Artiklid

Üksikasjad

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas avalikus teenistuses oleva ametnikuga võib sõlmida täieliku materiaalse vastutuse lepingut ning kuidas piirab avaliku teenistuse seaduse varalise vastutuse paragrahv selle lepingu sõlmimist?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt laienevad tööseadused ametnikele niivõrd, kuivõrd ATS-i enda või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Kuna täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimise võimalused on kirjas ainult seni kehtivates Eesti NSV töökoodeksi paragrahvides, siis kehtivad need ka ametnikele.

Töökoodeksi § 128 lg 2 järgi võib täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmida ainult nende täisealiste töötajate ja ametnikega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi (väljaandmise), veo või tootmises kasutamisega. Seega peab ametniku või töötaja töö sisuks olema väärtuste hoidmine, vedu vms. Näiteks laohoidja töö on vahetult seotud vara hoidmise ja väljaandmisega. Ametnike töökohustuste hulka tavaliselt sellised tööd ei kuulu.

ATS-is ettenähtud ametniku varaline vastutus ei piira täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimise võimalust. ATS-i alusel vastutavad ka ilma kõnealuse lepinguta kõik ametnikud, kes oma süülise teenistuskohustuste rikkumisega on tekitanud riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kahju.

•• Töötan avaliku teenistuse seaduse § 12 lg-s 3 ära toodud asutuses. Selle aasta jaanuarist muutusid palgaastmestiku kuupalgamäärad, kuid meie asutuses maksti mulle veel märtsikuus eelmise aasta palgaastmestiku järgi. Kas minuga on toimitud õigesti?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 12 lg 3 kohaselt laieneb nimetatud seadus riigikontrolörile, õiguskantslerile, kohtunikele, politsei-, piirivalve- ning vangla-ametnikele ja prokuröridele nii-võrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti.

1. jaanuarist 2007 rakendatakse uusi kuupalgamäärasid riigiteenistujatele (vabariigi valitsuse 18. jaanuari 2007. a määrus nr 16), valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele (sama kuupäeva määrus nr 17), politseiametnikele (sama kuupäeva määrus nr 15) ja kaitsepolitseiameti ametnikele (sama kuu-päeva määrus nr 14).

Kui küsija kuulub nende ametnike või töötajate ringi, kelle palk on nimetatud määrustega kehtestatud, tuli talle uut palka maksta alates 1. jaanuarist 2007. Asutuse vastu, kes jättis osa kehtivast palgast maksmata, võib töötaja esitada palganõude töövaidluskomisjoni või maakohtusse, ametnik halduskohtusse.

Üksikasjad

Merike Lees

Kui tööandja ja töötaja vahel tekib puhkuseaja suhtes vaidlus, ja kui tööandjal ei ole jaanuaris töötajale allkirja vastu tutvustatud puhkuste ajakava ette näidata, jääb õigus töötajale.

Kui tekib vaidlus ja tööandja väidab, et ta tutvustas meili teel töötajatele puhkuste ajakava, siis on seda väga raske tõendada, rääkis Heli Raidve Tööõigusabi ASi juhataja Heli Raidve seminaril "Puhkuseseadus praktikas".

"Paber on alati parem tõend kui e-kiri ja kui paberit ei ole, siis usub töövaidluskomisjon töötajat," selgitas ta.

Tööandjatele palju peavalu valmistav nõue panna puhkuse ajakavad paika juba jaanuaris tuleneb põhiseaduse mõttest, mille järgi on töötaja perekond ja eraelu puutumatud ning töötajal peab olema võimalus oma perega puhkust pikemalt ette planeerida.

"Kui tööandja jättis puhkuste ajakava tegemata, siis ei saa lubada olukorda, kus töötaja on tema meelevallas. Seetõttu ongi töötajal õigus sellisel juhul ise oma puhkuse aeg valida," ütles Raidve.

Küsimusi tekitab ka alla seitsmeaastast last kasvatava isiku õigus valida puhkust temale sobival ajal. Kuidas suhtuda vabaabielumehesse, kes kasvatab koos elukaaslasega viimase last, või vanaemasse, kes tegelikult oma alla seitsmeaastast lapselast kasvatab?

Siin ei ole nii oluline lapse sugulusaste, kui see, kes tegelikult teda kasvatab, rõhutas Heli Raidve.

"See põhimõte tuleb samuti põhiseadusest ning kaitseb lapse õigusi ja huve. Lapse huvides on, et teda kasvatav isik saaks veeta koos perega puhkuse, järelikult tuleb arvestada selle töötaja puhkusesooviga," kommenteeris Raidve. "Vanemail, kes kasvatavad alla seitsmeaastast last, on õigus saada puhkust neile sobival ajal."

Ehkki praktikas on levinud puhkuse kasutamine osade kaupa, millest ühe osa pikkus on vähemalt 14 päeva ja teised võivad olla lühemad, ei vasta see seaduse mõttele.

Heli Raidve andmeil on terviseuuringutega kindlaks tehtud, et inimene ei puhka end välja lühemal kui 14päevasel perioodil. Seega saab jagada puhkust 14päevasteks osadeks ehk 28päevane puhkus võiks moodustada kaks osa.

Eestis on seda sätet tõlgendatud nii, et üks puhkuse osa peab olema 14 ja ülejäänud puhkuse võib võtta ka päeva kaupa. Sellega on aga seaduse mõte kaduma läinud, leidis Raidve. Kui puhkuse üks osa on 14 päeva ja ülejäänud puhkus antakse paari päeva kaupa, on juriidiliselt küll kõik korrektne, ent töötaja tervisele see kasulik ei ole.

Puhkuseseaduse kohaselt aeguvad nelja aasta jooksul kasutamata puhkused, selle aastaga siis 2003. ja 2002. aasta puhkused. Seega ei saa neid puhkusi hiljem ei välja anda ega välja maksta.

Nii ongi tekkinud olukord, kus tööandjad vormistavad puhkusi kahe päeva kaupa nädalavahetustel, et luua nii alus puhkusetasude jupi kaupa välja maksmiseks, selgitas Raidve. Enne 2002. aastat välja teenitud puhkusi aegumine ei puuduta, kuna vastava rakendussättega puhkuseseadus jõustus 2002. aastal. Raidve arvates pole tööandjale kasulik lasta jätta töötajal puhkus kasutamata, kuna raha läheb järjest kallimaks.

Üksikasjad

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Töötasin kahe tööandja juures töölepingutega. Ühest firmast, kuhu esitasin tööraamatu, lahkusin katseaja lõpus töö sobimatuse tõttu. Töölt lahkudes tehti tööraamatusse sissekanne töölepingu lõpetamise kohta. Kuidas teha uut sissekannet, sest samal ajal jätkasin tööd samadel tingimustel teise tööandja juures? Ise raamatupidajana sooviksin teha tööraamatusse sissekande teise tööandja juures töötamise kohta, aga kuna töölepingute sõlmimise kuupäevad kattuvad, siis ei oska seda teha.

Inimene võib tööajanormi piires üheaegselt töötada mitme tööandja juures, seetõttu võivad tööraamatu kanded ajaliselt kattuda. Teine tööandja teeb oma kande järgmise järjekorranumbri all töölepingu andmete alusel. Tööstaaži selle tõttu kellelegi topelt ei arvestata.

•• Olen vanemapuhkusel. Kuna ma ei kavatse vanas töökohas tulevikus jätkata, siis kas mul on õigus ennast töötuna arvele võtta ning alustada uue töökoha otsimist?

Jah, selleks on küsijal õigus. Töötuna arvele võtmiseks tuleb pärast töölepingu lõpetamist pöörduda tööturuametisse, esitada sinna nõuetekohane avaldus, isikut tõendav dokument, tööraamat, töölepingu lõpetatud eksemplar ning haridust, eriala, ametit ja kutset tõendavad dokumendid.

Teavet tööturuameti teenuste kohta ja avalduse vormi võib saada ameti koduleheküljelt www.tta.ee.

Töölepingut lõpetades tuleb tingimata arvestada seda, et töötuskindlustushüvitist ei ole õigust saada inimesel, kelle tööleping on lõpetatud omal soovil või poolte kokkuleppel. Hüvitist ei maksta ka juhul, kui tööleping on lõpetatud distsiplinaarkaristusena.

•• Kuidas toimida, kui asutuse juht keeldub töötaja lahkumisavaldust vastu võtmast, lihtsalt viskab selle prügikasti?

Sellisel juhul tuleb lahkumisavaldus kirjutada kahes eksemplaris ja anda üks tööandja (asutuse) esindajale üle allkirja vastu. Avalduse võib anda ka asutuse sekretärile, kes paneb töötaja eksemplarile sissetulnud kirja registreerimise numbri ja kuupäeva. Kui neid võimalusi ei ole, tuleb lahkumisavaldus saata tähitult posti teel ja väljastusteatega asutuse ametlikul aadressil.

Üksikasjad

Kui lähed suvel tööle välismaale, pead teadma seda, et igal riigil on oma maksuseadused ja -määrad, millega tuleks enne tööle asumist kindlasti tutvust teha. Seda saab teha näiteks sihtkohariigi saatkonnas Eestis.


Ka maksu- ja tolliameti kodulehelt leiad lingid paljude riikide maksuametite kodulehtedele.

Siinkohal mõned soovitused, mida välismaale tööle minekul tuleks silmas pidada.

• Enne Eestist lahkumist uuri, kas palka maksab Eesti või sihtkoha riigi tööandja ja kuidas toimub töö eest tasumine.
• Uuri maksu- ja tolliameti kodulehelt (www.emta.ee) või teenindusbüroost, kas Eestil on riigiga, kuhu tööle lähed, sõlmitud kahepoolne maksuleping ning millised on sinu võimalikud maksukohustused.
• Kohale jõudes uuri tööandjalt, kas ja kuidas toimub palgalt maksude maksmine (kas tööandja peab maksu kinni või pead selle ise tasuma).
• Selgita välja, kas pead seal ka tuludeklaratsiooni esitama.
• Hoia alles kõik tasu saamise või maksu maksmisega seotud dokumendid.
• Kõik välisriigis tulu saanud isikud peavad selle Eestis deklareerima, ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud.
• Kui välisriigis on tulumaks vastavalt selle riigi seadustele tasutud ning välisriigil on maksustamise õigus (mille tagab kahepoolne maksuleping), siis välismaa tulu Eestis topelt ei maksustata.
• 2007. aastal teenitud tulude deklareerimise aeg on 1. jaanuarist
31. märtsini 2008.
Välismaalt saadud tulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni juurde käival eraldi vormil, mida saab esitada kas paberil või interneti kaudu.
• Kui esitad välismaa tulude deklaratsiooni internetis, pead teadma, et andmeid välismaalt saadud palga ja makstud tulumaksu kohta maksu- ja tolliamet eeltäidetud deklaratsioonile ei kanna (nagu enamiku Eestis saadud tulude puhul), vaid need tuleb endal deklaratsioonile märkida.
• Eesti maksu- ja tolliamet saab vajadusel välisriikide maksuametitelt küsida lisainfot maksustamise tegelike asjaolude kohta.

Vajadusel küsi nõu maksu- ja tolliameti infotelefonilt 8800811.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Üksikasjad

Niina Siitam
TI õigusosakonna juhataja

Kui lennuk hilineb ja töötaja saabub komandeeringust laupäeval, kas siis tuleb talle selle puhkepäeva eest maksta? Komandeeritud oli ta tööpäevadeks ja tööandja ei soovi laupäeva eest maksta, kuna peab lennuki hilinemist vääramatuks jõuks.

Päevaraha makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Olukorras, kus töötajast sõltumata asjaolul võib teeloleku aeg pikeneda, tuleks tööandjal pikendada esialgselt kavandatud lähetusest tagasijõudmise aega ja maksta päevaraha ka selle päeva eest. Kas töötajale tuleks teeloleku aja eest maksta ka töötasu, õigusakt otseselt ei sätesta. Kuna töölähetuse ajaks loetakse ka teeloleku aega ja vastavalt palgaseadusele tagatakse töölähetuse ajaks keskmine palk, tuleb asuda seisukohale, et ka teeloleku aja eest makstakse keskmist palka.

Tööandja maksmisest keeldumise alusena toodud lennuki hilinemine kui vääramatu jõud ei ole asjakohane.

  1. Lisatasu võib sisse nõuda ka pärast töölepingu lõpetamist
  2. Tegija annab nõu: Tööaja arvestus
  3. JURIST SELGITAB: Palga hilinemise korral võib töölepingu lõpetada
  4. Haiguse ajal tööle ilmumine võib lõpetada hüvitise saamise