Artiklid

„Ma soovin võtta töövõimetuslehte,“ ütlevad praegu, viiruste kõrghooajal paljud helistajad pereõdedele. Pereõde fikseerib ravilukku inimese soovi avada töövõimetusleht, enamasti nendib, et tervisenõu ei vajatagi, ja võtab vastu uue telefonikõne – suure tõenäosusega kõlab sealt sama, pelgalt dokumendi vormistamise soov.

Kahe päeva pärast helistab inimene uuesti ja palub sulgeda töövõimetuslehe, sest on suuteline tööle minema. Tervisenõu pole inimene selle aja jooksul kordagi vajanud.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120119414/karmen-jolleri-ettepanek-esimesel-kolmel-haiguspaeval-peaks-tootaja-koju-jaama-kokkuleppel-tooandja-mitte-arstiga

 

 

 

 

Hiljuti jõustusid ja uuel aastal on jõustumas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja seonduvate määruste muudatused, millega uuendatakse töötervishoiuteenuse korraldust, täpsustatakse tööandja kohustusi kaugtöö puhul ja vähendatakse tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Järgnevalt annab Sotsiaalministeerium ülevaate, mida olulisemad muudatused endaga täpsemalt kaasa toovad.

Edasi loe: https://tooelu.ee/et/uudised/801/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-muudatused

Mitmed ministeeriumid sõnavad, et on loobunud jõulupreemiate maksmisest. Selle asemel saavad valitumad tulemustasu.

Aasta on peagi läbi saamas ja nii on paljudel era- ja riigiettevõtetel traditsiooniks maksta iga aasta tehtud töö eest jõulupreemiaid. Mitmete ministeeriumid väldivad sõna „jõulupreemia“ ja toovad esile hoopiski tulemustasu, mida saavad aga valitumad.

Edasi loe: https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/ministeeriumid-valdivad-sona-joulupreemia-selle-asemel-jagatakse-usinalt-tulemustasusid/

Meil on arstide puudus. Aga kui arstitööst pikalt eemal olnud inimene tahab oma kutse taastada, siis riik teda ei toeta.

„Riigil ei olnud arste vaja siis, kui ülikooli lõpetasime, ja tundub, et pole ka nüüd.“ Nii ütleb mitu inimest, kes on arstiteaduskonna lõpetanud 1990-ndate alguses. Kursusel oli toona ligi 200 tudengit, ent internatuurikohti jagus alla pooltele. Siis põhjendati seda arstide üleküllusega, ent nüüd, kui arste oleks hädasti vaja, on riik seadnud neile hulga takistusi.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120117756/tundub-et-keegi-meid-ei-vaja-taas-arstiks-hakkajad-peavad-selleks-ise-raha-ja-voimalused-leidma

Handelsblatt kirjutab, et majandusteadlased ootavad tänavu ümbrikupalkade maksmise kasvu. Kokku peaks varimajanduse osakaal samuti kasvama, kokku 360,3 miljardile eurole, mis moodustab umbes 10 protsenti terve riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Loe lähemalt:
https://majandus.postimees.ee/7675985/ullatus-saksamaa-avastas-et-mustalt-tootamine-voib-isegi-hea-olla