Artiklid
- Üksikasjad
Ketlin Priilinn
Kui töötaja ei järgi töötervishoiuarsti ettekirjutusi tööandjale, on kompensatsiooni küsimine tööandjalt alusetu.
Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare kinnitusel on töötervishoiualased kohustused nii töötajal kui ka tööandjal. "Tööandja kohustused tulenevad töötervishoiu ja -ohutuse seadusest ning ta peab töötaja tervisekahjustusi vältima ja tagama töökeskkonna ohutuse," selgitas Vare. Ka peab tööandja korraldama töötervishoiuteenuste osutamise ja tervisekontrolli ning kandma sellega seotud kulud.
Töötaja peab täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.
Kui töötaja ei täida töötervishoiuarsti ettekirjutusi tööandjale ja keerab näiteks välja lisalambid või ei kasuta sülearvuti lisaklaviatuuri, kannab ta Vare teatel vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Kui tööandja vajalikuks peab, on võimalikud noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva või töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse alusel.
Töötervishoiuarst Iris Rannit-Randveer leidis, et tööandja peaks töötajale selgitama ettekirjutuste vajalikkust. "Kui töötaja töötab ruumis üksinda, on tema käitumine vaid ta enda vastutusel. Kui seal on teisigi töötajaid, tuleb kompromissile jõuda," arvas ta. "Tööandja võib võtta töötajalt ka avalduse tema soovide kohta, aga kõige parem oleks mitte konflikti sattuda ja asi selgeks rääkida - kas või kutsuda mõni tervishoiuspetsialist kangekaelsele töötajale selgitustööd tegema."
Kui tööandja on vajalikke nõudeid püüdnud rakendada, aga töötaja neid lihtsalt eirab (näiteks ei kanna prille) ja on seeläbi kahjustada saanud, on tal selle eest kompensatsiooni küsimine Rannit-Randveeri arvates keeruline. "Tööandjal peaks asi kuidagi fikseeritud olema. Siis saab ta tõestada, et on omalt poolt kõik õigesti teinud," ütles Rannit-Randveer. "Näiteks kui ta on töötajale saatnud elektroonilise meeldetuletuskirja või fikseerinud sisseviidud ohutusnõuded paberkandjal."
Estraveli personalijuht Kati Oja kinnitas, et töötervishoiualane koostöö tööandja ja töötajate vahel oleneb paljuski sellest, kuidas tööandja koostöövajadust põhjendab. "Estravelis puudub negatiivne kogemus," ütles Oja. "Töötajad on terviseriskidest teadlikud ja väärtustavad oma tervist. Oleme julgustanud töötajaid ettepanekuid tegema, seda lisaks tavapärasele töötervishoiutööle, mida ettevõte teeb." Oja lisas, et kui peaks tekkima arusaamatusi, usub tema siiski sõbralikku selgitustöösse. "Kindlasti ei poolda ma koostööst loobumise kinnituseks töötajalt mingi avalduse võtmist," märkis ta. "Oluline on, et inimene mõistaks vastutust oma tervise eest."
Kodutöö üle puudub kontroll
Vahur Lokk
Skivarek tõlkebüroo tegevjuht
Ei ole ise sellise probleemiga kokku puutunud, et töötajad tervishoiualaseid korraldusi eiraksid.
Olen teinud kõik, mis minu võimuses, ja seni pole keegi protesti esitanud. Oleme ju siiski kõik täiskasvanud inimesed ja mina olen ikkagi nende ülemus, mitte lapsehoidja.
Kodus töötajate töötingimuste üle puudub aga minul küll igasugune kontroll.
Usun, et see kontroll puudub ka tööinspektsioonil, sest ausalt öeldes ei kujuta ma ette, et inspektor võiks ühtäkki kellegi koju sisse astuda ja hakata kontrollima, mismoodi inimene oma tööd teeb ja millised on tema lauad-toolid. See on iga töötaja enda asi ja tema omal vastutusel.
- Üksikasjad
Helve Toomla
Miks makstakse puhkuseraha ette, kui palga saan kogu aeg tagantjärele? Eriti kuupalgalisena ei näe ma mingit mõtet osa palga ette saamist, et siis oma kehva finantsolukorda kogu aeg jälgida raha jagamisel järgmise ja ülejärgmise kuu makseteks. Soovin teada seaduse algideed, mitte vastuseks lugeda vastavat seadusepunkti.
Ma ei ole algidee juures olnud, küllap see tekkis õige ammu, võib-olla juba Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide koostamise aegu eelmise sajandi esimesel poolel. Ise pean puhkusetasu maksmist enne puhkuse algust igati mõistlikuks selle tõttu, et saan seda raha kohe kasutama hakata, maksta reisi, puhkekoha vms eest. Inimeste jõukus küll kasvab ja paljud võivad puhkuse aja ka säästudest elada, kuid töötajate küsimuste järgi otsustades vajab enamik inimesi puhkamiseks raha ette.
- Üksikasjad
Luule Käis
jurist
Üle aasta väldanud lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja puhkuseraha arvutatakse korrigeeritud palgamäära alusel.
Puhkusetasu suurus sõltub üldjuhul puhkusele eelnenud kuue kuu palgast. Töötajale, kes on kuue kuu jooksul saanud ühesugust palka, säilitatakse see ka puhkuse ajaks.
Neile, kes on saanud tükipalka või kellele on lisaks põhipalgale makstud töö tulemustest sõltuvat preemiat või lisatasu, tehakse arvutus päevatasu kaudu. Kuidas aga saada puhkusetasu suurus sel juhul, kui töötaja ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu eelnevalt tööl olnud ega palka saanud, olles näiteks ajateenistuses või lapsehoolduspuhkusel?
Palgamäära leidmine
Puhkusetasu arvutamise korra järgi tehakse siis arvutus päevatasu kaudu, kuid selle arvutamise aluseks võetakse töötaja palgamäär, mis peab olema töölepingus kirjas.
Palgamäär jagatakse puhkusele jäämise kuu kalendripäevade arvuga (v.a riigipühad), tulemus ongi päevatasu ja see korrutatakse puhkuse kalendripäevadega.
Mõnikord esineb praktikas, et tükipalka saava töötaja tööleping on puudulikult vormistatud ja seal ei ole palgamäära kirjas. Tavaliselt tahetakse siis arvutamisel aluseks võtta palga alammäär, kuid see ei ole õige. Puhkusetasu arvutamise korra järgi asendatakse puuduv palgamäär keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud.
See tähendab, et abi tuleb otsida n-ö tühjadele kuudele eelnenud perioodist, mil töötajale maksti palka. Selle palga alusel arvutatakse keskmine kuupalk, see loetakse töötaja kuupalgamääraks ja sellest arvutatakse päevatasu.
Palgamäära korrigeering
Nii arvutatakse puhkusetasu kõikidel juhtudel, kui töölepingu peatumise periood ei ületa 12 kuud. Kui töölepingu peatumine on pikem kui aasta, tuleb enne puhkusetasu arvutamist töölepingujärgset palgamäära korrigeerida.
Enamasti tekib korrigeerimise vajadus lapsehoolduspuhkuse lõppedes, kui töötaja soovib enne tööleasumist ära kasutada saadaolevad puhkusepäevad või kui tööleping lõpetatakse ja vaja on maksta hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest.
Lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemaloleku periood võib olla küllaltki pikk - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni - ja seepärast peetakse vajalikuks aastaid tagasi kokkulepitud palgamäära korrigeerimist. Korrigeerimine toimub palga alammäära muutumise indeksi abil.
Selleks jagatakse arvutamise ajal kehtiv palga alammäär töölt ärajäämise (töölepingu peatumise) ajal kehtinud alammääraga. Nii saadakse indeksi väärtus, mis korrutatakse töölepingujärgse palgamääraga. Tulemuseks on korrigeeritud palgamäär, millest arvutatakse päevatasu ja seejärel kogu puhkusetasu.
Siiski on korrigeeritud palgamäära kasutamine piiratud. Seda ei võeta arvutamisel alu-seks, kui korrigeeritud määr on statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast suurem. Siis jääb aluseks riigi keskmine brutokuupalk, mitte korrigeeritud palk.
Korrigeerimist ei tehta, kui palgamäärad on kehtestatud seaduse, vabariigi valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Siis arvutatakse puhkusetasu kehtiva palgamäära alusel.
Keeruline skeem
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Thea Rohtla sõnul tuleb neil ikka aeg-ajalt indekseerida ja korrigeeritud palgalt puhkuseraha arvutada.
Töötajad seda küll ei nõua, sest nemad ei tea sellest midagi - liiga keeruline, kuid töövaidluskomisjonil tuleb enda arvutustes näidata, kuidas nad ühe või teise summani jõuavad, rääkis Rohtla.
"Inimene oskab küsida eelkõige oma lepingus olevat palka," lisas ta.
Töötajate teadmatust tõdes ka Balti Spooni personalijuht Helo Tamme. Siiski ei kasutata nende teadmatust ära, vaid arvutatakse neile puhkuseraha korrigeeritud palgalt. "Võtame määruse ette ja ajame näpuga järge, kuidas see ikka käib," ütles Tamme. "Töötajad ei tea, mis summa on tulemas, nad on unustanud, palju neil puhkust saadagi on."
Palgamäära korrigeerimine indeksiga ei ole palga tõstmine
Heli Raidve
ASi Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Puhkusetasu arvutamiseks palgamäära korrigeerimine indeksiga ei ole töötaja palga tõstmine ega korrigeerimine või ajakohastamine.
Kui töötaja oli nt kolm aastat (või suisa kuus aastat) lapsehoolduspuhkusel ja tuleb tööle, siis ei toimu palga ajakohastamist (eeldusel, et palk ei ole alla kehtiva miinimumpalga). Töötaja saab ikkagi töölepingus kokku lepitud (kirjas olevat) palka (kahe järjestikuse lapse korral esimese lapse eelset palka).
Palgamäära korrigeerimine indeksiga toimub ühekordselt ainult kahel juhul. Esiteks: puhkusetasu arvutamise korra kohaselt puhkusetasu arvutamiseks, kui töötaja pole vähemalt 12 kuud palka saanud. Puhkusetasu arvutatakse korrigeeritult palgamääralt. Teiseks: keskmise palga arvutamise korra kohaselt keskmise palga arvutamiseks, kui töötaja pole vähemalt 12 kuud palka saanud.
Töötaja ei tohi kaotada
Näiteks kui töötaja oli kolm aastat lapsehoolduspuhkusel, läheneb aeg tööle asumiseks, kuid vahepeal on töötaja ametikoht likvideeritud ja talle teatatud koondamisest. Kohe pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu töötaja koondatakse ja talle peab maksma nt kahe kuu keskmise palga hüvituseks. Kuna töötaja pole tööl käinud, ei ole keskmise palga arvutamiseks võimalik võtta aluseks eelnevate kuude palka. Keskmise palga arvutamise korra kohaselt toimub ka nüüd palgamäära indekseerimine.
Indekseerimise tulemusena ei saa töötaja keskmises palgas ja puhkusetasus, võrreldes töölepingus kokku lepituga, kaotada.
- Üksikasjad
Ranno Tingas
Ernst & Young Balticu juhtiv maksukonsultant
Tulumaksuseaduse juulist jõustunud muudatused suurendavad nende sõiduautode ringi, mille tööks kasutamist töötajale maksuvabalt kompenseeritakse.
Sellele vaatamata on endiselt soodsam tööandja autoga seotud kulude kandmine kui töötaja auto kasutamise eest hüvitise maksmine.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööülesannete täitmisega seotud kulud lihtsustatult, ilma, et oleks vaja konkreetseid kuludokumente.
Teisest küljest on sellisele hüvitisele seatud limiidid, mis on kahjuks liiga väikesed ning tegelikkuses hoopis piiravad võimalusi töötaja kulude hüvitamisel.
Tulumaksuseadus lubab maksta sellist maksuvaba hüvitist töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele (või seda asendava organi liikmele).
Auto omand ei loe
Aastate jooksul on probleeme tekitanud küsimus, kellele kuuluva auto puhul saab töötajale nimetatud hüvitist maksta.
Kuni juuni lõpuni kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt saab hüvitist maksta, kui sõiduauto on töötaja omandis või töötaja kasutab seda liisingulepingu alusel. Riigikogu on aga selle piirangu 1. juulist kaotanud.
Seega saab edaspidi maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist näiteks ka siis, kui auto on liisinud töötaja elukaaslane, kui see kuulub töötaja sugulasele või on töötaja selle üürinud. Oluliseks jääb, et see sama auto ei oleks samal ajal tööandja valduses, kui näiteks töötaja on andnud auto tööandjale üürile.
Hüvitise saajalt tasub endiselt küsida auto registreerimistunnistuse koopiat.
Keelatud ei ole mitmele inimesele sama auto töösõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmine, kuid sel juhul ei saa need sõidud olla samal ajal. Samas ei ole hüvitise maksmise aluseks mitte auto omamise fakt, vaid ikkagi sellega töösõitude tegemine.
Väikesed piirmäärad
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitisele on valitsus kehtestanud piirmäärad, mida maksuhaldur jälgib piinliku täpsusega.
Nimelt kui arvestust ei peeta, siis on lubatud maksta hüvitist kuni 1000 krooni kuus ja kui arvestust peetakse, siis on maksuvaba hüvitise suuruseks 4 kr/km, kuid mitte üle 2000 krooni kuus.
