Artiklid

Riigikogu muutis eelmise aasta lõpus töötervishoiu ja tööohutuse seadust, millega kasvab tööst tingitud tervisekahju hüvitis samas tempos vanaduspensioniga. Hüvitise indekseerimine toimub varasema 1. märtsi asemel 1. aprillist.

Seni indekseeriti tööst tingitud tervisekahju hüvitist tarbijahinnaindeksi järgi, mis on 3-4% aastas. Seetõttu kasvasid hüvitised tunduvalt aeglasemalt kui pensionid. Sellest aastast indekseeritakse hüvitisi sama indeksiga kui pensionegi ja hüvitised kasvavad pensionidega samas tempos.

Indekseerimine toimus varem 1. märtsil, nüüdsest indekseeritakse hüvitist 1. aprillist. Aeg nihkus, kuna pensione indekseeritakse 1. aprillist ja 1.märtsiks pole seda indeksit võimalik välja arvutada. Kuigi indekseerimine toimub üks kuu hiljem, võidavad hüvitisesaajad sellest, sest indeks on tunduvalt kõrgem. Pensioniindeksi järgi suurenevad 1. aprillist nii pensionid kui hüvitised prognoosi järgi 12,2%. Tarbijahinnaindeksi järgi oleks hüvitised suurenenud 4,4%. Seega on tõus peaaegu kolm korda suurem.

Nii nagu pensionid arvutatakse ümber automaatselt iga aasta 1. aprillil, toimub see ka hüvitiste puhul. Hüvitise saajad ei pea tegema midagi teistmoodi kui varem.

Pensioniindeksi arvutamisel võetakse aritmeetiline keskmine tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Katrin Pärgmäe,
sotsiaalministeeriumi
pressiesindaja

Helve Toomla
jurist

•• Kuidas tasustatakse päevi, mil ma viibin õppepuhkusel? Täiskasvanute koolituse seadus ütleb, et tööandja säilitab tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale kümneks päevaks keskmise töötasu. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Kas miinimumpalk on riiklikult kehtestatud või on tegu miinimumiga, mis kehtib minu ametikohale?

Täiskasvanute koolituse seaduses ei öelda, et säilitamisele kuulub riigi alampalk. Kollektiivleping, sealhulgas laiendatud kollektiivleping, mis kehtib kõigile teatud ala töötajatele, võib ette näha riigi omast kõrgema alampalga. Nii oli möödunud aastal arstide alampalk 66, õdedel jt keskastme tervishoiutöötajatel 34 ja hooldustöötajatel 23 krooni tunnis. Kui õppepuhkusel käis keegi nende ametite pidajaist, tuli talle maksta laiendatud kollektiivlepingus näidatud alampalka.

•• Kui tööaega arvestatakse summeeritult ja tööpäev kestab 12 tundi, siis kuidas käib lõunapausi arvestamine? Kui on arvestatud tööpäeva jooksul pause kaks korda 20 minutit ja üks kord 30 minutit, siis kas need pausid arvestatakse tööpäeva pikkusest maha või jäävad need 12 tunni sisse?

Üldjuhul puhkamiseks ja einetamiseks antavat vähemalt 30-minutilist vaheaega tööaja hulka ei arvata, olenemata tööaja arvestuse viisist. Puhkepausid, mida tuleb anda töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, samuti muud vaheajad, mis on teistes õigusaktides, kollektiivlepingus, vahetuste ajakavas või töölepingus ette nähtud, lähevad tööaja sisse. Kui küsija teeb 12-tunnise tööpäeva ja selle aja sees on lõunaaega 30 minutit, siis saab ta tööajana kirja 11 tundi ja 30 minutit. Täpsemalt peaks tööaeg olema reguleeritud töösisekorraeeskirjas.

Helve Toomla
jurist

Kas töötaja viimisel ühelt ametikohalt teisele tuleb sõlmida uus konfidentsiaalsusleping, kollektiivse vastutuse leping ja materiaalse vastutuse leping?

Jah, see võib olla vajalik. Tuleb lähtuda lepingu sisust ja andmetest - kui need muutuvad, vajavad ka lepingud muutmist.

Helve Toomla
jurist

•• Kuidas tasustatakse laupäevast ja pühapäevast tööd? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valves ka puhkepäevadel. Kas puhkepäevadel töötades on töötasu suurem?

Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad laupäev ja pühapäev ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolmapäevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.

Kui töötaja kutsutakse tööle temale graafikus ette nähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvitusviisi puhul peab töö-andja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: Töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).

