Üksikasjad

Avaldatud: 07 august 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Merle Soha
In Re OÜ konsultant

Millal on vajalik summeeritud tööaja arvestus ja tööaja kava?

Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) N 14 lg 3 kohaselt kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust sel juhul, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. See tähendab, et tööandja peab töötajate tööajanormi täitmise kohta arvestust nädala, kuu, kahe kuu, kvartali või nelja kuu kokkuvõttes.

Sellist arvestust kohaldataksegi juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist, mis tulenevalt TPS N 4 lg 1 on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Periood, mis tööaja summeerimisel arvestuse aluseks võetakse, peab olema tööandjal näidatud töösisekorraeeskirjades, kollektiiv- või töölepingus.

Tööajakavast tuleb teavitada viis päeva ette

Tulenevalt TPS N 14 lõikest 5 on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta (kui arvestusperiood on ühest kuust pikem) ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.

Ajakava teatavaks tegemine töötajale on vajalik eelkõige selleks, et töötaja teaks, kuidas enda isiklikku aega planeerida. Tööajakava muutmine saab toimuda vaid lepingupoolte kokkuleppel.

Tööaja summeeritud arvestuse korral võib töötaja tööaeg olla perioodi päevade lõikes küll erineva pikkusega, kuid tööpäeva (töövahetuse) pikkus ei tohi ületada 12 tundi (TPS N 15 lg 1) ning töötaja iganädalase puhkeaja kestuseks peaks olema vähemalt 36 järjestikust tundi (TPS N 21 lg 3).

Töötaja tööpäevade (töövahetuste) vahelist puhkeaega peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi (TPS N 20 lg 1).

Ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus

Et summeeritud arvestus tähendab töövahetustes töötamist, siis tuleb tööajakavas kuupäevade kaupa paika panna, millistel päevadel ja kellaaegadel töötaja tööd teeb. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid (TPS N 7 lg 2).

See tähendab, et näiteks kvartaliks võetud arvestusperioodi korral on ületundideks kvartali töötundide üldarvu ületavad tunnid, mille arv selgub alles arvestusperioodi ehk kvartali lõpus.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 august 2006

• Palgaseadus
• Maksu- ja Tolliamet

Muudeti isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksmise tingimusi, muudatused kehtestati Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164 (RT I 2006, 34, 265).

Hüvitist selle korra alusel saab maksta avalikule teenistujale, töötajale ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele, nagu ka varem kehtinud korra alusel sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul. Uudsena saab maksta hüvitist ka eelnimetatud isikutele, kellel on puue, mootorsõiduki kasutamisel sõitudeks elukoha ja töökoha vahel, kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja töövõime olulist langust.

Muudatusena võrreldes eelmise korraga saab hüvitist maksta sõiduauto eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses nagu varem, kuid nüüd tuleb tõendada selle kasutusõigust.

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kui sõitude üle arvestust ei peeta, tuleb otsuses, käskkirjas või korralduses näidata ka sõiduauto registreerimismärgi andmed ja sõidu eesmärk. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja ka hüvitise saaja kirjalik kinnitus hüvitise saamise kohta ühekordses määras. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.

Kui sõitude üle peetakse arvestust, siis peab arvestus sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral, sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral.

Sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitamise alternatiivsed võimalused:

1) ilma arvestust pidamata või arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 1000 krooni ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik tööülesandeid täidab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse. Seega kehtestati täiendav piirang 1000 kr maksuvaba hüvitise maksmisele. Hüvitise maksmise kirjalikule otsusele lisatakse hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa (nõue kehtib esmakordselt 2006.a augustikuus tehtud sõitude hüvitamisel);

2) arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 4 krooni ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 2000 kr ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta ühe tööandja juures. Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitist ka mitme tööandja juures, seejuures rakendatakse 2000 kr ülempiiri iga tööandja kohta eraldi.

3) puudega töötajale saab hüvitada ka elu- ja töökoha vahelisi sõite, kuid selleks tuleb pidada sõitude kohta arvestust. Elu- ja töökoha vaheliste sõitude ja tööalaste sõitude hüvitise kogusumma on maksuvaba 2000 kr ulatuses ühe kalendrikuu kohta. Puudega isiku töökoha ja kodu vahelised sõidud ei pea olema tehtud sõiduautoga, vaid võivad olla tehtud ka muu mootorsõidukiga. Arvestuse alusel võib maksta hüvitist maksuvabalt 2000 kr ulatuses iga tööandja.

Piirmäärasid ületavad hüvitise summad loetakse erisoodustuseks.

Juhul, kui töötaja ei ole teavitanud teise tööandja poolt makstud hüvitisest, siis ta on kohustatud üle ühe maksuvaba piirmäära (1000 kr) saadud hüvitise deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.

Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule selle määruse alusel auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule) on kohustatud järgneva aasta 10. aprilliks esitama deklaratsiooni INF 14 (kõigi 2006.a jooksul väljamakstud hüvitiste kohta).

juuli 2006

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2006

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates 1. juulist on muutunud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõige 11, mis sätestab kohalikele omavalitsustele sotsiaalmaksu maksmise kohustuse hooldajatoetuse saaja eest.

Uue redaktsiooni kohaselt välistatakse sotsiaalmaksu maksmine töötava isiku eest. Sotsiaalmaksuseaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana.

Samuti on asendatud vanaduspensioniikka jõudmise tingimus, mis tähendab sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemist, riikliku pensioni saamise tingimusega. Riikliku pensioni saajaks on sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt isik, kes saab pensioni Eesti riigilt riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel või tulenevalt Riigikogu ratifitseeritud sotsiaalkindlustuslepingust (alates 1. jaanuarist 2007 isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist).

Rahandusministri 28.06.2006 määrusega nr 40 on tehtud muudatused rahandusministri 31.12.2003 määrusega nr 113 kehtestatud sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise korras. Määruses on täiendatud andmete loetelu, mida kindlustatav isik peab sotsiaalmaksu maksjale teatama. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest või pensioni saamisest.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 august 2006

• Palgaseadus
• Maksu- ja Tolliamet

Vabariigi Valitsus tegi 14.07.2006.a määrusega nr 163 (RT I 2006, 34, 264) muudatusi lähetuskulude hüvitamise tingimustes ja korras, neid rakendatakse alates 01.07.2006.a (muudatused jõustuvad 29.07)

Muudatused, mis on ühised järgmiste määruste puhul: "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" (Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453) ja "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (Vabariigi Valitsuse 28.03.01 määrus nr 108)

Sõiduauto, mis ei ole lähetusse saatva isiku (tööandja) omanduses ega valduses, lähetuses kasutamise kulusid on õigus hüvitada järgnevatest vaid ühe variandi kohaselt:

1) Hüvitatakse ainult nn töölähetuse määruse alusel lähetusega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud nagu kütus, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav kindlustus jms, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava originaaldokumendi alusel. Eesti kohustusliku liikluskindlustuse või kaskokindlustuse maksumust üldjuhul ei hüvitata, kuna neid kulutusi tehakse reeglina ka ilma lähetusse sõitmata. Liikluskindlustuse hüvitamine on põhjendatud näiteks Venemaale lähetusse sõidul, kuna seal Eesti kohustusliku liikluskindlustuse alusel väljastatav nn roheline kaart ei kehti ning tuleb osta eraldi kindlustuspoliis. Määrus kuludokumentide alusel makstavale lähetuskulude hüvitisele piirmäära ei sätesta. Kuna töötaja võib lähetusse sõiduks kütust tankida ka enne lähetust või pärast lähetust (ostes enne lähetust oma raha eest ostetud ja lähetuses kulunud kütuse asemele sama koguse kütust), võib vastav kuludokument kanda ka lähetuse perioodist väljapoole jäävat kuupäeva. Oluline on, et kütuse ostmise ja lähetuse algus- või lõppkuupäeva vahele jääb mõistlik ajaperiood (reeglina paar päeva või maksimaalselt nädal). Samuti peab kütusekulu olema vastavuses lähetuse jooksul läbitud teekonnaga, võttes arvesse konkreetse sõiduauto iseärasusi ja teekonda (näiteks auto mootorimaht ja vanus; kas tegemist on sõitudega asulas või maanteel jne).

2) Alternatiivne võimalus lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks on Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a. määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel makstav hüvitis. Nimetatud määrus võimaldab maksta hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuu kohta (arvestuse puudumisel) või arvestuse olemasolu korral kuni 4 kr/km (kuid mitte üle 2000 krooni kalendrikuu kohta). Nimetatud määruse alusel makstavad maksuvabad summad ei tohi ületada vastavalt 1000 krooni ja 2000 krooni piiri, sõltumata sellest, kas tehakse igapäevaseid töösõite või hüvitatakse lähetusega seotud sõidukulusid.

Ühte sõitu kahe määruse alusel korraga hüvitada ei ole lubatud. Samas on lubatud kombinatsioon, kus igapäevaseid töösõite hüvitatakse kuni 1000 või 2000 krooni kuus (nn isikliku auto määruse alusel) ning lähetusega seotud kulusid täiendavalt (nn lähetuse määruse alusel).

Määruses on nüüd sõnastust täpsustades üheselt mõistetavaks tehtud, et majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi, nagu on ka senini tehtud.

Täpsustati põhimõtet, et juhul kui töötaja saabub lähetusest ja läheb samal päeval teise lähetusse, siis saab maksta päevaraha ainult ühe päeva eest (ühekordse määra ulatuses). Kui vähemalt üks lähetus on välislähetus, siis makstakse päevaraha välislähetuse määra ulatuses, samas tuleb arvestada määruse § 11 sätestatud nõudeid (nn 3 tunni reeglid).

Kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ja lähetusse saadetakse mitme tööandja poolt üheaegselt, siis on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja poolt tehtud lähetuse otsusest ja sellel tööandjal puudub kohustus sama perioodi eest päevaraha maksta. Juhul, kui päevaraha maksavad mitu tööandjat, rakendatakse päevarahade summale piirmäära (80 või 500 kr), arvestades kõigepealt esimesena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja poolt makstavat päevaraha. Kui tööandja, teades teise tööandja poolt makstud päevarahast maksab siiski välja päevaraha, kuulub piirmäära ületav summa maksustamisele erisoodustusena.

Näide 1: Esimesena lähetuse otsuse vormistanud isik maksis välislähetuse päevaraha 500 kr päeva eest, millest töötaja teist lähetusse saatvat isikut ka informeeris, kuid teine isik maksis ka 500 kr päeva eest. Erisoodustuseks loetakse 500 kr päeva kohta teise isiku juures.

Näide 2: Esimesena lähetuse otsuse vormistanud isik maksis välislähetuse päevaraha 300 kr päeva eest, millest töötaja teist lähetusse saatvat isikut ka informeeris, kuid teine isik maksis ka 500 kr päeva eest. Erisoodustuseks loetakse 300 kr päeva kohta teise isiku juures.

Kui töötaja ei täida teavitamise kohustust ja talle on rakendatud rohkem kui üks maksuvaba piirmäär, siis on ta kohustatud üle ühe piirmäära saadud päevaraha deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.

Muudatus ainult määruses "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord "(Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453).

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- ja kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab, mis tähendab, et nende isikute töökoht tuleb individuaalselt määratleda

Muudatus ainult määruses "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (Vabariigi Valitsuse 28.03.01 määrus nr 108)

Välislähetusse lähetatakse teenistuja ministeeriumi kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi käskkirja või korralduse alusel.

juuli 2006