Artiklid
- Üksikasjad
Merike Lees
Taustauuringu tegemiseks peab olema kandidaadi nõusolek, samuti peab ta teadma, kellelt tema tausta uuritakse. Ometi nuhitakse agaralt ka tagaselja.
Taustauuring peab andma midagi lisaks sellele, mida kirjutab kandidaat oma CVs või ise vestlusel räägib. Üks võimalus on küsida seda eelmistelt ülemustelt või kolleegidelt. Sageli on tegemist tundliku infoga, mis puudutab kandidaadi eraelu - kas ta siis joob, on olnud karistatud või kohtutäituri huviorbiidis. Kust jookseb piir, millist infot võib inimese selja taga vahetada ja mida mitte?
Balti Spoon OÜ personalijuhi Helo Tamme sõnul on ebaeetiline uurida inimese tausta ettevõttest, kus ta hetkel töötab, kui selleks ei ole kandidaadilt eelnevat nõusolekut saadud. "Kujuta ette olukorda, kus kandideerid oma tööandja teadmata uuele ametikohale ja siis järsku helistatakse sinu otsesele juhile, et uurida, milline töötaja sa oled! Kui inimesel endal selle vastu midagi ei ole, siis palun väga. Kui aga inimene asjast midagi ei tea, siis võib see endaga tegelikult tõsiseid probleeme kaasa tuua. Mõistlikud ettevõtted, kuhu kandideeritakse, küsivad kandidaadilt siiski soovitajate andmeid ja alles siis helistavad taustauuringu tegemiseks," märkis Tamme.
Samal arvamusel oli ka Ascari personalijuht Ene Pukk. "Kindlasti peab kandidaadiga taustauuringus kokku leppima, see on hea tava," kinnitas Pukk. Kandidaadiga ei ole vaja eraldi kokku leppida nende inimeste poole pöördumises, keda ta oma CV ise välja pakkus. Ka avalikest kanalitest ja internetist hangitava info otsimisest ei ole vaja kandidaati informeerida, sest sealt saadav on avalik teave.
Radisson SASi hotellis uuritakse tausta ainult kandidaadi esitatud inimestelt, kuid ei öelda, mida küsitakse, rääkis Radisson SASi personalijuht Evelin Jenk. Soovitajaks ei peeta sugulast ega sõpra, vaid vähemalt eelviimase töökoha vahetut juhti või ülevaatajat.
Samuti suure firma personalitöö kogemusega Areal Disain OÜ juht Anneli Laanemets peab aga loomulikuks, et kui inimene on CV saatnud, siis ta arvestab, et tema tausta uuritakse. "Kui CVs ei ole otsest märget, et taustauuringut mitte teha, siis on see avalik info ja ma ei ole küsinud, kas võib teha või mitte," ütles Laanemets. Põhiline, mida uuritakse, on ohud, mis võiksid tema värbamisel olla ja mida inimene ise ei taha rääkida, varem tehtud töö iseloom, töökollektiivi suurus ning inimese enda iseloomujooned, selgitas Laanemets.
AS Bambona personalitöötaja Liivi Possuli sõnul tuleb täna võtta tööle selliseid, keda varem poleks võtnud ning mida sa siin ikka nende tausta nii väga uurid - valikut ju pole. "Igal hommikul on mõni puudu ning kaks-kolm uut platsis, kas nad ka õhtuni vastu peavad, on iseasi," kirjeldas ta tänast olukorda.
Kandidaati tuleb kaitsta töölevärbajate pahatahtlike päringute eest
Värbamisfirma ülesanne on kaitsta oma kandidaate pahatahtlike ja ebaseaduslike päringute eest.
Oma taustauuringu põhimõtetest räägivad CV-Online Eesti müügijuht Janar Matt ja turundusjuht Helen Hinno.
Kuhu olete teie tõmmanud piiri, mida tohib küsida ja mida mitte?
JM: Personaliotsingute taustauuringute juures keskendume põhiliselt inimeste tööoskuste ja -kogemuste kontrollimisele. Meil ei ole väga palju kliente, kel oleks taustauuringute suhtes ebaseaduslikke nõudmisi. Ja kui kliendil on selline soov, siis selgitame, et antud info ei ole avalik ning meie ei soovi ega pea õigeks kandidaatide privaatsust rikkuda. Tihti ei ole kandidaadid seadustega kursis ning osa meie vastutusest on ka neid pahatahtlike ja ebaseaduslike päringute eest kaitsta.
Kas sobib küsida töötaja tervise, tema laste arvu, võlgade või majandusliku seisu kohta?
JM: Tervis, võlad ja majanduslik seis on kindlasti iga inimese eraasi ja meie neid teemasid ei puuduta. Erandiks on vaid teatud ametikohad avalikus sektoris, kus majanduslike huvide deklaratsioonid on avalikud. Laste arv on samuti inimese enda vaba valik - kas ja millisel puhul sellest juttu teha. Enamasti on lapsed CVs siiski ära märgitud ja sellisel juhul peatume sellel teemal põgusalt.
HH: Küll aga arvan mina, et kui tööandja tõesti tunneb, et soovib mingil konkreetsel põhjusel töötaja kohta mingit eelpool toodud infot saada, siis tuleb seda ikkagi küsida. Palju sõltub ju sellestki, kuidas küsitakse ja kuidas põhjendatakse oma küsimuse vajalikkust. Sellistel juhtudel pean oluliseks ka kandidaadile rõhutada, et vastamine on vabatahtlik.
Kuidas suhtuda töötava inimese praeguse tööandja poole pöördumisse ja taustainfo küsimisse?
JM: Oleneb situatsioonist. Enamasti suhtume taunivalt, kuna saadav tagasiside ei pruugi olla objektiivne. Olgu selle põhjuseks siis hea töötaja kaotamisest tulenev frustratsioon või mõni muu inimlik faktor. Kui kandidaat aga ise soovitab oma otsese juhiga suhelda, siis teeme seda kindlasti.
HH: Kindlasti ei tohi seda teha ilma kandidaadilt eelnevalt nõusolekut saamata.
Millisel kujul küsite kandidaadi käest nõusolekut taustauuringu tegemiseks?
JM: Taustauuringus keskendume inimestele, keda kandidaat on ise meile soovitanud. Luba küsime suuliselt ja kandidaadid on varmalt nõus, kuna teavad, et vastasel juhul langeks nende usaldusväärsus võimaliku uue tööandja silmis oluliselt.
HH: Üldjuhul palume kandidaadil endal määrata endale soovitajad. Muidugi on ka juhuseid, kus pakume ise välja kellegi, kellelt kandidaadi kohta infot võiks küsida - need on aga samamoodi viisakas eelnevalt kandidaadiga kooskõlastada.
Seadus taustauuringut ei puuduta
Seadus ei ütle taustauuringu tegemise kohta otseselt midagi ega reguleeri ka selle käigus käsitletavaid teemasid.
Heli Raidve Tööõigusabi ASi juristi Heli Raidve sõnul võiks tööõiguslikest õigusaktidest taustauuringusse puutuda töölepinguseaduse kaks paragrahvi: N 21 ja 30. Samas käsitlevad need juba töölepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente ja töötaja isikukaardile kantavaid andmeid, mitte lepingu sõlmimisele eelnevaid uuringuid ja suulise info kogumist töölesoovija kohta.
Töölesoovijaid puudutab töölepingu seaduses ainult TLSi N 10, mille kohaselt ei või töölesoovijaid töölevõtmise ja töölepingu sõlmimisel ebavõrdselt kohelda soo, rahvuse, rassi, keeleoskuse, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, sotsiaalse seisundi, poliitiliste vaadete ja ametiühingusse kuulumise või usu tõttu.
Seega ei keela TLSi N 10 tegelikult otsesõnu nende asjaolude kohta küsida, kuid keelab neid töölesoovijaid võrreldes arvesse võtta, nentis Heli Raidve.
Kommentaar
Helo Tamme
Balti Spoon OÜ personalijuht
Mai alguses helistas mulle üks meesterahvas ühest personalivahendusfirmast ning ütles, et nemad korraldavad personaliotsingut ning Mati Maasikas (nimi muudetud) on neil vestlusel käinud.
Mina siis mõtlen, et see mees ju töötab veel meil... Ja hakkab siis vahendusfirma mees küsima, et kuidas Mati ikka tööd teeb. Mina selle peale vastan, et Mati ju töötab veel meil, sellisel juhul sellesse ettevõttesse ei helistata ja kas ka Mati ikka teab sellest. Vastus tuli suhteliselt ebalev, mistõttu sain aru, et töötaja teadmata tehakse taustauuringut. Vahendusfirma mees uuris veel Mati tervise kohta, kuna Matil oli just operatsioon olnud, töödistsipliini kohta jne.
Minu käest ta tol hetkel Mati kohta informatsiooni ei saanud, Mati loobus töökohta vahetamast ning töötab meil veel tänagi, arusaamatused räägiti omavahel selgeks. Mõtlen aga sellele, mis oleks võinud juhtuda mõne teise töötajaga mõnes teises firmas, kuhu see vahendusfirma mees helistas - kas sellel töötajal oleks senise tööandja juures veel mingit normaalset töösuhet olla saanud?
- Üksikasjad
Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant
ELi ametniku palk ei allu ühegi riigi maksuseadustele. Samas, kui eestlasest ELi ametnik teenib tulu investeeringute pealt, kas ta peab maksma tulumaksu? Millisele riigile?
Euroopa Liidu ametnike maksustamisel on erisusi võrreldes Eesti siseriikliku regulatsiooniga, tulenevalt Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustest 260/6 ja 549/69.
Nimetatud õigusaktid vabastavad Euroopa Ühenduse ametnike ja muude teenistujate Ühenduselt saadud palgad ja tasud koduriigi tulumaksust, sest selliseid tasusid maksustatakse nn Euroopa Ühenduse maksuga.
Samas ei puuduta need määrused isiku muudest tuluallikatest saadud tulusid, mis tähendab, et neid maksustatakse tavakorras, lähtuvalt tulusaaja residentsusest.
Kui Eesti resident saab tulu investeeringutest (näiteks müüb oma väärtpabereid), maksustatakse seda tulu Eestis vastavalt Eesti seadustele.
Rahandusministeerium on kinnitanud juhendi Euroopa ühenduse maksu (community tax) arvestamise kohta Eesti tulumaksu arvutamisel. Nimetatud juhend on kättesaadav ministeeriumi internetileheküljel. Samuti saab lisainfot maksu- ja tolliameti veebilehelt.
- Üksikasjad
Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 ei sätesta enam maksuvabastuse saamiseks isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstud hüvitise igakuise väljamaksmise nõuet.
Seega ei maksustata hüvitist tehtud töösõitude eest arvestust pidamata 1000 krooni ulatuses ja arvestuse pidamisega 2000 krooni ulatuses ühe kalendrikuu kohta. See tähendab seda, et nimetatud hüvitisi saab maksta töötajale ka summeeritult ehk ühes kalendrikuus kassapõhiselt rohkem kui 1000 krooni arvestuseta või 2000 krooni arvestusega, kuid oluline on, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära.
Kui kalendrikuu kohta tuleb arvestusliku hüvitise summa suurem kui piirmäär, siis arvestatakse erisoodustus iga kuu kohta eraldi ja erisoodustus tuleb deklareerida selles kuus, millal hüvitise väljamaksmine toimus.
Selleks, et selliselt makstud hüvitisele kohalduks maksuvabastus, on oluline, et tööandja oleks teinud otsuse hüvitise maksmise kohta ENNE hüvitise arvestama hakkamist ning selle väljamaksmist. Kui hüvitist makstakse arvestust pidamata, on vajalik ka töötaja kinnitus, et ta ei saa teiselt tööandjalt sama maksuvaba hüvitist (nende kuude kohta). Seega hüvitist makstakse summeeritult tagantjärgi, mitte ette tulevaste kuude kohta.
- Üksikasjad
Karin Hage
Tartu Ülikooli õigusinstituudi tudeng
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi ASi juhataja
Puhkust saab katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel, kusjuures see võib toimuda nii töötaja kui ka tööandja initsiatiivil.
Puhkuseseaduse eesmärk on tagada töötajale vajaliku puhkeaja võimaldamisega tervise kaitse. Seaduse kohaselt ei ole tööandjal seetõttu õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.
Puhkuse andmine igal tööaastal on tööandjale kohustuslik. Seadus teeb tööandjale kohustuseks määrata puhkused jaanuaris koostatavas ajakavas ning võimalusel arvestada seda koostades töötaja soovidega (v.a puhkuseseaduse N 16). Reeglina ei saa kalendriaasta kestel anda puhkust poolte kokkuleppega määratud ajal.
Puhkuseseaduse N 21 annab võimaluse katkestada puhkus poolte kokkuleppel ja töötaja tööle tagasi kutsuda. Sõnastus eeldab tööandja initsiatiivi, kuid tegelikult võib see toimuda ka töötaja algatusel. Vastavat sätet rakendades tuleks arvestada mitme asjaoluga.
Kõigepealt on oluline tähele panna, et puhkuse katkestamist saab kumbki pool nõuda üksnes siis, kui teine pool sellega nõus on. Vastav norm tuleneb puhkuse katkestamatuse põhimõttest ning seaduse Nst 2, mille kohaselt tööleping puhkuse ajaks peatub. Töötaja on seega ajutiselt vabastatud tööst ja tööandja ajutiselt vabastatud kohustusest kindlustada töötaja tööga.
Katkestamise korral tuleb saamata jäänud puhkuseosa üle viia teisele ajale. Kui kasutamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimise kohta ei saavutata kokkulepet, on töötajal õigus jääda puhkusele (kasutamata jäänud puhkusepäevade ulatuses), teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.
Kuna puhkuseseadus näeb ette puhkuste ajakava koostamist iga kalendriaasta kohta, siis seal määratud puhkuseajast teistsugune kokkulepe tähendab sisuliselt ajakava muutmist. Seetõttu tuleb ka puhkuse katkestamine ning kasutamata jäänud osa üleviimine samale või järgmisele tööaastale vormistada kirjalikult.
Puhkusetasu tuleb õigel ajal välja maksta. Üldnormina on kehtestatud, et puhkusetasu makstakse välja täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Selle kohustuse rikkumise korral on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist. Puhkusetasu maksmisega viivitamisel ei rakendata viivise sanktsiooni, nagu see on palga väljamaksmisega viivitamise korral. Kuna pikendamist võimaldatakse kogu puhkuse aja jooksul, tuleb tähele panna, et avaldust puhkuse pikendamiseks saab esitada enne puhkuse lõppu, hiljemalt puhkuse viimasel päeval.
Kuna puhkusetasu väljamaksmine on tööandja puhkuseseadusest tulenev lepinguline kohustus, võib töötaja valida, kas nõuda puhkuse pikendamist või TLSi N 82 lõike 1 alusel töölepingu lõpetamist.
- Üksikasjad
Liis Plakk
Tulumaksu ei pea tasuma, kui töötasu jääb kuus alla 2000 krooni.
Viimane kooliveerand paneb paljud õppurid mõtlema sellele, kuidas saabuv suvi meeldivalt, kuid samas kasulikult mööda saata. Üks võimalus on leida endale taskuraha teenimiseks sobiv töökoht.
Tuleb silmas pidada seda, et alaealiste tööaega, tööohutust jm reguleerivad mitmed seadused ja määrused, millega saad tutvuda tööinspektsiooni koduleheküljel http://www.ti.ee.
Töötamise ja palgaga kaasnevad ka maksukohustused. See tähendab, et Eesti tulumaksuseaduse kohaselt peavad kõik tulu (sh palka) saanud isikud maksma tulumaksu. Tööl käiv laps maksab tulumaksu samamoodi nagu täiskasvanu ja talle kehtivad samasugused maksusoodustused.
Maksude tasumisel ja deklareerimisel on erinevus selles, kas leiad suvel töö Eestis või välismaal.
Eestis töötades
Tulumaksu ja makse(te) arvestamine ja palgast kinnipidamine on tööandja kohustus, seega ei ole sinul vaja maksude tasumise pärast muretseda.
Palgasumma, mis ületab kuus 2000 krooni, maksustatakse tulumaksuga.
Tulumaksu arvestatakse palgalt tulumaksuseaduses sätestatud määra kohaselt. 2007. aastal on tulumaksumäär 22%. Lisaks pead teadma, et tööandja peab sinu palgalt kinni pidama ka töötuskindlustusmakse (0,6% palgast) ja kohustusliku kogumispensioni makse (2% palgast). Kogumispensioni makse peetakse kinni juhul, kui said eelmisel aastal 18-aastaseks või oled juba vanem kui 18-aastane.
See tähendab, et kui said 18-aastaseks 2007. aastal, siis sel aastal sinu palgast kogumispensioni makset ei arvestata; kui sinu 18. sünnipäev oli eelmisel aastal (2006), siis arvestatakse.
Kogumispensioni makse kantakse sinu isiklikule pensionikontole pensionifondis ja see on raha, mis pensionipõlve saabudes hakkab sinu pensioni suurendama. Pensionifondi valikust loe lähemalt pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee.
Tuludeklaratsiooni esitamine
Kui tööandja on töötasult tulumaksu kinni pidanud, siis sa tuludeklaratsiooni esitama ei pea. Samuti ei pea tuludeklaratsiooni esitama juhul, kui sinu palk ühes kuus on väiksem kui 2000 krooni.
Kui sinu töötasu on aasta jooksul olnud väiksem kui 24 000 krooni ja sinu töötasult on tulumaks kinni peetud, siis ei pea sa samuti tuludeklaratsiooni esitama, kuid deklaratsiooni esitamisel on sul õigus kogu kinnipeetud tulumaks tagasi saada.
Kui sa ei ole teinud tööandjale avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis arvestab tööandja tulumaksu kogu sinu palgalt. See tähendab, et sa oled maksnud tulumaksu rohkem kui seaduses ette nähtud ja sul on õigus enammakstud tulumaks tagasi saada.
Kui oled noorem kui 18-aastane, siis peab deklaratsioonile alla kirjutama kas ema-isa või seaduslik esindaja (hooldaja vmt).
Tulu
Maksuvaba tulu
Eesti elanikele kehtib maksude tasumisel maksusoodustus maksuvaba tulu. See on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata.
Sel aastal on tulumaksuvaba 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.
Et tööandja teaks maksuvaba tulu arvestada, tuleb tööandjale kirjutada avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks.
Ilma avalduseta ei tohi töö-andja maksuvaba tulu arvestada.
Info telefonil 880 0811.
Lehekülg 1510 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee