Artiklid

Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi AS

Kuigi üldjuhul ei maksta müügitöötajale lisatasu välja pärast töölepingu lõppemist, võib töötaja selle vaidlustada ja maksmata jäänud tasu hiljem välja nõuda.

Tavaliselt makstakse müügitöötajale kokkuleppelist lisatasu protsendina tema müügitulemuselt. Enamasti ei maksta sellist lisatasu töötajale pärast töölepingu lõpetamist.

Ometi on olemas sellise kokkuleppelise lisatasu maksmisega seonduvat kohtuasi, mida lähemalt tutvustangi.

Nimelt sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingus kokkuleppe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale viimase poolt sõlmitud lepingute alusel laekuvatelt arvetelt 2% lisatasu (brutotasu, millest arvatakse maha riigimaksud).

Töötaja sõlmis lepinguid kuni töölepingu lõpetamise päevani. Lõpparve koosseisus maksis tööandja välja ainult põhipalga ja kasutamata puhkuse hüvituse.

Töötaja esitas töövaidluskomisjonile avalduse ja palus välja mõista:
* tema poolt sõlmitud lepingute alusel lisatasu, mis oli töölepingu lõppemise päevaks selgunud (tema poolt väljastatud arved laekunud);
* viidatud lisatasu lõpparve koosseisus maksmata jätmise eest ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest;
* lisatasu lepingutelt, mis olid töötaja poolt enne töölepingu lõppemist sõlmitud ja arved väljastatud, kuid mille alusel tasu laekus tööandjale pärast töötaja töölt lahkumist.

Tööandja väitis, et töölepingu lõppemisega lõppevad ka pooltevahelised õigused ja kohustused, sh lisatasu maksmise osas.

Aga nii töövaidluskomisjon, linnakohus kui ka ringkonnakohus rahuldasid töötaja nõude ja mõistsid tööandjalt muu hulgas välja lisatasu lepingutelt, mille töötaja oli sõlminud enne töölepingu lõpetamist, kuid millede alusel väljastatud arved laekusid pärast töölepingu lõpetamist.

Töövaidlusorganid asusid seisukohale, et töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema täidetud kaks eeldust: töötaja oli sõlminud lepingu ja selle alusel väljastatud arve oli laekunud.

Lepinguid oli töötaja kohustatud sõlmima kuni töölepingu lõpetamise päevani ja on selge, et nende alusel väljastatud arvete laekumine sai toimuda alles pärast töölepingu lõppemist.

Töötajal oli õigus saada töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest kokkulepitud premiaalse iseloomuga lisatasu. Kui selle suurus selgub alles pärast töölepingu lõppemist laekuvatest summadest, tuleb lisatasu ikkagi välja maksta.

Samas ei ole pärast töölepingu lõppemist lisatasu maksmine alati automaatne kohustus.

Näiteks on linnakohus andnud hinnangu autode müügist arvutatud lisatasu nõudele, kus pooled andsid vaidluse käigus lisatasu saamise alusele erineva tõlgenduse.

Kohus asus seisukohale, et võlaõigusseaduse N 29 lg 5 kohaselt tuleb kokkuleppes märgitud termini "müüdud auto" sisustamisel lähtuda lepingust ning poolte vahel väljakujunenud praktikast.

Töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema sõlmitud leping, tasutud ettemaks ja auto olema ostjale üle antud.

Kohus ei aktsepteerinud töötaja tõlgendust, mille kohaselt lõppesid tema kohustused müügiprotsessis pärast tellimuse vormistamist ja auto üleandmine ei ole määrav.

Kohus leidis, et selline tõlgendus oli vastuolus töötaja ametijuhendis märgituga ning lisatasu maksmine oli otseses seoses ametijuhendis sätestatud töökohustuste korrektse täitmisega.

Seega saab korrektseks tööülesannete täitmiseks lugeda müügiprotsessi lõpuleviimist ning kuna töötaja ei viinud müügiprotsessi lõpuni, ei olnud tal ka õigust kokkuleppes sätestatud lisatasule.

Kirjeldatud lahenditest selgub, et töölepingus kokku lepitud lisatasu maksmise kohustust töölepingu lõppemine automaatselt ei lõpeta.

Kokkuleppeliste lisatasude arvestamise ja maksmise sõnastamisel peavad pooled kokkuleppe praktikas realiseerumise eriti hoolikalt läbi mõtlema.

Et välistada lisatasu arvestamise ja väljamakse tegemise kohustust pärast töölepingu lõppemist, võiksid pooled töölepingus üheselt ja selgelt kokku leppida, et müügist tekkivat lisatasu ei arvestata ega maksta müügilt, mille eest tasu laekub alles pärast töötaja töölepingu lõppemist.

Palgaseaduse järgi võib maksta töötajale lisatasusid

* seadusest tulenevad (nt ületunnitöö, puhkepäeval töötamise eest)
* tööandja ühepoolse otsuse alusel makstud lisatasud
* töölepingust või kokkuleppest tulenevad (pooled on sõlminud kokkuleppe, sätestanud ise arvutamise alused ja maksmise korra)

Töölepingus on tööaja kestuseks märgitud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kehtib tunnitasu ja tööaega fikseerib väravakaart. Tööaeg algab kell 7-8, selles vahemikus on lubatud tööle tulla, ja siis vastavalt ka lahkuda 15.30–16.30. Kui mõnel päeval jääb kaheksast tunnist näiteks neli minutit puudu ja teisel päeval saan selle tagasi teha, kas tööandjal on õigus nõuda nelja minuti asemel poole tunni tagasi tegemist (ilma palka saamata)?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Tööaja arvestamise eesmärk on fikseerida töötatud tunnid ja vastavalt sellele ka tasu maksta. Kui väravakaart on mõnel päeval fikseerinud tööajanormi alatäitmise, oleks mõistlik, et töötaja töötab puudujääva aja tasa järgmisel päeval või muul ajal nädala sees või tööandja kehtestatud ajal.

Tasa töötatakse see aeg, mis jäi puudu päeva tööajanormist. Rohkem töötamist on lubamatu nõuda. Loomulikult on keeruline tasa töötada näiteks nelja minutit. Tööandja võiks kehtestada korra, et n-ö tasatöötamata minutid summeeritakse näiteks pooleks tunniks või üheks tunniks, mida töötajal on lihtsam tasa töötada.

Anu Ojasalu

Eelmisel aastal tühistas haigekassa haigushüvitise maksmise töötamise tõttu 80 korral.

Haigekassa avalike suhete juhi Anne Osveti sõnul on ravikindlustuse seaduse järgi töötajal keelatud haiguslehel olles töö-tada nii oma kui ka mõne teise tööandja juures. Kui inimene siiski töötab haiguse ajal ja saab töötasu, ei teki tal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kaotust ja haigushüvitise maksmine ühel ajal palga maksmisega ei ole õigustatud.

“Kui raviarst on määranud koduse ambulatoorse režiimi, siis tuleb ka kodus olla ja ennast ravida,” ütles Anne Osvet. “Haigusleht ongi selleks ette nähtud, et inimene end terveks raviks.”

Ravikindlustuse seadus keelab ka tööandjatel ajutiselt töö-võimetut inimest tööle või teenistusse võtta. Tööandja küll seadust rikkudes ei kannata, kuid haiguslehe ajal tööle tulnud inimene võib alates seaduse rikkumise päevast kaotada haigusraha.

Kuna tegu on juba aastaid kehtiva seadusega, peaksid inimesed Anne Osveti sõnul sellest juba teadlikud olema.

Eelmisel aastal ei maksnud haigekassa hüvitist 80 juhul, mil selgus, et inimene võttis haiguslehe küll välja, kuid enda kodus ravimise asemel tegi muud. Enamikul juhtudel tegi tööandja ise töövõimetuslehele kande selle kohta, et töötaja haiguslehel viibimise ajal hoopis tööülesandeid täitis. “Hüvitise maksmisest keel-dumise otsustamisel ongi alu-seks tööandja nimetatud kanne töövõimetuslehel,” ütles Anne Osvet.

Mõnel juhul saab haigekassa ravirežiimi rikkumistest teada ka avalikkuse kaudu või jääb kodusele ravile määratu lihtsalt raviarstile kusagil linna peal vahele. Mõned haigushüvitiste maksmata jätmised on jõudnud ka kohtusse.

Tööandjad ise tavaliselt aga haigena töötamist ei soosi.

“Meil on pigem nii, et kui keegi hakkab kaupluses haigeks jääma, siis pigem saadetakse ta koju end ravima kui nõutakse töölejäämist,” ütles Rautakesko personalijuht Kaidi Kask.

Kui haigus pole tõsine ja inimene on vaid paar päeva kodus, on kaupluses võimalik töögraafik nii ümber teha, et haiguslehte võtma ei peagi. “Asendajad on meil olemas ja töö inimese haigestumise tõttu tegemata ei jää,” ütles Kaidi Kask.

Töövõimetus

Rahaline kompensatsioon
saamata palga eest

•• Ajutine töövõimetushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töö-võimetuslehe alusel haigekassas kindlustatud isikule, kellel jääb töö- ja teenistuskohustustest või majandus- ja kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

•• Töövõimetuse hüvitist on õigus saada alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmise vabastuse teisest päevast.

•• Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

•• Hüvitise määr on 80–100 protsenti keskmisest tulust.

Allikas: ravikindlustusseadus

Helve Toomla
ametiühingute jurist

* •• Kas palga maksmisega viivitamine on piisav põhjus töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel ehk tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu?

Kui palga maksmisega viivitatakse pikemat aega (näiteks üle nädala) või kui ka lühema viivituse korral tehakse töötajale kahju näiteks laenu maksmisel, võib see olla piisav alus töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel. Kohtuvaidlusi selle sätte rakendamise üle on olnud mitmeid. Soovitan lugeda riigikohtu www.nc.ee lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-50-02, 3-2-1-95-03, 3-2-1-1-05 ja 3-2-1-120-05.

* •• Kas vastab tõele, et vanema-hüvitise saamise ajal on lubatud iga kuu teenida 2400 krooni lisa, ilma et see arvestataks vanema-hüvitisest maha? Kas tehes lisa-tööd tööettevõtluslepinguga jääb kehtima enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kehtinud tööleping?

Vanemahüvitist makstakse edasi määratud ulatuses, kui selle saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ei ületa vanemahüvitise määra, mis tänavu on 2690 krooni kuus. Nii palgast kui ka hüvitistest rääkides peetakse silmas brutosummasid. Pensioniametit tuleb oma tulust teavitada üksnes juhul, kui saadakse 2690 kroonist suuremat tulu. Pikemalt ja põhjalikumalt on vanemahüvitisest ja selle arvutamisest juttu sotsiaalkindlustusameti veebilehel www.ensib.ee. Töövõtulepinguga töötamisel jääb enne lapsehoolduspuhkust sõlmitud tööleping muutumatul kujul kehtima.

Merike Lees

Võõrtöötajad vajavad tööandja tuge kohalikku ellu sisseelamisel ning tööandjal tuleb tegelda nendega ka tööväliselt.

Lisaks võõrtööjõu toomisega seotud otsestele rahalistele kulutustele töötajate Eestisse toomise ja siin elamise käigus peab tööandja arvestama olulise aja- ja energiakuluga töötajate kohanedes.

Kümnekonna Ukraina võõrtöölisega jalatsivabriku Samelin personalijuht Heiki Ennoja on puutunud kokku väga lihtsate ja proosaliste probleemidega, mis võtavad tema päevast kolmandiku aega ja energiat.

"Nad on teistsugused, nad ei söö samu asju, mis meie, nende usk on teine, nende vajadused elamistingimuste järele on väikese erinevusega," kirjeldas Ennoja.

Töötajaga koos turule ja poodi sisseoste tegema

Ennoja on käinud ukrainlastega turul ja aidanud suuremas koguses kartulit kohale toimetada, samuti näidanud, kust saab hulgihindadega toiduaineid varuks osta, et nad võiksid endale ise meelepärast toitu valmistada.

Ehkki Samelin kindlustas ukrainlased elamispinnaks kohandatud ruumidega, mille eest ei tule töötajal midagi maksta, ei paku need siiski kodust olemist ning privaatsust. Seetõttu on juba arutatud teisi elamisvõimalusi juhuks, kui ukrainlastel õnnestub saada luba töötada Eestis veel kaks aastat.

Kuna ukrainlased on võõras kohas, siis sõidutati neid alguses ringi ja tutvustati, kus miski asi linna peal asub. Vaba aja sisustamisega ollakse aga ettevaatlikud. "Teeme seda nii palju, kui meil võimalik on. Kindlasti ei vii me neid õhtuti massaaži ja spaasse," märkis Ennoja.

Laevaremonditehas oma elu nii keeruliseks ei tee

Kümme aastat võõrtöölistele tööd andnud Balti Laevaremonditehase personalijuht Heinart Puhkim ütles, et neil on asi lihtsam - töötajad on mehed ja orienteeritud selgelt teenimisele.

"Lähtume sellest, et nende tuleku eesmärk on teenida. Kultuurilisi ja olmelisi vajadusi rahuldavad nad puhkuse ajal kodus," selgitas Puhkim. Puhkust saavad nad keskmiselt iga kolme kuu tagant kuu aega.

Muidugi tuleb töötajaile selgitada praktilisi asju: mis maksab bussipilet ja mis asi on kuukaart.

"Eestis on inimese töölevõtmisel katseaeg, Ukrainast ostame aga inimese nagu põrsa kotis. Kui siin selgub, et inimene ei suuda töö spetsiifikaga harjuda, siis me ei saa teda koju saata," avas Ennoja võõrtöötajate värbamisega seotud varjukülgi.

Tasub teada

Leida Kikka
ASi Samelin juhatuse esimees

Samelin tellis tööjõu värbamise Iiri konsultatsioonifirmalt, kes leidis 40 sobivat töötajat Sri Lankalt.

Konsultatsioonifirma esindaja otsis kandidaadid, sõitis nädalaks ajaks kohapeale, tegi neile testid, tõi mu lauale valiku nende CVsid ja sertifikaate. See läks Samelinile maksma 6500 eurot.

Järgmisena peaks konsultatsioonifirma esindaja sõitma Sri Lankale, et need töötajad Eestisse toimetada.

Praegu pole nende tööle võtmiseks aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi luba.

Samelinil tuleks sellisel juhul tasuda konsultandi elamis- ja söögikulud ning lisaks sellele edasi-tagasi lennupiletid töötajatele. Olen arvestanud, et ühe inimese kohta läheks see maksma 25 000 krooni.

Üks küsimus

Kui võõrtöötajatele makstakse kohalikega võrdset palka, kuid kantakse elamiskulud, kas see ei ole siis kohalike suhtes ebaõiglane?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Võõrtööliste ja kohalike suhtes ei saa üldist võrdse kohtlemist printsiipi rakendada. Kuna nad on sissetoodud töötajad, kes tulevadki kokkuleppe alusel, et neile hüvitatakse siin kõik, ei ole meil tegu ebavõrdse kohtlemisega. Nad on erinevad töötajad.

Kui me hakkame võrdse kohtlemise küsimusi igal sammul arvestama, ei saa rääkida tööjõu vabast liikumisest.

Tööandja peab kõigepealt tekitama motivatsioonisüsteemi, et need inimesed siia tuleks. Neile hüvitatakse ebamugavused, mis on tingitud kodust eemal olemisega.

Ma ei tea küll, mis seisukohale kohus asuks, kuid arvan, et võrdse kohtlemise nõudmine ei ole siinkohal mõistlik.

Sille Rossi, MKMi majandusarengu osakonna tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse peaspetsialist

Kindlasti pole õige poliitika, kus välistöölisi eelistatakse kohalikele töölistele (antud juhul palgaerinevustes), kuna ELi võõrtööjõupoliitika ütleb, et alati tuleb eelistada oma riigi ja ELi kodanikke kolmandate riikide kodanikele.

Kuna majanduses on suund tootlikkuse tõstmisele, et tagada majanduse pikaajaline konkurentsivõime, on nn odava tööjõu kasutamine põhjendatud vaid lühiajaliste tootmisvajaduste katteks. Pikema aja vältel peaksid ettevõtted suutma maksta töötajale vähemalt Eesti keskmist palka. Et Eesti töötajaid mitte diskrimineerida ning motiveerida neid siin töötama, tuleb maksta konkurentsivõimelist palka.

Võõrtööjõu kohanemisel on palju nüansse

asjaolud, millega tuleb arvestada võõrtööjõude palgates
* erinev töössesuhtumine
* kultuurierinevused
* töökorralduse omaksvõtt
* soovid ja vajadused elamistingimustes
* suhted kollektiiviga
* tingimused juhtkonnale
* vaba aeg

Allikas: Heiki Ennoja