Artiklid

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Käin täistööajaga tööl ja õpin Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi 12. klassi õhtuses õppevormis. Tekkis küsimus täiskasvanute koolituse seaduse II peatüki kohta, kus öeldakse, et õppesessioonideks antakse õppe-puhkust koolitusasutuse teatise alusel vähemalt 30 kalendripäeva õppeaasta jooksul ja õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust 35 kalendripäeva. Mis on õppesessioon? Palun selgitage õppeaasta jooksul õppepuhkuse võtmise korda tasemekoolituse puhul.

Täiskasvanute koolituse seadus võeti vastu 1993. aastal, siis käisid nn mittestatsionaarsed üliõpilased ja õpilased loenguid kuulamas, eksameid-arvestusi, kontrolltöid jms tegemas ülikooli või kooli määratud ajavahemikel ehk õppe-eksamisessioonidel. Nüüdseks on õppekorraldust muudetud ja õpe ei pruugi enam toimuda sessioonide kaupa. Kahjuks ei ole riigiisad pidanud vajalikuks vana seadust nüüdis-ajastada või uut vastu võtta.

Kui koolis, kus töötaja õpib, sessioonõpet ei ole, tuleks kooliga kokku leppida, millal ta eksameid, kontrolltöid jms teha soovib.

Selle kokkulepitud aja näitab siis kool tõendil, mille alusel töötaja õppepuhkust taotleb.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kestab õppe-aasta õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal, seega 1. septembrist kuni 31. augustini.

Täiskasvanute koolituse seaduse järgi on töötajal õigus saada õppepuhkust juhul, kui ta omandab põhi- või üldkeskharidust õhtu- või kaugõppe vormis või eksternina. Gümnaasium peab oma tõendil näitama peale õppesessiooni aja ka õppevormi.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb kirjutada tööandjale avaldus, kus on kirjas soovitav õppepuhkuse (sessiooni) aeg, ning sellele lisada gümnaasiumi tõend. Õppepuhkust võib saada osadena, õppeaasta jooksul kokku vähemalt 30 kalendripäeva ning viimasel õppeaastal lisaks sellele 35 kalendripäeva keskhariduse omandamise puhul.

Keskmine palk säilitatakse kümneks päevaks, ülejäänud päevadeks säilitatakse vähemalt kehtiv alampalk, mis tänavu on 3600 krooni kuus ja 21,50 krooni tunnis.

Kuna seadus on vananenud ja mõneski osas ebamäärane, siis soovitan kõigil töö kõrvalt õppivatel töötajatel tööandjaga täpsemates õppepuhkuse tingimustes ja tasustamises töölepingus kokku leppida.

Merike Lees

Kui riskianalüüs näeb töötajate grippi haigestumises ohtu firma äritegevusele ja vaktsineerimine on selle vältimiseks vajalik, säästab ettevõte vaktsineerimise pealt erisoodustusmaksu.

"Kõigil töötajatel, kelle amet nõuab suhtlemist ja inimestega lävimist, on oht nakatuda ja nad võiksid olla vaktsineeritud," ütles Medicoveri töötervishoiuarst Elsa-Ene Kikerpill.

Just võiks, mitte peaks, sest töötervishoiuarst ei saa teha korraldusi, vaid võib anda ainult soovitusi.

Tallinna Merimetsa polikliiniku patsientide nõustaja Olev Lumiste kinnitas, et tööandjate huvi vaktsineerimise vastu on kasvanud.

"Vaktsineeritakse nii gripi, puukentsefaliidi kui ka B-hepatiidi vastu," sõnas Lumiste.

Lumiste ei pea puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist mitte ainult metsameeste teemaks, sest puuk võib rünnata ka linnapargis.

Pank näeb viirustes riski

Hansapank, kes on juba aastaid oma töötajaid vaktsineerinud ja selle pealt riigile erisoodustusmaksu maksnud, on tänavu riskianalüüsi uuendanud ja ohutegurina toonud sisse ka viirused.

"Oleme oma riskianalüüsi tegevate partneritega põhjalikumalt läbi rääkinud töötajaid ohustavad tegurid, mille hulgas on klienditeenindusüksustes ka mitmed viirused," rääkis Hansapanga personalidirektor Tea Trahov.

Sellest lähtuvalt on Hansapanga riskianalüüse täiustatud ja nad saavad mõnes üksuses kasutada maksuvaba vaktsineerimist.

Trahov möönab, et asjaajamine on keeruline, kuna organisatsioon on suur ja riskianalüüsi teevad välispartnereid ning Hansapanga personali- ja raamatupidamisinimesed koos.

"Asutused ütlevad meile, et nad tahavad võimaldada oma töötajatele protseduure," räägib Elsa-Ene Kikerpill. Seda vastupidiselt kartusele, et tööandjad võivad üritada mõjutada arste hoopis ettekirjutustest loobuma. "Ega me ei kuula, kui keegi meile seda ka ütleb," sõnas Kikerpill.

Bürootöötaja trenni

Kui inimene istub kaheksa tundi laua taga, siis on selge, et talle on vaja massaaži ja sporti. "Massaaž on laisa inimese sport," ütles Kikerpill. "Palju parem on käia kaks korda nädalas ujumas või teha sporti."

Tööandjal jääb ka siis, kui arst on töötajale protseduuri määranud, võimalus valida, kas täita arsti soovitust või mitte. Samuti ei pea tööandja arsti soovitusel määratud protseduure täies mahus hüvitama, vaid võib seda teha ka osaliselt.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall on seisukohal, et sportimise toetamist võiks lubada ja soodustada, kuid see on poliitilise otsuse taga. "Kui tööandja tahab tervisesporti raha panna, siis miks mitte," sõnas ta.

Kikerpill arvestab soovituse kirjutamisel patsiendi enda soovidega. Kui inimene tunneb, et vajab massaaži, siis seda talle ka kirjutatakse. "Mulle meeldib, kui patsient teab, mida ta vajab, ja ta selle välja ütleb," märkis Kikerpill.

Arsti soovitus on otsustav

"Kui töötervishoiuarst ütleb, keda ja mille vastu on vaja vaktsineerida, siis ei ole see erisoodustus," ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.

Kõigi töötajate üleüldine vaktsineerimine ei pruugi olla põhjendatud ja läheb maksu alla. Selles osas ei toonud mingeid muutusi ka maksuameti, tööinspektsiooni ja töötervishoiuarstide kohtumine ülemöödunud nädalal.

Kommentaar

Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic AS vanemmaksukonsultant

Erisoodustustega seoses on põhiline hinnang: kas kulutus on tehtud tööandja või töötaja huvides.

Maksuamet on hinnangute andmisel suhteliselt konservatiivne ja see ongi toonud kaasa olukorra, kus kasulikum on investeerida küprokisse ja asfalti (st kinnisvaraarendusse) kui töötajate tervisesse ja haridusse. Skandinaaviamaades on aga vastupidi: töötajate tervisesport jms on normaalne ettevõtluskulu.

Liiga sageli lähtutakse erisoodustuste osas küsimusest, kas seadus midagi tegema kohustab või mitte. Selline lähenemine on eriti levinud töökeskkonna ja töötervishoiu suhtes.

Sotsiaalministeerium kohtus
24. oktoobril tööandjate ja ametiühingutega, et arutada töölepinguseadusest tulenevaid tähtajalise töösuhte ja töösuhte lõpetamise küsimusi.

Tänase arutelu peateemaks oli töölepingu ülesütlemine. Teema tõstatamisel oli eesmärk leida parimad lahendused töötajate kaitseks, kui nad on töötud. Samaaegselt peaks need julgustama uue töö otsimisel.

Kohtumisel räägiti nii etteteatamisest töötajate koondamisel kui ka koondamishüvitistest. Ümarlaual osalenud leidsid, et töötajate koondamise reegleid on võimalik muuta.
Ametiühingute arvamusel ei peaks koondamishüvitisi vähendama, küll oldi valmis arutama, kuidas koondamishüvitisi välja maksta.
Tööandjad nõustusid põhimõttega, et koondamishüvitised peavad säilima, aga väiksemas määras.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve sõnul väärib kaalumist ametiühingute ettepanek, et koondamishüvitisi makstakse igakuiste osamaksetena töötuse perioodi jooksul. „Praegu makstakse koondamishüvitis kogusummas välja töösuhte lõppemisel,” ütles Järve. Tööandjad rõhutasid, et koondamishüvitiste teatav vähenemine võib tugevdada tööturgu tervikuna ja luua eeldusi uute töökohtade tekkeks. Eriarvamusele jäädi Töötukassa rolli osas koondamishüvitiste maksmisel.

Teise teemana käsitleti tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalusi. „Eestis on traditsiooniliselt tähtajalisi töösuhteid vähe. Üks põhjustest võib olla see, et majandus ja tööturg on olnud aastaid tõusuteel,” ütles Järve.
Tööandjate ja ametiühingute arvamus tähtajaliste töölepingute sõlmimise osas erines. Kõik osalejad olid ühel meelel, et töösuhte erinevad vormid ei tohi vähendada töötaja kaitset ning peamiseks töösuhte vormiks peab siiski jääma tähtajatu tööleping.
Osalejad tõdesid, et lisaks tähtajalisele töölepingule tuleks arutada ka teisi mittetraditsioonilisi vorme, näiteks kolmepoolset töösuhet.

Kohtumisel osalejad leidsid, et kollektiivsete koondamiste puhul on oluline roll nii Tööturuameti, Tööinspektsiooni kui Töötukassa koostööl.

Järgmine konsultatsioon toimub 5.novembril, kohtumisel räägitakse töö- ja võlaõiguse kokkupuudetest.

Eli Lilles,
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

Jürgen Valter
Rimess OÜ õigusnõustamise osakonna juhataja

Rimess OÜ õigusnõustamise osakonna juhataja Jürgen Valter tutvustab sel poolaastal mõisteid, mille väärkasutus on Eestis levinud.

Kas oled töötaja või töövõtja? Kui kuulata näiteks meie valitsuse liikmeid, kõrgeid ametnikke ja muidu tarku mehi, siis tundub kohati, et need mõisted on samatähenduslikud.

Näiteks ei ole erandlik, kui räägitakse töövõtjate miinimumpalga tõusust jms. Tegelikult on "töötaja" ja "töövõtja" mõistetel põhimõtteline erinevus. Töötaja on tööõiguslik mõiste, mis väga lihtsustatult tähendab isikut, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile, kusjuures tööandja kohustub maksma selle eest palka ning kindlustama töötaja kokkulepitud töötingimustega (sh tööga) (TLS N 1).

Töötajal on lisaks veel hulgaliselt muid õigusi (nt õigus puhkusele, õigus puhkepäevadele, õigus ületunnitasudele jne). Töövõtja on seevastu võlaõiguslik mõiste. Töövõtja kohustub vastavalt lepingule (töövõtuleping) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (VÕS N 635).

Seega on töötaja ja töövõtja peamine erinevus piltlikult öeldes selles, et töötaja kohustub tööd tegema, kuid töövõtja kohustub töö ära tegema.

Töötajal on mitmesugused laiaulatuslikud sotsiaalsed tagatised ja hüved, mida töövõtjal ei ole. Võiks öelda, et töötaja on sotsialist, kuid töövõtja on kapitalist.

Nelli Pello, Postimees

Elektroonilise suhtlemise teevad viisakaks kiire vastamine, kirja lühidus ning positiivne hoiak.

KA Konsultatsioonide treener-konsultant Katrin Aedma tõdeb, et paljud Eesti organisatsioonid ei ole e-kirja etiketiga kursis. Seda näitab tema sõnul vähene huvi vastavate koolituste vastu. Aedma aga kinnitab, et e-kirja vormistus on oluline, sest see peegeldab ettevõtte kultuuri. «Kui firmast saadetakse välja oskamatu sõnakasutusega negatiivne e-kiri, annab see organisatsiooni kohta oma sõnumi,» ütleb ta.

Eeskujulikuks näiteks toob Aedma riiklikud asutused, kus on kokku lepitud reeglites, kuidas elektroonilistele kirjadele vastata ning kui kiiresti seda teha. «On väga vahva, kui kõik organisatsioonist välja tulevad kirjad on ühte nägu: ühtne pöördumine, blankett, lõpuvormel ja kindlasti sõnakasutus. Ka automaatne teatis kontorist eemal oleku kohta võiks olla samasuguse vormistusstiiliga,» räägib Aedma.

Vastamiseks 24 tundi

Hea e-kiri on tema sõnul võimalikult lühike, sisaldades kontsentreeritud infot ning vajadusel linke ja manuseid. Vastamisel soovitab ta saadud kiri jätta alles. «Kui kogu kiri ära kustutakse ja nädala pärast tuleb vastus «Jah, olen nõus», ei pruugi saaja kohe mõista, millest jutt,» selgitab Aedma.

Üks sagedasemaid kohti, kus naise sõnul libastutakse, on e-kirja pealkiri. Nimelt näeb hea tava ette, et subjekti rida kirjeldab kirja sisu, mitte ei ütle «Tere». «Kui saadetakse infot lennupiletite kohta, siis sobib pealkirjaks «Lennupiletite info»,» toob koolitaja näite.

Aedma sõnul tuleks etiketi kohaselt e-kirjale vastata 24 tunni jooksul. Kui aga vastamiseks läheb kauem aega, on viisakas ootajat sellest teavitada. «Viisakas on öelda, et kiri on kohal, selle eest tänada ja öelda, millal võib vastust oodata. E-suhtlus on nagu tavaline suhtlemine. Kui mulle öeldakse tere, ütlen ju tere vastu, mitte ei pööra selga,» toob Aedma võrdluse.

Tema sõnul võiks e-kirjas kasutada rohkem positiivsemat tooni, pakkudes probleemile lahendusi. «Selle asemel et kirjutada «Meil ei ole võimalik teile seda tuba broneerida, sest hotellitoad on täis», võiks kirjutada «Hea meelega broneerime teile toa alates järgmisest nädalast, sellel nädalal võite pöörduda sinna ja sinna»,» selgitab Aedma. Samuti soovitab ta võimalikult vähe kasutada sõnu nagu «kahjuks», «sunnitud», «peame».

Emotikonid vaid sõpradele

Kuigi e-kiri annab võimaluse sõnumit parandada, soovitab Aedma send-nupule vajutamisega viivitada. «Kuna kehakeelt asendavad e-kirjas ainult emotikonid ja teatud lisasõnad, on sellest väga lihtne teisiti aru saada, kui sõnumiandja plaanis,» nendib ta.

Kalvi mõisa müügi- ja turundusjuht Birgit Videvik koostab toimekamatel päevadel mitukümmend e-kirja. Ärikirju kokku seades peab ta silmas head tava. «Kasutan stampalguseid ja -lõppe, nagu «Lugupidamisega» ja «Tervitustega»,» ütleb Videvik. Emotikone ehk tundemärke kasutab ta üksnes siis, kui suhted adressaadiga on pikaajalised ja omamehelikud.

Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen, kes saadab päevas umbes 25–40 tööga seotud e-kirja, püüab järgida elementaarseid väljakujunenud viisakus- ja etiketinõudeid. «Väga erilise kirja vormistamisel on abiks brošüürid ja raamatud, kust piiluda,» lisab ta. Kirju, mida Eskelinen loeb, iseloomustab ta kui «seinast seina». «Ei saa öelda, et kõik e-kirja vormistamisel väga pingutaksid,» tõdeb ta.

Estonian Airis on naise sõnul välja kujunenud ühtsed e-kirja reeglid, mis tähendab kindlat algust, lõppu ja vastusevariante teatud olukordades. Näiteks kasutatakse ühtset etiketti klientide poole pöördumisel ja päringutele vastamisel.

E-suhtluse etikett

• Ära unusta, et suhtled teise inimese, mitte arvutiga.
• Kirjuta lühidalt ja selgelt.
• Oled selline, kelleks oled ennast kirjutanud.
• Pealkirjasta oma teated.
• Arvesta lugejaga ja austa teda – ära ole tänusõnadega kitsi.
• Ole ettevaatlik huumori ja sarkasmiga.
• Ole salliv, väldi solvanguid.
• Mis tahes andmeid kasutades viita allikale.
• Püüa ennast ja varemkirjutatut mitte korrata, selgita vajadusel tagamaid.
• Ära kuritarvita oma arvuti võimsust.

Allikas: Mati Lukas ja Tiina Tšatšua «Protokoll ja etikett. Eduka suhtlemise käsiraamat»