Artiklid
- Üksikasjad
Kuigi riigiametnikele makstakse palka ühtse palgaastmestiku alusel, on tekkinud olukord, kus ühes ministeeriumis teenib personalijuht 21 000 krooni, tema kolleeg saab aga kuu lõpus kaks korda rohkem palka.
Uurides Eesti 11 ministeeriumis ametnikele makstavat palka, selgub, et sama tööd tegevate ametnike sissetulekute vahe võib olla pea kahekordne.
Näiteks sotsiaalministeeriumi personalijuhi kuuteenistus on 21 000 krooni, 900 krooni enam teenib tema kolleeg kultuuriministeeriumist. Rahandus- ja välisministeeriumi personalijuhid saavad neist aga 20 000 krooni rohkem palka, kusjuures lõviosa sellest moodustavad erinevad lisatasud.
Välisministeeriumi selgituse kohaselt on tegemist diplomaatilise ametikohaga. «Tavapäraselt on sellel kohal suursaadiku tasemeni jõudnud diplomaat, kellel on juba märkimisväärne välisteenistuse staa ja diplomaatiline teenistusaste ning sellele vastavad lisatasud,» selgitas ministeerium personalijuhile makstavaid lisatasusid, mis kergitavad 19 500-kroonise põhipalga kahekordseks.
Samuti saab välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor lisatasu näiteks ligi 600 inimese roteerimist ja tagasipöördumist korraldava komisjoni töö juhtimise ja ministeeriumi majanduslike huvide deklaratsiooni hoidjaks olemise eest.
Lisatasu kergitab palka
Tänu lisatasudele kahekordistus ka justiitsministeeriumi personalitalituse juhi sissetulek. Ministeeriumi arendus- ja personalitalituse juhataja põhipalk on 15 000 krooni, kuid koos lisatasudega kujunes mullu tema keskmiseks kuusissetulekuks aga ligi 34 000 krooni.
Millised lisatasud konkreetselt personalijuhi palka kergitasid, ministeerium täpsustada ei soovinud. Vastuses viidati vaid avaliku teenistuse seadusele, mis lubab maksta lisatasusid näiteks nii tööstaai, võõrkeelte oskuse kui ka akadeemilise kraadi eest.
Üks referent teenib poole rohkem
Ka sama tööd tegevate madalamate ametnike sissetulekud erinevad eri ministeeriumides üsna palju.
Näiteks kultuuriministeeriumis teenib sekretäri ülesandeid täitev referent ligi 9700 krooni kuus, umbes kilomeetri kaugusel rahandusministeeriumis on sama tööd tegeva ametniku sissetulek poole suurem ehk 15 000 krooni.
Rahandusministeeriumi kinnitusel koondati mullu pea pooled referendid, mistõttu kasvas nii tööle jäänud ametnike vastutus kui ka töökoormus. Ministeeriumi kinnitusel on selle töö tegijate keskmise palga tõus osaliselt seotud sellega, et koondati just madalama palgaga referendid.
Teistes ministeeriumides jääb sekretäri töö tegijate, kes on ametis referentide, dokumendihalduse konsultantidena, kantseleiametnikena, kuupalk 10 000 ja 12 000 vahele. Ligi 13 500-kroonist palka makstakse vaid sise-, majandus- ja keskkonnaministeeriumis.
IT-juhtide sissetulek
IT-juhtidest on õige suurem sissetulek rahandusministeeriumi IT-juhil, kelle kuupalk oli mullu 44 000 krooni. Enamik ministeeriumide IT-juhte teenib 35 000 kuni 40 000 krooni, kusjuures reeglina on nende põhipalk veerandi võrra väiksem.
Tänu lisatasudele kahekordistub välisministeeriumi infotehnoloogia osakonna peadirektori palk. Tema põhikuutasu on 19 500 krooni, millele lisanduvad lisatasud staai ja diplomaatilise teenistusastme eest. Samuti on talle makstav lisatasu seotud üle 40 välisesinduse IT-üksuste arenduse ja hooldusega ning ta saab asendustasu diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektori ülesannete täitmise eest. Kõik need lisatasud kergitavad kuusissetuleku 40 000 kroonini.
Põhipalgast veidi väiksemat lisatasu saab ka haridusministeeriumi IT-juht, kellel iga kuu lisandub pangaarvele lisaks 19 000-kroonisele palgale ka pea 16 000-kroonine lisatasu. Selle maksmist põhjendatakse sellega, et IT-juht koordineerib ka ministeeriumi hallatavate asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid tegevusi, kus puudub eraldiseisev IT üksus.
Postimehel ei õnnestunud saada põllumajandusministeeriumi IT-juhi palgaandmeid. Justiitsministeeriumi kinnitusel neil IT-juht puudub, kuna nii ministeeriumi kui ka selle haldusala IT- küsimustega tegeleb registrite ja infosüsteemide keskus.
Postimees.ee uuris ka ministeeriumide nõunike ja osakonnajuhatajate sissetulekute suurust ja selgus, et siin valitsevad suured palgavahed mitte eri ministeeriumide, vaid ühe asutuse siseselt.
Näiteks rahandusministeeriumis jäävad nõunike palgad 17 400 ja 40 000 krooni vahele. Siseministeeriumis teenib üks osakonnajuhataja kuus 25 000 krooni, samal ajal kui tema sama ametinimetust kandvale kolleegile makstakse 20 000 krooni rohkem palka.
Ministeeriumid põhjendavad nõunike ja osakonnajuhatajate palkade suurt vahet erinevate tööülesannete ja vastutusega.
Hanneli Rudi
- Üksikasjad
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats reedesel pressikonverentsil, et töötukassa pakutavate tööturukoolituste kasutamine muudetakse senisest mugavamaks.
Kui praegu saab tööturukoolitusel osaleda ainult töötu ning kui ta saab pikema koolituse ajal tööpakkumise, siis peab ta valima tööle mineku ja koolituse jätkamise vahel, siis varsti peaks see Kääratsi sõnul muutuma.
«Selleks, et sellist olukorda vältida ja tõesti inimestele anda võimalus nendele vajalik koolitus lõpuni käia, mis omakorda tähendab, et ka seda koolitusraha me kasutaksime mõistlikult ehk et pooleli jäänud koolitus on selgelt ebamõistlik ressursikasutus, on ette valmistatud seadusemuudatus, mis lubaks juba alustatud tööturukoolituse lõpetada ka siis, kui inimene on selle koolituse ajal töö leidnud,» rääkis Käärats.
Teine muudatus on Kääratsi sõnul seotud tööturukoolituste kestusega. Tema sõnul on plaanis anda inimestele võimalus ka pikematel, kuni kaks aastat kestvatel koolitustel osalemiseks, kuid sellest ei tohiks järeldada seda, et tööturukoolitusest saaks alternatiiv tasemeõppele ehk ülikoolis käimisele.
«See on tõesti koolitus, mis põhineb individuaalsel tööotsimiskaval, see on koolitus, mis peab inimest otse objektiivselt tööle aitama,» rääkis Käärats.
Kolmandaks muudatuseks on sügiseks planeeritav individuaalne koolituskaart, mis annaks töötule võimaluse kasutada kokkulepitud summas koolitust väljaspool töötukassat. Koolituse maksaks kinni töötukassa ja see oleks seotud töötu individuaalse tööotsimiskavaga.
«See annab alternatiivse viisi kiiresti või erandlikke koolitusi kasutada, eesmärgiga saada inimesed ruttu iseseisvalt toimetama rahuldustpakkuvale tööle,» rääkis Käärats.
Marina Lohk
- Üksikasjad
Urmas Jaagant
Riikliku lepitaja nõuniku, endise ametiühinguliidri Raivo Paavo sõnul ei saa töölepingu seadus 1. juulist osaliselt jõustuda, sest vastasel juhul poleks Eesti enam demokraatlik riik.
"Kui 1. juulist hakkab töölepinguseadus osaliselt kehtima, siis mina riikliku lepitaja nõunikuna ütlen seda, et meil ei ole täna kodanikuühiskonda," vahendasid ERR uudised Paavot ETV saates "Terevisioon".
Paavo rõhutas, et talvel jõuti uue töölepinguseaduse puhul kompromissini ja kui nüüd keegi tahab sealt midagi välja võtta, siis see pole tema sõnul võimalik.
"Kokkulepped on tihti ühes väikses asjas kinni ja kui seda tahetakse nüüd lõhkuda, siis tekib protest, võib tekkida usaldamatus ja see toob halba," selgitas ta.
Kommenteerides justiitsministeeriumis valmivat eelnõud riigitöötajate palkade 8%-lise vähendamise kohta, ütles Paavo, et näiteks paljudes kollektiivides on omad kollektiivlepingud, kus on korrektselt paigas ka palgaküsimused ja selle leppe lõhkumine kellelgi kolmanda poolt oleks kujuteldamatu.
- Üksikasjad
Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal rääkis reedesel sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil, et pärast tööturuameti ja töötukassa ühendamist proovitakse tööd kiiremaks teha ja inimestele ka interneti abil lähemale tulla.
«Esimene muudatus on olnud seotud sellega, et konsultandid saaksid pühendada rohkem aega inimeste nõustamisele, nende tööotsingute juhendamisele, nende vajaduste väljaselgitamisele ja nendele siis ka aktiivselt töö saamiseks vajalikke teenuseid pakkuda,» rääkis Liimal.
Selleks on tema sõnul suurendatud koosseisu ning tehtud senisest selgem tööjaotus. Lisaks töövahenduskonsultandidele on Liimali sõnul tööle asunud juhtumikorraldajad, kelle ülesandeks on aidata neid inimesi, kellel on mingil põhjusel teistega võrreldes veel raskem tööd otsida ja tööle saada.
Kõigis osakondades on Liimali sõnul avatud ka infolauad, kus sisse astudes saab esmast teavet selle kohta, milliseid võimalusi töötukassal on pakkuda ning kuidas saab neid teenuseid ja hüvitisi kasutada. Samuti saab infolauas kinni panna aja konsultandi juurde.
Probleemiks järjekorrad
Endise tööturuameti klientide rahulolu-uuringust selgus, et ooteaja pikkus mõjutab otseselt üldist rahuloluhinnangut ning alates 10 minutist hakkab inimeste rahulolu oluliselt langema.
«Me töötame täna tõesti olukorras, kus klientide arv on väga suur ja üleöö seda ootamist, mis kõige suuremat rahuolematust arusaadavalt klientide seas põhjustab, muuta ei saa,» tõdes töötukassa juhatuse liige Pille Liimal.
Küll on mai algusest pikendatud lahtiolekuaegu ning lisaks üritatakse inimesi Liimali sõnuö korduvale visiidile tagasi kutsuda mitte ainult kindlatel päevadel, vaid ka kindlatel kellaagadel.
Töötukassa paberivabaks
Samuti on lihtsustatud teatud toiminguid, et klienditeeninduse oleks kiirem. «Oleme lihtsustanud avaldusi, mis inimestel täita tuleb. Me oleme vähendanud paberite hulka, mis on vajalik inimeste töötuna arvelevõtuks,» rääkis Liimal.
Töötukassa juhatuse liikme sõnul on kavas neid asju veelgi lihtsamaks teha, kuid see saab teoks siis, kui saab arendatud uus infosüsteem. Esimene etapp peaks valmima sügiseks.
«See tähendaks klientidele näiteks seda, et nad ei peaks enam ise paberil avaldusi täitma, vaid konsultant saab nende avalduse otse infosüsteemi sisestada ja see peaks siis klienditeeninduse kiiremaks muutma,» rääkis ta.
«Aasta lõpuks loodame saada infosüsteemi sellise arenduse, et töötuna arvelevõtuks vajalikke andmeid oleks inimestel võimalik juba üle interneti ette ära esitada läbi selle infoportaali ja et nad saaks endale ka läbi selle juba broneerida sobiva aja konsultandi vastuvõtule,» rääkis Liimal.
Liimal märkis, et töötukassa teenustevalik on nüüd sama, mis oli tööturuametil, kuid rohkem tahetakse teha koostööd tööandjatega, rohkem tegelda töövahendusega ning pakkuda näiteks suurte koondamiste puhul abi töö otsimisel juba enne viimast tööpäeva.
Marina Lohk
- Üksikasjad
Mirko Ojakivi
Koalitsioon pole veel suutnud otsustada, kas kärpida töötute hüvitisi või tõsta maksu.
Suure tõenäosusega üritavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tuleval nädalal valitsuses läbi suruda tulevastele töötutele makstavate hüvitiste väiksemad määrad. Sellisel juhul saavad tööta jäävad inimesed loodetud hüvitistest iga kuu tuhandeid kroone vähem raha.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri poolt valitsuskabinetis välja käidud idee kohaselt saaksid 1. juulist töötuks jäävad inimesed esimese kolme tööta olemise kuu vältel oma viimase aasta keskmisest kuupalgast 55 protsendi suurust töötuskindlustushüvitist ja järgnevatel kuudel 40 protsendi suurust hüvitist.
Uue töölepinguseadusega kaasnevas töötuskindlustushüvitiste seaduses on praegu aga kirjas veidi suuremad määrad: esimese saja päeva hüvitiseks oleks 70 protsenti ja järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 50 protsenti.
Paar tuhat kuus
Keskmist Eesti palka teeniv ja 1. juulist töötuks jääv inimene saab varem lubatust ligikaudu 2000 krooni ning järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 1300 krooni vähem raha.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri selgitusel tuleb seni kokkulepitust madalamad hüvitiste määrad kehtestada ennekõike seepärast, et muidu saab töötukassa raha otsa. Hüvitiste määra vähendamine ja vabatahtlikult töölt lahkunud inimestele töötuskindlustushüvitise maksmisest loobumine aitaks riigil oma eelarvepositsiooni 1,1 miljardi ulatuses parandada.
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimehe Eiki Nestori selgitusel on valitsuse kihk töötukassa väljamakseid piirata osalt põhjustatud ka sellest, et niiviisi peab mujalt vähem kärpima. Siiski on ka Nestori sõnul iva selleski jutus, et uued hüvitiseliigid ja senisest suuremad hüvitised kiirendavad töötukassa reservi lõppemist.
Nii pakkusidki sotsid koalitsioonikaaslastele mõtet, et lähiajal võiks töötuskindlustusmaksu tõsta veel ühe protsendi võrra, nelja protsendini. Töötuskindlustusmakse veelkordsest tõstmisest ei taha aga Isamaa ja Res Publica Liit ega Reformierakond midagi kuulda
Meie jällegi ei saa nõustuda ühepoolse hüvitiste vähendamisega, sest see pole ju õige, uus tööleping muudab lihtsamaks töötaja koondamise, vähendab talle makstavaid hüvitisi ja koondamistasu, aga tööandjad saavad vaid uue töölepinguseaduse jõustumisest kasu. Kui töölepinguseadust hakatakse muutma, siis peavad muudatustes ikka tööturuosapooled kokku leppima, selgitas Eiki Nestor.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul kulub sel aastal eri hüvitiste maksmiseks 3,6 miljardit krooni. Kui aga vähendada hüvitiste suurusi, säästaks töötukaasa 1,1 miljardit krooni. Praegu on töötukassa reservide kogusuurus 2,4 miljardit krooni.
Pevkur: teist teed pole
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on valitsusel töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks vaid kaks varianti: tõsta töötuskindlustusmaksu või vähendada hüvitisi.
Valitsuse kaks erakonda ei toeta töötuskindlustusmakse tõstmist, sest see on tõstetud juba maksimaalsele tasemele, selgitas Pevkur. Seega on sotsiaalministri hinnangul alles vaid üks variant, milleks on töötukassast makstavate hüvitiste vähendamine.
Me pole täna nii rikkad, et maksta neid hüvitisi, mis aasta tagasi õitsvas majanduses kokku lepiti, lisas Pevkur.
Samal ajal on sotsiaalministri arvates võimalik, et majandusolukorra paranedes tõstetakse hüvitiste määrad aasta eest kokkulepitud tasemele. Terve töölepinguseaduse edasilükkamist Pevkur aga ei toeta.
Kui valitsus hüvitiste piiramise paketi heaks kiidaks, oleks inimesel kasulik saada koondatud enne 1. juulit, sest sellega kaasneks tööandjalt suurem koondamishüvitis.
Lehekülg 1362 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee