Artiklid

Üksikasjad

Kadri Ibrus

Rahandusministeerium leiab, et tööjaotust tuleb muuta ja töötuid peab tingimata koolitama.

Ajal, kui töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas, ei lase haridus- ja teadusministeerium, kelle käsutuses on Euroopa Liidu täiskasvanute koolituse raha, töötuid inimesi riigikoolide tasuta täiendusõppe kursustele. Töötud on nimelt sotsiaalministeeriumi pärusmaa ja neile on selleks euroliidust eraldatud oma raha.

Erinevalt haridus- ja teadusministeeriumist (HTM) ei ole sotsiaalministeeriumil oma koolitusasutuste süsteemi, seega tellib tööturuamet koolituskursusi töötutele hanke korras, mis võtab palju kallist aega, kuna iga kursuse jaoks tuleb teha eraldi hange.

55 817 töötut ootab

Näiteks praegu pakub HTM 36 õppeasutuses tasuta kursuseid 5088 õppurile. Neist võivad osa võtta kõik täiskasvanud, välja arvatud end töötuks registreerinud inimesed, keda on viimastel andmetel juba 55 817.

„Riiklikus arengukavas on HTM-le eraldatud raha ette nähtud töötavate inimeste jaoks ja me ei tohi seda kasutada töötute koolitamiseks,” selgitas HTM-i asekantsler Madis Lepajõe. „Kutseõppeasutustel oleks võimet koolitada enam inimesi ja need võiksid olla ka töötud, kuid töötute õppe rahastamiseks on vaja kaasata sotsiaalministeeriumi vahendeid,” märkis Lepajõe.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitši sõnul ei või registreeritud töötud saada ühel ajal õpet mõlema ministeeriumi kaudu, kuna valitsuse tasandi otsus on see, et töötute koolitamine toimub sotsiaalministeeriumi kaudu. „Euroopa Sotsiaalfondi nõuded ei võimalda osutada samale sihtrühmale sama sisuga teenuseid erinevatest meetmetest,” lisas ta. Tööturuamet on sel aastal suunanud kursustele 4000 korral.

Rahandusministeerium näeb siiski, et tööjaotust saaks ka ümber mängida. „On võimalik ja vajalik muuta tööjaotust nii, et töötutele saaks tellida koolitusi ka HTM-i valitsemisalas olevatelt kutsekoolidelt, kuid see eeldab HTM-i ja sotsiaalministeeriumi omavahelisi kokkuleppeid,” kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Annika Vilu.

Ministeeriumid jätkavad järg­misel nädalal teema arutamist.

Koolid ootavad meelsasti tellimusi

•• Tallinna teeninduskool, kust haridusministeerium tellib kokkade ja müüjate kursusi, ootab väga, et neilt tellitaks juurde uusi kursusi. „Õppida soovijaid on väga palju, pidevalt helistatakse,” märkis täienduskoolituse projektijuht Heidi Pajusoo.

•• Ka Tallinna Lasnamäe mehhaanikakooli täienduskoolituse osakonna juhataja Mati Sarapuu kinnitas täiskasvanud õppurite, sealhulgas töötute huvi. „Praegu registreerime inimesi juba sügisesteks kursusteks,” märkis Sarapuu.

•• Enamik koolide esindajatest märkisid, et enne sügist nad erakorralisi kursusi ei ava.

Üksikasjad

Andrus Karnau
Sirje Niitra

Teise samba pensionifondides on juba praegu vähem raha alles, kui inimesed sinna sisse on maksnud, euro nimel käiv külmutamise paanika teeb asja aga veel hullemaks.

Seitsme aastaga on töörahvas maksnud ja töörahva sotsiaalmaksust on pensionifondidesse juurde kantud rohkem kui 13 miljardit krooni. Osakute väärtus on praegu natuke üle 11 miljardi krooni. Kuhu meie raha sai?

«Tuleb tõdeda, et globaalses finantskriisis on kõik kohalikud pensionifondid päris tugevalt pihta saanud, sealhulgas ka meie juhitud fondid,» kommenteeris praegust olukorda SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. «Rahuloluks põhjust ei ole.»

Kui valitsus järgmisel neljapäeval – aga just see päev on seatud otsustamissihiks – oma lubaduse teoks teeb ja kaheks aastaks sissemaksed kohustusliku pensionifondi külmutab, on see vaid suure segaduse algus. Suure raha juures on alati palju küsimusi.

Kas vabatahtlikult võiks mõni jõukam palgasaaja pensionifondi iga kuu raha ikkagi juurde panna?

Võrreldav õhupalliga

Kas tippadvokaadil õnnestub kohtus teostada oma esialgne ähvardus ja valitsuse külmutamisplaan tühistada?

Advokaat Leon Glikman tõi välja põhiseadusliku legitiimse ootuse põhimõtte, mis tähendab, et igaüks võib oma plaanid ja elukorralduse rajada eeldusele, et riik ei käitu sõnamurdlikult.

Praxise analüütik Andres Võrk märkis, et kahe aastaga jääb fondidel saamata ligi kuus miljardit krooni. «Rõhutatakse, et sellega kaotab pensionisüsteemi usaldusväärsus,» jätkas Võrk oma blogis. «Tõepoolest, seda ta teeb. Aga naiivne on inimene, kes seda seni on lõpuni usaldusväärseks pidanud, sest tegelikult on ju süsteemi juba senigi mitu korda muudetud või pole reeglitest kinni peetud.»

Ärimees Meelis Atonen rääkis, et sissemaksete külmutamisel peaks andma soovijaile võimaluse raha fondist välja võtta. «Kui üks lepingupool ütleb selle üles – aga riik ütleb, et ei suuda enam kohustusi pensionisamba maksete osas täita –, siis peab ka teisel poolel olema õigus leping üles öelda,» põhjendas Atonen.

Atonen kahtles ka hilisemas hüvitamises, viimasest on rääkinud rahandusminister Ivari Padar. «Kui riigil pole praegu raha, kust see rahajõgi hiljem tulema peaks?» arvas Atonen.

Kas valitsus annab võimaluse raha välja võtta? Ja kui annab, kuidas siis garanteeritakse, et kõik osakuomanikud raha kätte saaksid? Investeerimisfond on nagu õhupall – mida rohkem raha välja voolab, seda pisemaks pall jääb ja viimastele lahkujatele jäävad tühjad pihud.

Kuidas kaetakse näiteks Nordea kulud, kes on äsja hakanud pensionifonde müüma ja kelle ärile sissemaksete külmutamine tõenäoliselt surmahoobi annab?

Vastused puuduvad

Vastuseid pole. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kat­rin Reimann on nõus kinnitama vaid seda, et isikustatud sotsiaalmaksu osa kasvab seni pensionisambasse läinud nelja protsendi võrra. Ehk siis esimese samba pension tuleb külmutamise tõttu kunagi vanuritel natukene suurem.

Aga kas see korvab vahe teise samba osa väiksemaks jäämise võrra? Ei tea.

Reimann ütles kõigi muude tehniliste küsimuste kohta, et ministeerium alles analüüsib neid ja tuleval neljapäeval langetavad poliitikud vastavad otsused. Aga vastuseid tahaks kindlasti kuulda, sest teadmatus painab.

«Küsimus on ka selles, mis saab neist kogumispensioniga liitunutest, kelle pensioniiga saabub lähema kümne aasta sees,» kommenteeris NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse liige Kaidi Ruusalepp.

Ta nentis, et just nende inimeste tulevasele pensionile avaldaks sissemaksete peatamine kõige suuremat mõju.

«Küsimusi on veelgi,» jätkas Ruusalepp. «Võib-olla on kõikidele nendele aspektidele mõeldud, sellisel juhul peaks seda infot avalikkusega rohkem jagama.»

Üksikasjad

Marina Lohk, vanemtoimetaja

Tänavu on töötuks jäänud inimestele planeeritud eraldada 250 oma äri alustamiseks mõeldud ettevõtlustoetust ning selleks on ette nähtud 15 miljonit krooni.

Tööturuameti alamprogrammi juht Raido Raudnagel rääkis tänasel sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil, et alates 2008. aastast on võimalik töötul isikul taotleda ettevõtlustoetust kuni 70 000 krooni, eelnevalt oli see summa kuni 20 000.

Lisaks on toetuse saajatele võimaldatud enda erialane täiendamine. «Näiteks kui restauraator hetkel tegeleb ainult maalide restaureerimisega ja otsustab, et ta tahab oma äri laiendada, siis tal on võimalik saada koolitust näiteks mööbli restaureerimise peale,» rääkis Raudnagel.

2009. aastal on planeeritud eraldada 250 toetust ja sellega luua vähemalt 300 uut töökohta ning selleks on ette nähtud 15 miljonit krooni. 2008. aastal eraldati 162 toetust 9,1 miljoni krooni ulatuses ja loodi 198 uut töökohta.

Toetust saavad Raudnageli sõnul taotleda töötud, kes on vähemalt 18-aastased ja läbinud ettevõtluskoolituse või omavad kutse- või kõrgharidust majanduse alal või eelnevat ettevõtluskogemust. Kui töötu ei oma ühtegi neist, on võimalik minna ka tööturuameti pakutavale koolitusele, mis kestab kuu aega ja mille kestel valmib äriplaan.

Ettevõtlustoetuse saamiseks tuleb esitada avaldus, äriplaan ning koopiad dokumentidest, mis tõestavad tingimustele vastavust.

2009. aasta esimeses kvartalis suunati ettevõtluskoolitusele kokku 279 inimest, kellest toetust taotles 42. Neist 36-le toetust ka eraldati. Tulemusena loodi 44 uut töökohta. Keskmiseks toetuse summaks kujunes 67 000 krooni.

Tegevusvaldkondade poolest taotleti 12 protsenti toetustest aasta esimeses kvartalis tekstiilitootmise jaoks, millele järgnesid raamatupidamine, metsamajandus, juuksuri- ja iluteenused ning põllumajandus (kõik 9 protsenti).

Järgmiseks oli 6 protsendiga toitlustus ja majutus ning puidutöötlemist, jaekaubandust, vaba aja, spordi- ja kultuuritegevust, ehitust, mööblitootmist, mootorsõidukite hooldust ja remondi esines kõiki 3 protsendi kaupa.

Kõige suurema osa ehk tervelt 29 protsenti moodustasid aga muud teenused, mis näitab Raudnageli sõnul, et inimesed otsivad uusi huvitavaid ideid, et erineda hallist massist. Ka möödunud aastaga võrreldes on muude teenuste osakaal kasvanud. Vähenenud on aga mullusega võrreldes oluliselt juuksuri- ja iluteenuste ning loomulikult ka ehituse osakaal.

Suurem osa toetustest läheb Tallinna ja Harjumaale (17 protsenti), Valgamaale (13 protsenti), Tartumaale (11 protsenti) ja Viljandimaale (9 protsenti).

Üksikasjad

Holger Roonemaa

Pangad kardavad teise samba sissemaksete peatumisel ilma jääda parimast investeerimisajast.

Praegu 30-aastane ja 10 000-kroonist brutokuupalka teeniv inimene võib pensioni teise samba sissemaksete külmutamise korral vanaduspõlves teenida kuus 300 krooni madalamat pensioni.

Selline inimene maksab praegu kogumispensioniks iga kuu 200 krooni, millele riik lisab omalt poolt 400. See tähendab, et kui valitsus otsustab tõesti teise samba maksed külmutada, jääb tal pensionifondi investeerimata kahe aastaga kokku 14 400 krooni. Kui arvestada pensionifondide edasiseks keskmiseks aastatootluseks viis protsenti, kasvaks see summa kümne aastaga 23 000 ja 30 aastaga 62 000 kroonini. Iga 10 000 krooni kaotamine tähendab vanaduspõlves umbes 50 krooni madalamat pensioni.

Kui vaadata näiteks Standard & Poor’si viimase 30 aasta reitingut, on aktsiahinnad selle ajaga suurenenud kokku ligi 800% ehk märgatavalt kiiremini kui viis protsenti aastas.

SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst lausus, et kõige olulisem probleem kogumispensioni sissemaksete peatamisel on see, et seda tehakse ajal, kui turud on juba langenud. „Kriisiperioodidel ostuvõimaluste kasutamata jätmine ei ole tulevase pensionäri huvides,” ütles ta.

„Kui nüüd hakkab see toimuma nii, et majanduse buumiperioodidel tehakse sissemakseid ja väärtpabereid soetatakse kõrge hinnaga ning kriisiajal sissemaksed peatatakse ehk jäetakse kasutamata võimalus soetada väärtpabereid madala hinnaga, siis on vähe lootust püüda finantsturgude ajaloolisi keskmisi tulemusi,” lisas Holst. Tema sõnul tähendaks sissemaksete peatamine seda, et sisuliselt laenatakse raha tulevase väheneva rahvaarvuga põlvkonna käest ehk programmeeritakse maksutõus nende jaoks, kes tulevad tööturule pärast meid.

Holstiga sama meelt oli Peeter Schamardin Sampo panga säästu- ja investeerimistoodete osakonnast. „Kui võtta inimestelt praegu ostuvõimalus ja kahe aasta pärast on pensionifondide osakute hind tõusnud näiteks endisele tasemele, tähendab see, et turgude tõusust saadav kasu on jäänud väiksemaks, kui see oleks järjepidevate sissemaksete korral,” lausus ta.

Suurärimees ja investeerimisspetsialist Joakim Helenius lausus, et saab küll aru riigi vajadusest kulud kokku tõmmata, ent seda ei tohiks tema hinnangul teha lihtsalt pensionifondide sissemakseid külmutades. „Lahendus oleks hoopis pensionifondidelt raha laenamine. See tähendab, et rahalise sissemakse asemel annaks riik välja võlakirju ja lunastaks need siis, kui majandusseis on jälle parem,” rääkis Helenius ning lisas, et näiteks nii on talitatud Poolas.

Lihtsalt sissemaksete peatamist Helenius mõttekaks ei pidanud. „Lühiajalisi probleeme ei saa lahendada pikaajalistest eesmärkidest loobumisega,” ütles ta. Ka tema nentis, et just praegu on parim aeg investeerimiseks. „Olen täiesti kindel, et pea igasugune investeerimine tasub ennast praegu ära.”

Professor Eamets: pole hullu

Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eametsa hinnangul ei tooks mõneks ajaks teise samba sissemaksetest loobumine kaasa midagi drastilist.

„Ma saan väga hästi aru, et finantssektor on ärritunud, aga makromajanduslikus mõttes ei ole sellel mitte mingit tähendust,” ütles Eamets. Tema sõnul oleks maksete peatamine valutu võimalus riigil raha kokku hoida ja ka inimeste jaoks ei annaks kahe aasta vahele jätmine pensioniikka jõudes kuidagi märku.

Samal ajal nentis Eamets, et üks võimalusi oleks anda välja riigi võlakirjad. „Küsimus on selles, kas lükata need maksed tulevikku ja piltlikult öeldes laenata see raha pensionifondide käest,” ütles ta.

Eametsa sõnul on tegemist emotsionaalse teemaga. „Ka mina ise ei taha oma pensioniasju vaatama minna, sest kardetavasti olen miinuses. Olgugi et olen juba mitu aastat maksnud.”

Üksikasjad


Märtsi lõpus kirjutas rahandusminister alla määrusemuudatusele, mille tulemusena on töötajale (ja töötajaga võrdustatud isikule) antava laenu intressimäär alates 1. aprillist 2009. a 3%. Tegu on intressiga, mida pooled peaksid kasutama, et ei tekiks erisoodustust tulumaksuseaduse § 48 tähenduses. Teatavasti oli 2007. aasta lõpuni ministri kehtestatud intress 3%, 2008. aasta algusest tõsteti intress viiele protsendile.

Kõnealune Rahandusministri 26. märtsi 2009. a määrus nr 27 kannab pealkirja "Rahandusministri 29. detsembri 1999. a määruse nr 120 «Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine» muutmine".

Riigi Teatajas avaldatud määrust saab lugeda siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13164766

  1. Tallinn paneks töötud heakorratöid tegema
  2. Pensionisamba külmutamise plaan sai kõvad vastased
  3. Maksu- ja Tolliamet tõhustab ümbrikupalkade vastast võitlust koerte kaasamisega
  4. Täienduskoolitus annab tööotsijale plussi