon­da­mi­ne te­ge­li­kult lõpu­le viiak­se,” ütles sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tö­öa­la ase­kants­ler Eg­le Kää­rats. „See tä­hen­dab, et kui koon­da­mis­tea­de an­tak­se töö­ta­ja­le kät­te 30. juu­nil, tu­leb see lõpu­ni viia 1992. aas­ta TLS-i alu­sel. 1. juu­list alus­ta­tud koon­da­mi­sed käi­vad täies ma­hus uue töö­le­pin­gu­sea­du­se alu­sel.”

Teadmatuse ärakasutamine

Kuus tun­di nä­da­las tö­öins­pekt­sioo­ni nõuan­de­te­le­fo­ni­le vas­ta­va ju­ris­ti Hel­ve Toom­la sõnul tu­leb iga kord ne­li-viis sel­list kõnet, kus he­lis­ta­ja küsib, kas uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek nõuab tões­ti ju­ba prae­gu uue töö­le­pin­gu sõlmi­mist. „Väide­tak­se, et seda nõuab uus töö­le­pin­gu­sea­dus,” ütles Toom­la. Kõik muu­da­tu­sed, ka näiteks uue katseaja kehtestamine, tee­ni­vad üht ees-mär­ki: kui tu­leb koon­da­da, peab se­ni­sest vä­hem hüvi­tist maks­ma. Nii keh­ti­va kui ka uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi, mis peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, saab keh­ti­va töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si muu­ta üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel, rõhu­tas Toom­la.

Ka personalitöötajad segaduses

•• Tamrex Ohutuskeskuse personalijuht Egle-Riin Volke tunnistas, et temagi juurdles oma ametikaaslastega selle küsimuse üle, kas neil, kes saavad koondamisteate kätte enne 1. juulit, on hüvitist õigus saada varasema või juba uue kehtiva seaduse järgi. „Nüüdseks olen selle välja uurinud,” ütles ta. Oma ettevõttes peab ta prioriteediks töökohtade säilitamist ning lisab, et kui ettevõte hakkab teenima liigset miinust, peaks esmalt pakkuma palkade ja tööaja vähendamise kokkulepet.

Koondamishüvitis

Kehtivas töölepinguseaduses:

•• töötanud sama tööandja juures kuni viis aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;
•• töötanud viis kuni kümme aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;
•• töötanud üle kümne aasta – nelja kuu keskmine palk;

Uues töölepinguseaduses:

•• töötanud alla ühe aasta – ühe kuu töötasu;
•• töötanud üks kuni viis aastat – ühe kuu töötasu;
•• töötanud viis kuni kümme aastat – ühe kuu töötasu + ühe kuu töötasu töötukassast;
•• töötanud kümme aastat ja rohkem – ühe kuu töötasu + kahe kuu töötasu töötukassast;
•• töötanud 20 aastat ja rohkem – ühe kuu töötasu + kolme kuu töötasu töötukassast (kui tööleping lõpetatakse enne 1. jaanuari 2015).

Allikas: www.eakl.ee

Kommentaar

Ira Songisepp,
töötukassa juriidiline osakond

1. juulist jõustuva töötuskindlustuse seaduse järgi saab staaÏi-kamale töötajale koondamis-hüvitise teist osa taotleda töötukassalt tööandja, mitte aga töötaja ise. Selleks peab tööandja viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõpetamisest esitama töötukassale avalduse. Töötukassa kontrollib esitatud andmeid ja tal on õigus nõuda tööandjalt tõendavaid dokumente (nt tööleping, ülesütlemisavaldus). Hüvitist ei maksta, kui inimesele teatati töölepingu lõpetamisest enne 30. juunit. Töötukassa saadab põhjendatud otsuse nii tööandjale kui ka töötajale. Kui töötaja ei olnud enne otsuse saamist teadlik, et tööandja on tema õigusi rikkunud, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.