Artiklid
- Üksikasjad
Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.
Kõigist 65-aastastest ja vanematest on mehi 35%. Hõivatud vanemaealistest moodustavad mehed aga 43%. Seega kuigi üldiselt on vanemaealiste seas rohkem naisi kui mehi, on meeste hulgas rohkem neid, kes pensionieas veel töötavad. Sarnaselt tööealiste hõivatute üldistele näitajale on pensioniealiste palgatöötajate hulgas rohkem naisi, ettevõtjate hulgas aga rohkem mehi.
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/vanemaealised-tootavad-peamiselt-opetajate-voi-puhastustoolistena
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas ma võin 24. ja 25. detsembri asemel nõuda 27. ja 28. detsembril vaba päeva, sest jõululaupäev ja esimene püha satuvad nädalavahetusele?
- Üksikasjad
Praegu kehtib koroonapandeemiast jäänud kord, et kui inimene jääb haiguslehele, peab tööandja teisest haiguspäevast viiendani maksma töötajale 70 protsenti tema tavalisest töötasust. Kui tööandja tahab aga töötajale vastu tulla, võib ta maksta ka 30 protsendi jagu rohkem, see tähendab, et töötaja saaks haiguslehel samasugust päevatasu nagu töötadeski. Raseda haigestunud töötajaga nii pole.
- Üksikasjad
Aeg-ajalt juhtub, et tööandjal lähevad palgatuga suusad risti. Kui suhted on puntrasse läinud ja tööandja lõpetab töösuhte, võib töötaja õiguse saamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni pöörduda ja hüvitist nõuda. Tihti väljub ta sellest vaidlusest otsusega, et talle on tehtud liiga. Kui nüüd arvata, et õigust andva paberiga kaasneb seaduses kirjas olev kolme või 12 kuu hüvitis, siis tegelikkuses võib juhtuda, et inimene peab ise hoopis peale maksma.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel ütleb, et regulatsiooni sõnastades on midagi läinud valesti ja töötajatele, kelle töölepingu lõpetamisel on tööandja rikkunud seaduse nõudeid, on kohtupraktika hüvitiste väljamõistmisel seadusandja esialgsest eesmärgist kõrvale kaldunud. „Täna on ebaõiglaselt koheldud töötaja jaoks vaidlemine ja töövaidlusorganisse pöördumine mõtetuks muutunud,“ lausus Toomel.
- Üksikasjad
1. jaanuaril tekib kummaline olukord, kus seadus lubab haigushüvitist maksta alates neljandast päevast, aga valitsus andis sel neljapäeval lubaduse, et seda hakatakse maksma juba teisest päevast. Kuigi vajalik seadusemuudatus jäi tegemata, lubab terviseminister, et muudatus tehakse kiirkorras ära ja hakkab kehtima tagasiulatuvalt.
Valitsus leppis neljapäeval põhimõtteliselt kokku, et haigushüvitise maksmist alates teisest päevast jätkatakse kuni 30. juunini. Selleks on vaja muuta seadust, aga tuled riigikogu hoones kustutati samal päeval ja Toompeale tulevad saadikud alles 9. jaanuaril.
Lehekülg 155 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee