Artiklid

Gertlin Lindmaa

Kallimate prilliraamide eelistamise puhul tasub tööandjaga hüvitise ulatuses kokku leppida.

Tänapäeva internetistunud maailmas on aina vähem ameteid, kus töö ei oleks seotud arvutiga. Töötajad, kes töötavad kuvariga rohkem kui poole oma tööajast, tuleb saata tervisekontrolli tööle asumise esimese kuu jooksul. Edaspidi töötervishoiu arsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Samuti ka töötaja nõudmisel, kui tekkinud on nägemisprobleemid. Tervisekontrolli eest tasub tööandja. Just nägemisteravuse vähenemine on üks võimalikke tagajärgi, mis töötajat kuvariga töötamisel ohustab.

Mis saab töötajast aga siis, kui nägemisteravus on vähenenud ja tööandjal tekib arvutiprillide muretsemise või maksumuse hüvitamise kohustus? Mis saab, kui tööandja ei ole oma töötajat siiski kontrolli saatnud? Ometi on ta olnud tööülesandeid täites rohkem kui 50% tööpäevast kuvari ees? Kui tööandja on jätnud siiski täitmata tervisekontrolli korras ette nähtud töötaja kontrolli saatmise nõude, siis on see tööandja vastutuse küsimus.

Töötajal ei ole kohustust tõendada, mille tõttu nägemisteravus on vähenenud. Tööandja on kohustatud töötajale nägemisteravuse vähenemisel hankima arvutiprillid või hüvitama töötajaga kokkuleppel nende maksumuse.

Tööandja otsustada

Määruses ei ole sätestatud prillide maksumuse hüvitamise suurust. Osa tööandjaid arvab, et kompenseerima peaks üksnes klaasid. Tekib küsimus: kas töötaja peab klaase näppudega silmade ja ekraani vahel hoidma? Kuna tööandjal on kohustus prillid muretseda või nende maksumus kompenseerida, on temal ka õigus otsustada, millises ulatuses toimub hüvitamine. Oluline on siiski tähele panna, et kompensatsioon peaks võimaldama töötajal osta sobivad prillid. Sageli hüvitatakse prillid koos lihtsate raamidega. Juhul, kui on soovi meelepärasemate raamide järele, tuleks jõuda poolte mõistlikule kokkuleppele. Kui siiski ei leita mõlemat osapoolt rahuldavat lahendust või keeldub tööandja oma kohust üldse täitmast, ei jää töötajal muud üle, kui pöörduda tööinspektori poole.

Ettevõtted võiksid siiski ettenägelikult töösisekorras kehtestada ka prillide kompenseerimise korra ja ulatuse.

Helve Toomla
ametiühingute jurist

Puhkusejärgsel palgapäeval avastasin, et mulle kanti üle 1500 krooni vähem palka. Mitmekordsel järelepärimisel sain selgituse, et mulle olevat puhkuseraha 3200 krooni võrra rohkem arvutatud ja see võetakse nüüd kahe kuu jooksul palgast tagasi. Kui mitme kuu keskmine palk võetakse puhkuseraha arvutamise aluseks ning kas raamatupidajal on ikka õigus ette teatamata selliseid mahaarvestusi teha?

Puhkusetasu arvutamiseks võib olla mitu viisi. Kui töötaja on viimase kuue kalendrikuu jooksul saanud ainult põhipalka või on sellele lisandunud püsiva suurusega lisatasu, siis säilitatakse puhkuse ajaks palk, s.t puhkusetasuna makstakse palka ja lisatasu summas, mida ta saanuks tööl käimise korral. Teistsugust meetodit tuleb rakendada juhul, kui töötajale on puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul makstud eri lisatasusid või on palk töömahust sõltuvalt varieerunud, näiteks tükitöö puhul. Siis tuleb arvutada viimase kuue kalendrikuu palga alusel ühe kalendripäeva keskmine palk ja korrutada see puhkusepäevade arvuga. Kalendripäevade hulka loetakse ka laupäevad ja pühapäevad, kuid välja jäävad riigipühad, seda ka juhul, kui need langevad nädalavahetusele. Kuna küsimusest ei selgu, kas töötaja sai ainult põhipalka või oli palk kuuti erinev, ei ole võimalik puhkusetasu arvutamise viisi küsimusele täpsemalt vastata.

Raamatupidajal ei ole õigust ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta rohkem makstud puhkusetasu palgast kinni pidada, kuna tegemist ei olnud arvutusveaga, s.t aritmeetilise eksitusega, vaid eksliku arvutusviisi või mõne muu veaga. Kui töötaja sellise kinnipidamisega nõus ei ole, tuleks sellest tööandjale teatada. Lõpuks võib maksmata palga-osa ja sellele arvutatud viivist nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Samas võib tööandja alusetult makstud puhkusetasu töötajalt ka töövaidlusorgani kaudu tagasi nõuda. Seega oleks mõistlik asjad omavahel ära klaarida.


Mille poolest erinevad poole koormusega töötava inimese töötingimused täiskohaga töötaja omadest?


Osalise ja täieliku tööajaga töötajaid tuleb kohelda võrdselt ja neil on ühesugused õigused ja kohustused.

Osalise tööajaga sõlmitud leping peab sisaldama kokkulepet tööaja ulatuse kohta. Lepingus tuleb näidata nii tööajanorm (kas riiklik ehk 40 tundi nädalas või tööandja juures kehtestatud norm) kui tööaja ulatus (pool, kolmandik), mida töötaja sellest normist täitma asub.

Osalise tööajaga töötamises võib kokku leppida nii töölepingu sõlmimisel kui ka hiljem, kuid kui tööleping on sõlmitud täistööajaga töötamiseks, ei pea töötaja hiljem tööaja osaliseks muutmisega nõustuma.

Küll peab aga tööandja viima töötaja osalise tööajaga töölt täistööajaga tööle, kui selleks tekib võimalus ning töötaja seda soovib. Sellise võimaluse tekkimisest peab tööandja töötajale teatama.

Tööandja soovib minuga sõlmida tööettevõtulepingu, mina töölepingu. Kuidas käituda?

Kui kavatsete asuda tegema tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all tema määratud kohas ning kui peate tööd tegema kindlasti ise, siis on õige sõlmida tööleping.

Lepingu sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleb juhinduda tööõigusalastest õigusaktidest, mis näevad küll ette väga kindlad nõuded, kuid annavad ka mitmeid olulisi tagatisi.

Kui te soovite aga kokku leppida konkreetses tulemuses (asja valmistamises või teenuse osutamises) ning tulevast tööandjat ei huvita, millal ja kus te tööd teete ning kas te teete tööd ise või kellegi abiga, siis tuleks sõlmida töövõtuleping võlaõigusseaduse alusel.

Sellisel juhul ei laiene teile tööseadused ning te ei saa nõuda näiteks puhkust puhkuseseaduse alusel, vähemalt alammäära suurust igakuist palka palgaseaduse alusel ega töölepinguseadusest tulenevaid lepingu lõpetamisega seotud hüvitusi.

Võite kõigis neis tingimustes küll lepingus kokku leppida, kuid kui see jääb tegemata, siis seaduse alusel te vastavaid nõudeid esitada ei saa.

Kui te aga peaksite siiski sõlmima vale liiki lepingu, eeldatakse vaidluse puhul sõltumata lepingu pealkirjast reeglina, et tööd tehti töölepingu alusel ja vastupidist peab tõendama tööandja.

Taivo Ruus
vande-advokaat, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets

Nelli Pello

Osalise tööajaga töökohta otsivad eelkõige tudengid, kes leiavad rakendust enamasti klienditeenindajatena. Erialast tööd aga napib ning töökuulutusportaalides pakutava kõrval loevad üha enam tutvused.

Tartu Ülikooli semiootikatudeng Kristin Vaik otsib ülikoolis õppimise kõrvalt töölkäimise võimalust, ent poole kohaga tööd leida on pigem raske kui kerge. Kogemuse põhjal teab ta öelda, et firmad tahavad eelkõige täiskoormusega töötavaid inimesi.

Vaigu sõnul on tudengitel kergem osalise tööajaga töökohta leida klienditeenindajana, kus on paindlik töögraafik. Ka suurfirmadest on osalise tööajaga töökohta tema teada kergem leida.

Erioskus on kasuks

Vaigu sõnul tuleb osalist töökohta otsivale inimesele kasuks mõni erioskus, näiteks keelteoskus. Ülemöödunud aastal sai Vaik Tallinki klienditeenindajana tööle just tänu soome keele oskusele. «Võtsin vastu soomekeelseid tellimusi ja broneeringuid,» ütles Vaik. Töö leidmiseks kasutas ta portaale CV-Online, CV Keskus ja Hyppelaud ning Tartu Ülikooli karjäärilisti.

Tartu Ülikoolis kirjandust tudeeriva Marju Himma sõnul on poole kohaga töö leidmisel määrav see, millist tööd otsitakse. «Erialast tööd on raskem leida kui lihtsalt ükskõik mis tööd,» kinnitas neiu, kes on praegu just erialase töö otsinguil. «Teeksin meelsasti kodus õhtusel ajal näiteks tõlke-, kirjutamis- või korrektuuritööd,» rääkis Himma. Tööpakkujaile saadetud 30-40 CV-le on vastanud vaid kaks-kolm.

Himma tõdes, et poole kohaga töö leidmisel on kasu tutvustest. Tütarlaps on otsinguil kasutanud ka töökuulutuste portaale, ent seal pakutav nõuab täiskoormusega töötamist.

Comarketi juhatuse esimees Jüri Vips tõdes, et kuigi osalise tööajaga kohti ei pakuta muidu just palju, on kaubanduses neid küll. Tema sõnul vajatakse osalise tööajaga töötajaid kauplustes abitöödele näiteks riiulite täitjatena ja kaubapaigaldajatena, aga ka kassapidajatena. Comarketi poodides töötab suviti osalise tööajaga umbes 30-50 inimest.

Vips tunnistas, et hooajatööliste palkamisel on omad miinused, näiteks vajavad nad kõik eelnevalt koolitust. Mehe kinnitusel leiavad nad osalise tööajaga töötajaid lisaks töökuulutusportaalidele ka tänu vanadele kontaktidele ning tuttavatele.

Personaliotsingufirma CVO Group OÜ äriüksuse Simplika konsultandi Meelis Trumbergi sõnul ei ole nende firma vahendatav osalise tööajaga töökohtade pakkumine suur – umbes viis protsenti. «Tööandjal pole sellist luksust, et palgata poole kohaga töötajaid, kui täitmata on isegi täistööajaga kohad,» toob Trumberg välja ühe põhjustest, miks osalise tööajaga töökohti napib.

Otsijaid rohkem kui kohti

Simplika andmebaasis ei kajastu, kui paljud inimesed osalise tööajaga kohta otsivad. «Seda pole võimalik kindlaks teha, kuid ma arvan, et otsitakse rohkem kui pakutakse,» pakkus Trumberg.

Personaliotsingufirma Manpower OÜ konsultant Ene-Silja Kohtla nentis, et nõudlus osalise tööajaga töökohtade järele on olemas, kuid pakkumisi vähe. Ta tunnistab, et poole kohaga töökoha leidmine on probleemne ja nende firmal praegu selliseid pakkuda polegi.

«Olen intervjuudel näinud väga tublisid inimesi, kes ei saa täiskohaga töötada ja sooviksid just osalist tööaega. Ent mõne aja pärast näen ma neid taas, sest nad pole kohta leidnud.» Kohtla väitel saavad paljud tudengid, kes eelkõige osalise tööajaga rakendust otsivad, tööd kõnekeskustes klienditeenindajatena.

Ka Manpoweri tegevjuht Heigo Kaldra ütleb, et osalise tööajaga töökoha leidmine pole kerge, sest Eesti ettevõtjad ei kasuta piisavalt poole kohaga töötajate palkamise võimalust. «See lisaks paindlikkust,» nentis Kaldra. Imestama paneb teda ka see, kui vähe otsivad tudengid osalise tööajaga tööd.

Kaldra sõnul oleks nii suurem nõudlus kui pakkumine mõlemale poolele soodsam, sest üks põhjustab teist. «Tudengid kui põhilised osalise tööajaga töökoha otsijad võiksid rohkem sellist tööd küsida.»

CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni sõnul pakub CV Keskuse tööportaal praegu 85 praktikakohta, hooajatööd või osalise tööajaga ametit. Samas on portaalis umbes 40 000 CV-omanikku, kes on valmis töötama kas asendajana, osalise tööajaga või vahetustes.

«Suurimad osalise tööajaga töö pakkujad on turvafirmad, poed, toitlustusasutused ja kasiinod. Alati vajab lisajõude ehitus-, teenindus- ja IT-sfäär. Kõige sagedamini vajatakse lisatöötajaid või asendajaid, tihti on tegemist ka vahetustega tööga,» selgitas Johanson.

Alates 01.01.2007 jõustuvad muudatused deklaratsiooni TSD lisades 2 ja 3, millel deklareeritakse mitteresidendist füüsilistele ja juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed.
Muudatused on kehtestatud rahandusministri 07.07.2006 määrusega nr 44 "Rahandusministri 24. detsembri 2003. a määruse nr 107 ""Tulumaksuseadusest", "Sotsiaalmaksuseadusest", "Kogumispensionide seadusest" ja "Töötuskindlustuse seadusest" tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine" muutmine".

Muudetud TSD lisad 2 ja 3 esitatakse esmakordselt 2007. a jaanuari kohta hiljemalt 10. veebruariks 2007.

Suurimaks muudatuseks on see, et praegu märgitakse TSD lisades 2 ja 3 mitteresidendist väljamakse saaja kohta vastavalt kas isikukood residendiriigis (füüsilise isiku puhul) või registrikood residendiriigis (juriidilise isiku puhul). Alates 2007.a 1.jaanuarist tehtavate väljamaksete kohta esitatavatel deklaratsioonidel tuleb väljamakse saaja kohta märkida aga registrikood Eestis.
Muudatus puudutab füüsilise isiku puhul vormi TSD lisa 2 veeru 2 ning juriidilise isiku puhul TSD lisa 3 veeru 2 täitmist.

Deklaratsioonid, mis ei sisalda väljamakse saaja registrikoodi Eestis, loetakse puudustega esitatud deklaratsioonideks.

Registrikood Eestis tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi (NB! mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit).

Deklaratsiooni täitmiseks vajaliku registrikoodi Eestis peab väljamakse tegija küsima mitteresidendist väljamakse saajalt. Segaduste vältimiseks tuleks seda teha aegsasti enne uute andmetega deklaratsiooni esitamist (10. veebruari 2007).

Juhul kui mitteresidendil puudub registrikood Eestis, pöördub väljamakse tegija registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades Maksu- ja Tolliametile isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3).

Täpsemat infot Maksu- ja Tolliametilt Eesti registrikoodi saamise kohta saate meie veebilehelt või teenindusbüroodest hiljemalt 15. novembrist alates.

september 2006