Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Helen Hinno, CV-Online, turundusjuht

Personalitöötajate hinnangul on töökoha taotlejate seas palju neid, kes kandideerivad huupi, saates CVsid laiali valimatult. Sellise teguviisiga kaotatakse kergesti võimaliku tööandja silmis usaldus.

Olukorras, kus paljudes valdkondades ületab nõudlus töötajate järele pakkumist mitu korda, võiks eeldada, et kuna inimestel on varasemast lihtsam endale sobivat töökohta leida, on huupi kandideerijate hulk vähenenud. Reaalne olukord tundub olevat sootuks teine. Jah, kandideerijate üldarv on küll vähenenud, kuid proportsionaalselt on olukord sama.

Elioni personaliarenduse spetsialisti Maili Tara sõnul on neid viimasel ajal isegi rohkem tekkinud – kõikidest kandideerijatest vähemalt pool või enamgi. Eriti kehtib see Tallinna ja Harjumaa kohta. Maakondade olukord on parem ning huupi kandideerijaid on seal võrreldes arvestatavatega palju vähem, kindlasti alla poole, sageli ka üldse mitte.

TNT personalijuhi Katrin Alujevi sõnul jagunevad huupi kandideerijad sellisteks, kes ei loe kuulutusi üldse läbi ja saadavad oma CV igale poole, ning sellisteks, kes proovivad, et äkki õnnestub senisest oluliselt kõrgemale positsioonile kandideerida.

Tööintervjuule ei tule

Inimesed saadavad valimatult oma CVsid firmadesse, pööramata piisavalt tähelepanu tööpakkumises toodud nõudmistele, tingimustele jne. Tara sõnul ei ole harvad juhud, kus inimene kandideerib ametikohale, mis eeldab valmisolekut vahetustega tööks, kuid vestlusel ütleb, et soovib tööaega kella 8–17. Või kandideerib autojuhiloata inimene kohale, mille esimeseks nõudmiseks on juhiloa olemasolu.

On ka neid, kes on kandideerimise jätnud hoopis kellegi teise hooleks, kes nende CVd siis kõikjale läkitab.

Mõlemad personalitöötajad on viimasel ajal märganud, et eriti on kasvanud selliste kandideerijate hulk, kes pääsevad läbi CVde esmasest valikust, nõustuvad intervjuule tulemisega, aga kokkulepitud ajal kohale ei ilmu, ei teata tulematajätmisest ega vasta ka kontaktmeilidele ja -telefonidele. Samas kandideerivad need inimesed uuesti samasse ettevõttesse järgmisele ametikohale.

Sellise teguviisiga kaotatakse kergesti aga potentsiaalse tööandja silmis usaldus ning tõenäoliselt sinna ettevõttesse neid enam tulevikus vestlusele ei kutsuta.

Miks kandideeritakse huupi, valimatult? Kindlasti on tänu internetile kandideerimine lihtsam kui varem, mil dokumendid tuli postiga saata või suisa ise kohale viia.

Tara arvates ajab sageli ka häda härja kaevu – kui inimene on juba mõnda aega töötu olnud ning edutult konkurssidel osalenud, siis masendusest või meelehärmist hakataksegi lahmima.

Nimed ja näod tuttavad

Sageli ülehinnatakse oma võimeid. Viimastel aastatel kehtib see rohkem noorte puhul, kel on tihti alusetult kõrge enesehinnang.

Tõsi, on ka neid üksikuid, kel hoopis madal enesehinnang, mis segab samuti edukalt konkureerimist. Samas aitavad tööandjad huupi kandideerimisele ka ise kaasa – kuulutused on liiga üldised, ebaselged, mitmeti mõistetavad jne.

Alujev rõhutab, et huupi kandideerimisega on väga lihtne oma võimalusi ettevõttesse tööle saamiseks maha mängida ning edaspidine tööleidmine veelgi raskemaks muuta.

Enamik värbamisega tegelevatest inimestest teab mitmeid nimesid ja nägusid, kes kandideerivad absoluutselt igale ametikohale – nendele kandidaatidele lähevad eitavad kirjad väga kergelt teele. Tööandja eeldab ju ikkagi, et pakutav ametikoht oleks töötajale huvitav ja motiveeriv, kui ta aga valimatult igale ametikohale kandideerib, ei jäta see head muljet.

Loomulikult on ka neid, kes kandideerivad igale ametikohale, sest soovivad just konkreetsesse ettevõttesse tööle saada, aga siis tuleb see avalduses selgelt ka ära märkida. TNT puhul tuleb seda tihti ette logistikavaldkonna üliõpilaste seas, kes on nõus ükskõik milliselt ametikohalt alustama, toob Alujev näite.

Pea meeles

• Valimatult igale poole ning eri ametikohtadele kandideerides ei tee te kahju kellelegi teisele kui iseendale – kaotate usalduse tööandja silmis ning muudate soovitud töö saamise veelgi raskemaks.

• Tööotsimise muudab lihtsamaks ja edukamaks see, kui teate, mida teha tahate, missugune inimene olete, milliste inimestega koostööd teha tahate jne.

• Lugege alati hoolikalt tööpakkumiskuulutus läbi ning võrrelge oma seniseid kogemusi, oskusi jm kuulutuses tooduga. Kui kahtlete, küsige arvamust tuttavatelt, sõpradelt, täpsustage infot ka konkursikorraldajaga.

• Kandideerides olge alati aus, ärge varjake olulist informatsiooni. Kui te oskused ei vasta mõnele kuulutuses toodud nõudmisele või pole see piisaval tasemel (nt keeleoskus), kirjutage sellest kaaskirjas – kui te sellele ametikohale ei sobi, siis ehk on ettevõttes mõni muu, teie profiiliga paremini sobiv amet.

• Varuge kannatust – te saavutate enamiku asju, mida soovite, sageli ainult veidike hiljem, kui seda sooviksite.

Allikad: Maili Tara ja Katrin Alujev

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Palun kommentaari juristi vastusele “Töögraafik peab võimaldama kahte puhkepäeva nädalas” (http://www.epl.ee/majandus/375017). Kas graafiku järgi töötamisel läheb puhkepäeval tehtud töö ka tööajanormi sisse? Kas puhkepäeva töötunnid lähevad arvestusperioodi lõpus omakorda ka veel ületunnitöö arvestusse ning hüvitatakse veel kord 1,5-kordselt?

20. veebruari juristi vastuses selgitasin tõesti ainult puhkepäevadel töötamist. Lisan nüüd töö-ajanormi probleemi.

Palgaseaduses käsitletakse ületunnitöö tasustamist ja puhkepäevadel töötamise hüvitamist eri paragrahvides. Samas sätestatakse töö- ja puhkeaja seaduses üksnes ületunnitööd kui töötamist üle tööajanormi, kuid ei näidata, kas puhkepäeval töötamine kuulub normi hulka või mitte. Selline pisut puudulik regulatsioon on loonud kahesuguseid eksiarusaamu. Mõned arvavad, et puhkepäeval töötatud aeg ei kuulu tööajanormi hulka, teised aga, et kuulub ning sooviksid topelt lisatasu.

Lähtuda tuleb töö- ja puhkeaja seaduses antud tööaja normist kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädala kohta ning töö-aja tähendusest – tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega kuulub tööaja ning ka -normi hulka nii töötamine puhkepäeval kui ka ületunnitöö. Üldjuhul tuleb mõlema eest ka ühesuurust lisatasu maksta – vähemalt 50% töötaja palga määrast või tunnipalgamäärast. Mõlemat tööaega arvestatakse ja makstakse eraldi. Puhkepäeval töötamine tuleb teatud summas hüvitada sama kuu palgaga ning sellega on see aeg tasutud, ületunnitöö hulka puhkepäeval töötamist teist korda enam ei arvata.

Et asi pisut selgem oleks, toon näite. Töötaja töötab kolmekuulise tööaja summeeritud arvestusega. Märtsi kalendrijärgne tööajanorm on 176 t, aprillis 160 t, mais 176 t, kogu arvestusperioodi tööajanorm on 512 t. Töötaja töötab märtsis 176 t ja lisaks sellele ühel graafikujärgsel puhkepäeval kaheksa tundi, aprillis töötab 180 t ja mais 166 t. Kokku töötab inimene kolme kuu jooksul 530 t, ületades tööajanormi 18 tundi. Sellest 18 tunnist kaheksal puhke-päeval töötatud tunni eest tuleb maksta 1,5-kordse palgamäära ulatuses märtsikuu palgas, kümne tunni eest 1,5-kordse tunnipalgamäära alusel alles maikuu palgas, kui on selgunud töötamine üle arvestusperioodi tööajanormi.

Seega kuulub ka puhkepäevadel töötamine tööajanormi hulka, kuid seda arvestatakse ületunnitööst lahus.

Nii ületunnitöö kui ka töötamine puhkepäeval on üldjuhul lubatud poolte kokkuleppel.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2007

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anneli Salk
koolitaja

Haigena ei saa oma tööülesandeid täita – selge see! Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Paljud tervisehädad on seotud tööga. Mõned neist on mööduvad, aga sageli võib tekkida krooniline haigestumine, mille tagajärjeks on tõsine tervisekahjustus.

Kutsehaiguste riski vähendamise puhul on määravaks teguriks see, kuidas on tööl tervishoid korraldatud ning kuidas väärtustatakse tööjõudu.

Töötervishoiu peaülesanded:

•• töötajate tervise jälgimine tööprotsessis;

•• tervisekahjustuste tekkimisel seoste otsimine töökeskkonnas leiduvate ohuteguritega;

•• ennetuslik tegevus kutsehaiguste vältimiseks;

•• kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste õigeaegne diagnoosimine ja töötaja ravile suunamine;

•• tööandja nõustamine tervisliku töökeskkonna loomisel;

•• töötajate nõustamine tervisliku töökeskkonna loomisel taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamisel.

See on igati hea, kui tööl rõhutatakse töötervishoidu, kuid inimene saab oma tervise säilitamiseks väga palju ka ise ära teha. Vastavalt oma töö iseloomule saab teha kõik endast oleneva, et töövõime säiliks pikki aastaid. Tähtis on tunnetada oma tervislikku seisukorda ja suhtuda sellesse adekvaatselt. Kui kutsehaigus hakkab muutuma krooniliseks, siis tasuks mõtelda muutuste peale, et säiliks tervis.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 märts 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet juhib tähelepanu, et 1. aprillist tõusevad pensionid paljudel pensionäridel üle tulumaksuvaba pensioni ehk 3000 krooni. Sotsiaalkindlustusameti (SKA)andmetel on Eestis ligikaudu 9000 pensionäri, kelle pension prognoosi kohaselt tõuseb üle 3000 krooni ja seetõttu hakatakse nende pensionist tulumaksu kinni pidama

Maksuvaba pensioni ületavalt osalt ei pea tulumaksu maksma, kui pensionär on esitanud avalduse üldise maksuvaba tulu kasutamise kohta, mis on 2000 krooni kuus. Seega tekib tulumaksu tasumise kohustus tekib alles siis, kui pension ületab 5000 krooni kuus. Maksuhaldur juhib tähelepanu, et pensionärid, kes ei esitanud vajadusel avaldust 2006. aastal, on kohustatud esitama 2. aprilliks Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni.

Palume ühtlasi tähele panna, et avalduse saab teha ainult ühele väljamakse tegijale. Töötav pensionär võib valida, kas esitada üldise maksuvaba tulu mahaarvamise avaldus oma tööandjale või sotsiaalkindlustusametile. Seega soovitab maksuhaldur pensionäridel esitada elukohajärgsele SKA pensioniametile avaldus tulumaksu vabastuse kasutamise kohta.

Kui avaldus on esitatud tööandjale, siis arvab tööandja üldise maksuvaba tulu maha palga maksmisel, mistõttu pensionilt seda maha arvata ei saa ja vastavat avaldust esitada ei saa. Kui aga pensionär ei oma töösuhet terve kalendriaasta jooksul, siis tuleb üldise maksuvaba tulu pensionist mahaarvamiseks nende kuude eest SKA pensioniametile avaldus esitada.

Kui kalendriaastal ei ole pensioni väljamakseid tehtud igal kuul, siis on SKAl õigus maksuvaba tulu kasutamata osa nende kuude eest edasi kanda sama kalendriaasta järgmistele kuudele. Samuti on ametil õigus arvestada maksuvaba tulu summeeritult kalendriaasta algusest.

Sotsiaalkindlustusametil on õigus üldine maksuvaba tulu pensioni väljamakselt maha arvata ainult pensionäri isikliku kirjaliku avalduse alusel. Kui mittetöötav pensionär sellist avaldust esitanud ei ole, siis on SKA kohustatud ka 3000 krooni ületavalt pensioni summalt, mis on üldise maksuvaba tulu ulatuses maksuvaba, tulumaksu kinni pidama. Kui avaldus on kord juba esitatud ning midagi ei ole muutunud, ei pea teistkordselt avaldust esitama.

Juhul, kui pensionär ei ole üldise maksuvaba tulu arvestamiseks avaldust esitanud ja tulumaksu on kinni peetud arvestamata üldist maksuvaba tulu, siis peab pensionär hiljemalt 31. märtsiks 2008.a esitama Maksu- ja Tolliametile 2007.a tuludeklaratsiooni. Tuludeklaratsiooni alusel tehakse aasta jooksul kinnipeetud tulumaksu ümberarvestus ja aasta arvestuses liigselt kinnipeetud tulumaksu tagastab Maksu- ja Tolliamet hiljemalt 1. juuliks. Tulumaks tagastatakse 1.oktoobriks, kui on deklareeritud ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest.

Tulude deklareerimist puudutavat info ja abi saab tööpäevadel kella 08.00 - 20.00 infotelefonile 1811 helistades, samuti maksuhalduri koduleheküljelt www.emta.ee ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikest teenindusbüroodest.

Lugupidamisega,

Karin Laur
Pressiesindaja
Maksu- ja Tolliamet
e-post:
tel: +372 683 5969
veeb: http://www.emta.ee