Kokkuleppe hüvitusviisi, vaba aja andmise korral selle kasutamise konkreetse aja kohta soovitan vormistada kirjalikult enne puhkepäeval tööle asumist, sest vaidlusi hüvituse üle tekib kahjuks üsna sageli.

Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 sätestab, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.

Samuti on rahandusministri 24.12.2003 määrusega nr 107 kinnitatud maksudeklaratsiooni vorm TSD lisa 4 "Erisoodustused" real 10 " Kulutused töötajate tervise kontrollile, kui selline kohustus ei tulene seadusest"

Siit tulenevalt peab maksuhaldur vahet tegema, millistel juhtudel on tegemist tööandja kohustusliku kuluga, millal erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et tööandja ei ole kursis seadusandlusega ega täida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Ta teeb küll töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulutusi, kuna teab, et nimetatud seadus kohustab mõningaid väljamakseid tegema (näit. nägemise kontroll, mõnikord vaktsineerimine, kummisäärikute soetamine jne), kuid ei ole kursis, millised dokumendid peaksid tal olema, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 kohustab tööandjat muuhulgas:

* korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid (riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat);
* riskianalüüsi tulemusena koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
* korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;korraldama nende töötajate tervisekontrolli, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur jne.

Selleks, et töökeskkonnale tehtavaid ja Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevaid kulutusi käsitletaks ettevõtlusega seotud kuludena, peaksid tööandjal olema kirjalikult vormistatud:

1) riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohuolukorrad, ohutegurid ja ohustatud töötajad, hinnatakse riski suurust ning esinemise tõenäosust.
Töökeskkonna riskianalüüsi võib teha tööandja poolt volitatud isik või see ostetakse töötervishoiuteenusena sisse;

2) tegevuskava, mis sisaldab meetmeid, mida on vaja rakendada töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ning töövõime säilitamiseks;
Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad meetmed:
Töökorralduslikud abinõud;
Üldkaitsemeetmed;
Isikukaitsemeetmed;
Meditsiiniliste meetmete rakendamiseks sõlmitakse leping tegevusluba omava töötervishoiuarstiga. Töötervishoiuteenust saab osutada Tervishoiuameti või Töötervishoiu Keskuse tegevusluba omav juriidiline või füüsiline isik.

3) sisekontrolli, mille eesmärk on jooksvalt kindlaks teha rakendatud meetmete piisavus, muudatused töökeskkonnas ja vajadus täiendavaks riskianalüüsi või tervisekontrolli läbiviimiseks.

Soovituslikud meetmed arutatakse läbi tööandjaga ning lisatakse tegevuskavasse tööandja nõusolekul.

Töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise üle ettevõttes teostab kontrolli Tööinspektsioon.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 sätestab isikud, kelle suhtes lasub tööandjal kohustus teha kulutusi töökeskkonna tarbeks.
Nendeks on:
1) töölepingu alusel töötavatele isikutele ja avalikele teenistujatele;
2) tegevteenistuses olevatele kaitseväelastele ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei-, päästeasutuste ja piirivalvetöötajatele niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
3) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega;
4) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle.

Lähtuvalt ülaltoodust on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13-s loetletud tegevustega tehtud kulud (s.h riskianalüüsi läbiviimine ja viimasest tulenevate meetmete kasutuselevõtmine) ettevõtlusega seotud kulud ning need ei kuulu maksustamisele kui erisoodustus või ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Juhul, kui tööandja on teinud kulutused, mis ei ole tehtud eespool toodu alusel, maksustatakse kulu erisoodustusena, näit. tööandja on teinud kõikide töötajate (10 töötajat) vaktsineerimise ja selle eest tasunud, kuigi tulenevalt töö iseloomust ja töötervishoiu arsti soovitustest oli kohustatud vaktsineerima ainult 6 töötajat Seega on 4 töötaja vaktsineerimiseks tehtud kulud erisoodustus.
Teatud juhtudel, kui tehtud kulu ei ole seotud töötajale hüve üleandmisega, võib olla tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tööandja ja töötaja vahelised kohustused, samuti on seadusega sätestatud isikud, keda ei käsitleta küll töötajatena, kuid kelle kohaldatakse nimetatud seadust võrdselt töötajatega. Siit tulenevalt, kui tööandja on teinud kulutusi näit. töövõtulepingu alusel töötavale isikule või FIE-le, kes ei tööta tööandja juures töölepingu alusel, eespool kirjeldatu ei kehti ja nendele isikutele tehtud kulud maksustatakse kui erisoodustus.

Märkus: Antud materjal on valminud koostöös Töötervishoiu Keskusega.