Oluline on, et hüvitis ei ületaks kuu kohta nimetatud summat, samas pole oluline, millisel kuul see välja makstakse. Ka siis, kui töötajal on kuludokumendid, ei saa maksta maksuvaba hüvitist üle nimetatud piirmäärade.
Ka mitterahalises vormis antud hüvitis peab mahtuma piirmääradesse. Need piirmäärad kehtivad ka lähetuse korral.
Hüvitise maksmise aluseks peab olema tööandja otsus. Vahel arvatakse, et igal kuul tuleks vormistada uus otsus, kuid samas kui sellise otsuse sisu on sama (v.a kuu nimetus), siis ei anna selline paberimäärimine lisaväärtust.
Uus deklaratsioon
Järgmisest aastast jõustub tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt peab tööandja deklareerima kõik isikliku sõiduauto töösõitude kasutamise hüvitised.
Rahandusministrilt on oodata uut deklaratsioonivormi, kus tuleb näidata igale töötajatele makstud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitised koos auto registreerimismärgiga.
Selline deklaratsioon tuleb esitada üks kord aastas 10. aprilliks, esimest korda 2007. aasta kohta.
Töö- ja kodusõidud
See, kuidas töötaja jõuab tööle, on eelkõige töötaja probleem.
Seetõttu ei ole üldjuhul põhjendatud töökoha ja kodu vaheliste sõitude maksuvaba hüvitamine.
Siiski on paar erandit, millal on lubatud selliste sõitude maksuvaba hüvitamine eelnimetatud piirmäärades. Nimelt võib tööandja hüvitada elukoha ja töökoha vahelised sõidud, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.
Tegemist peaks olema olukorraga, kus töökoht asub raskesti ligipääsetavas kohas (näiteks metsas) või tööaja alguses või lõpus puudub mõistlik ühistransport (näiteks öötöö).
Lisaks on seadusandja lubanud 1. juulist elukoha ja töökoha vaheliste sõitude eest hüvitise maksmise puudega töötajale juhul, kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust, kusjuures siin ei ole nõutud, et tegemist oleks sõiduautoga.
Sõiduauto kasutamise hüvitise maksmise võimalused on paranenud
Olulisemad muudatused isikliku sõiduauto hüvitise maksmise regulatsioonis alates 2000. aastast.
- 01.01.2002 - uus piirmäär 1000 kr kuus (varem 500 kr kuus)
- 01.01.2003 - uued piirmäärad (1000 kr kuus arvestuseta ning arvestusega 4 kr/km, kuid maksimaalselt 2000 kr kuus)
- 01.01.2003 - auto kasutamine kapitalirendilepingu alusel asendatakse kasutamisega liisingulepingu alusel
- 01.01.2004 - lubatud teatud juhtudel töö ja kodu vahel tehtud sõitude hüvitamine
- 01.07.2006 - kaob nõue, et töötaja peab olema auto omanik või liisinguvõtja
- 01.07.2006 - maksuvaba hüvitis puudega töötajale töö ja kodu vahel tehtud sõitude hüvitamiseks
- 01.01.2007 - hüvitise maksmise kohta deklaratsiooni esitamise kohustus
Allikas: Ranno Tingas
- Üksikasjad
Olavi Kärsna
ettevõtluskonsultant
Mai viimasel päeval võttis Riigikogu vastu mitu tulumaksuseaduse muudatust, millest üks vähendab FIEde maksukoormust.
Asi, mida muudeti, on maksude arvutamise metoodika. Koos arvutusmetoodikaga muutus aga ka üks FIE ettevõtluse kulusid vägagi oluliselt mõjutanud asjaolu. Nimelt ei saa alates 2007. aastast iseenda eest makstud sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Eelmise aasta eest 1. oktoobriks juurdemakstav summa oli aga maksmise aastal päris oluline kuluartikkel.
2006. a sotsiaalmaksu kohta on seaduses öeldud nii: 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata seaduse N 34 punktis 12 sätestatust.
Seega peaks 2006. a sotsiaalmaksu pärast E-vormi kokkupanemist välja arvutama ja enne tuludeklaratsiooni esitamist vajaliku juurdemakse ka ära maksma, sest seadus lubab tulust maha arvata ainult 2006. a eest tegelikult tasutud maksu. Äripäeva lugejatele see ilmselt probleem ei ole, aga kardan, et paljudele vanematele inimestele võib see raskeks pähkliks osutuda. Tavaliselt arvutab maksud välja ju maksuamet. Seepärast, selle lehe lugejad: rääkige tuttavate FIEdega ja kui vaja, abistage neid.
Lehekülg 1518 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee