Artiklid
- Üksikasjad
Riigikogu 31.05.2006 vastu võetud tulumaksuseaduse
olulisemad muudatused (residendist füüsilise isiku tulumaks, FIE)
Riigikogu võttis 31. mail 2006. a vastu Tulumaksuseaduse (TuMS), sotsiaalmaksuseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse. Muudatused on avaldatud Riigi Teatajas (RT I, 20.06.2006, 28, 208). Enamik muudatusi jõustub 1.01.2007. Osa muudatusi jõustub 1.07.2006 ja mõningaid muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006. Mitmed muudatused on seotud EL liikmesriikidega seotud maksuregulatsioonide laienemisega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidele (EL liikmesriigid ning Island, Liechtenstein, veits ja Norra). Järgnevalt tutvustame residendist füüsilise isiku tulumaksuga seotud muudatusi.
vt ka TuMS
I Füüsiline isik
1. Madala maksumääraga territooriumi maksumääraga seotud muudatus
TuMS § 10 lg 1 muudatuse kohaselt loetakse alates 2007 aastast madala maksumääraga territooriumiks, kui sealne maksumäär on väiksem kui 1/3 Eestis niisama suurelt ettevõtlustulult makstavast tulumaksust, arvestamata residendist füüsilise isiku tulust tehtavaid mahaarvamisi. Kuni 2007 aastani on madala maksumääraga territooriumi tulumaksu piirmääraks 2/3 Eesti tulumaksust.
2. Tööandja makstav maksuvaba toetus lapse sünni korral
TuMS § 13 lg 3 p 7 täpsustus, et tulumaksuvabalt saab maksta 5 kuu maksuvaba tulu ulatuses lapse sünni korral toetust lapse mõlemale vanemale, kellel on toetuse maksjaga töö- või teenistussuhe.
3. Krediidiasutuselt saadud intressi maksuvabastus laieneb Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutusele
Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta, kui intressi on saadud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) krediidiasutuselt või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis asuvalt püsivalt tegevuskohalt. TuMS § 17 lg 2 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006.
4. Täiendava kogumispensioni maksustamise ühtlustamine
Täiendava kogumispensioni maksustamise põhimõte laieneb väljamaksetele, mida saadakse lepinguriigi tegevusluba omavalt kindlustusandjalt või lepinguriigis tegutsevalt vabatahtlikult pensionifondilt. TuMS § 21 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006.
5. Vabatahtliku pensionifondi osakute tähtaja lugemine osakute pärimisel
TuMS § 21 lg 31 täiendamisega täpsustati 10% maksumäära rakendamiseks vajaliku viieaastase tähtaja arvestamist. Tähtaega arvestatakse pärandaja poolt osakute omandamisest.
6. Lepinguriigi pensioni ja kohustusliku kogumispensioni puhul võetakse arvesse täiendav pensioni maksuvaba tulu 36000 kr
Täiendavat pensioni maksuvaba tulu kuni 36000 kr pensioni summa ulatuses on lubatud arvesse võtta lisaks Eesti pensionile ja kohustuslikule kogumispensionile ka lepinguriigi pensioni ja kohustusliku kogumispensioni maksustamisel. Säte laieneb ka riikide pensionile, kellega on Eestil sõlmitud sotsiaalkindlustusleping (Ukraina, Kanada pensionile ja Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridele makstavale pensionile). TuMS § 232 muudatust kohaldatakse alates 01.01.2006 a.
7. Elatise tulust mahaarvamine, kui elatise saaja on mitteresident
Alates 2007 aastast saab TuMS § 24 ja § 29 lg 9 muudatuse järgi tulust maha arvata mitteresidendile makstava elatise, kui see on elatise saaja maksustatav tulu.
8. TuMS 4. peatükis sätestatud mahaarvamiste arvesse võtmine, kui soodustuse aluseks olev kulu on tasutud lepinguriigi vastavale institutsioonile
Muudatused hõlmavad järgmisi mahaarvamisi:
a. eluasemelaenu intress (TuMS § 25 lg 1 muudatus);
b. õppelaenu intress (TuMS § 26 lg 3 muudatus);
c. täiendava kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamine (TuMS § 28 lg 1 p-de 1 ja 2 muudatus).
Eelnimetatud muudatusi kohaldatakse alates 01.01.2006 a.
9. Ühise tuludeklaratsiooni esitamine, kui abikaasa või mõlemad abikaasad on EL liikmesriigi residendid
EL liikmesriigi resident, kui ta on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, siis ta saab teha Eestis maksustamisele kuuluvast tulust samu mahaarvamisi, mis Eesti residendid. Mahaarvamiste arvesse võtmiseks saab EL liikmesriigi resident esitada tuludeklaratsiooni. TuMS § 44 lg 2 muudatuse järgi võivad teha ühise tuludeklaratsiooni teha abikaasad, kellest üks on EL liikmesriigi resident tingimusel, et ta on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis. Ühise tuludeklaratsiooni saavad teha ka EL liikmesriigi residentidest abikaasad, kui nende maksustatavast ühisest kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestis. Sätet kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2006.
10. Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmaksed võib maksustamisperioodi tulust maha arvata
TuMS § 281 lg-te 3 ja 4 järgi on isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis pensioni-, ravi-, emadus-, töötus- tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamise eesmärgil tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid, kui nende tasumine oli välisriigis kohustuslik. Kui välisriigi tulu Eestis ei maksustata, siis eelnimetatud maksusid ja makseid tulust maha arvata ei saa.
11. Hoiuse intressilt kinnipeetud tulumaksu arvesse võtmine tulenevalt EL Nõukogu direktiivist 2003/48 EÜ
EL Nõukogu direktiiv 2003/48 EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta annab õiguse nimetatud intressilt kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta Eestis tasutavast tulumaksust ning maha arvamata osa isikule tagastada. TuMS § 45 lg 8 muudatuse järgi lisandub Austria, Belgia ja Luksemburgile veel kolmandaid riike ning territooriume, kellega sõlmitud lepingute järgi laieneb direktiivi regulatsioon ka nende riikide ja territooriumide residendilt saadud intressidelt kinnipeetud tulumaksule. Sätet kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2006 a.
12. Andmed väärtpaberitehingute kohta
TuMS § 571 lõike 52 kohaselt hakkab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja edastama Maksu- ja Tolliametile tema käsutuses olevad andmed väärtpabereid võõrandanud füüsiliste isikute väärtpaberitehingute kohta. TuMS § 44 lg 11 muudatuse kohaselt kantakse need andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonile ja tehakse maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel.
13. Väärtpaberikahju deklareerimine
Kui maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud maksumaksja soovib väärtpaberikahju maha arvata järgmiste maksustamisperioodide väärtpaberikasust, siis TuMS § 44 lg 61 järgi peab ta esitama tuludeklaratsiooni ka juhul, kui tal otsest tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole.
14. Välistulu deklareerimine, kui Eestis seda ei maksustata
TuMS § 44 lg 13 muudatuse järgi tuleb välisriigist saadud tulu kohta informatsioon deklareerida ka siis, kui tulenevalt välislepingust kasutatakse selle tulu maksustamisel vabastusmeetodit.
15. Tõhustub kontroll töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvabastuse ulatuse üle
TuMS § 561 järgi hakkavad tööandjad andma Maksu- ja Tolliametile teavet töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise kohta. Esmakordselt esitatakse see info 2006 aasta kohta. Tõhustub kontroll maksuvabastuse ulatuse üle. Hüvitise maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse erisoodustusena.
II Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
1. FIE enne registreerimist tehtud kulud
Kui isik on enne FIE-ks registreerimist teinud ettevõtluse registreeringute või tegevuslubade saamiseks kulusid, siis TuMS § 14 lg 5 täienduse järgi saab nimetatud kulud ettevõtlustulust maha arvata.
2. FIE arvestuslik sotsiaalmaksu kulu
FIE ettevõtluse maksustatavat tulu korrigeeritakse 1,33-ga vastavalt tema arvestuslikule sotsiaalmaksu kohustusele (TuMS § 14 lg-d 51 ja 52). TuMS § 34 p 12 muudatusega ei saa FIE alates 2007 aastast ettevõtluse kuludes kassapõhist sotsiaalmaksu kulu näidata. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmakseid, mille eesmärgiks on pensioni, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustusmaksed saab tulust maha arvata tuludeklaratsiooni A vormil, kui välisriigi tulu on Eestis maksustatav. 2007 aastale eelnenud maksustamisperioodi eest ettevõtlustulult tasutud sotsiaalkindlustusmaksu võib FIE ettevõtlustulust maha arvata endises korras. (TuMS § 61 lg 30).
2007 aastale eelnenud maksustamisperioodide eest ettevõtlustulult tasutud sotsiaalmaksu võib FIE ettevõtlustulust maha arvata endises korras. (TuMS § 61 lg 30).
3. Kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu
Alates 01.07.2006 on seoses veeseaduse vastava paragrahvi kehtetuks tunnistamisega kehtetuks tunnistatud TuMS § 34 p 5, mille järgi ei saanud ettevõtlustulust maha arvata veeseaduse alusel vee erikasutuse eest makstud makseid. Samast tähtajast on muudetud TuMS § 34 p 6, mille järgi ei saa ettevõtlustulust maha arvata kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu.
4. Tööandja informatsioonikohustus, kui ta on maksnud töötajale isikliku sõiduauto hüvitist
Füüsilisest isikust tööandja, kui ta on maksnud töötajale TuMS § 13 lg 3 p-des 2 ja 21 nimetatud hüvitist töötaja sõiduauto kasutamisel töösõitudeks, peab TuMS § 561 järgi Maksu- ja Tolliametile esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks selle kohta deklaratsiooni vorm INF 14. Esmakordselt esitatakse INF 14 2006 a (jaanuar-detsember) kohta 10. aprilliks 2007 a.
- Üksikasjad
Alates 1. juulist 2006 jõustus muudatus sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 5, mis reguleerib riigipoolse sotsiaalmaksu tasumist töövõimetuspensioni saavate isikute eest. Riik maksab sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saava töötaja eest maksab riik sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud kuumääralt (2006. aastal 1400 kroonilt). Tasu osalt, mis ületab kuumäära, maksab sotsiaalmaksu äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Kui töövõimetuspensioni saav isik on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seaduse muudatusega kaotati sotsiaalministri poolt koostatud nimekirja kandmise nõue ja asendati 40% töövõime kaotuse nõue töövõimetuspensioni saamise tingimusega.
Alates 1 juunist 2006 peab töövõimetuspensionäride eest makstava sotsiaalmaksu arvestust Sotsiaalkindlustusamet. Äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja esitab Sotsiaalkindlustusametile igal kuul riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töötajate, kes saavad töövõimetuspensioni, ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev ning riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule (aruandekuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks aadressil Lembitu 12, Tallinn 15092 (kontaktisik: Raili Raudsepp, e- mail: raili.raudsepp[ät]ensib.ee, telefon 620 8348.
Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töösuhte tekkimise päev või töötajale töövõimetuspensioni määramise päev. Kui kohustus maksta sotsiaalmaksu tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksusumma proportsionaalselt. Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja, esitades pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta.
Sotsiaalkindlustusametile esitatava taotlusena võib kasutada vormi ESD, mis on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis Blanketid RTF (rich text format ) ja XLS (Microsoft Exceli) formaadis. Vormil ESD tuleb veerus 3 ja 4 näidata riigipoolse kohustuse tekkimise ja lõppemise kuupäev, milleks on üldjuhul palga arvestamise kuu algus- ja lõppkuupäev. Kui töösuhe tekib või lõpeb aruande kuul, näidatakse veergudes 3 ja 4 töösuhte tekkimise ja lõppemise kuupäev. Arvutatud sotsiaalmaks näidatakse veerus 5 (1400 kroonilt 462 krooni). Märkuste lahtri 6 märgitakse erijuhtude kood 615 ja veergu 7 maksumäär 33.
Seaduse muudatuse põhjaliku selgituse koos näidetega on esitanud Maksu- ja Tolliamet oma kodulehel aadressil: Maksumaksja/ Uudised/ Muudatused riigipoolse sotsiaalmaksu tasumise korras töötajate puhul, kes saavad töövõimetuspensioni. (http://www.emta.ee/failid/Muudatused_riigipoolne_sotsiaalmaks_p.pdf)
- Üksikasjad
Luule Käis
jurist
Kuidas toimub puhkuse pikendamine, kui tööandja ei kandnud puhkuseraha üle õigel ajal?
Kui töötajale ei maksta puhkusetasu õigel ajal, võib ta nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud päevade võrra. Selleks tuleb esitada tööandjale kirjalik avaldus, milles märkida puhkuse alguse ja puhkusetasu saamise kuupäevad ning sõnaselgelt väljendada soov puhkust pikendada tasu maksmisega viivitatud päevade võrra.
Mõistlik on avaldus esitada kohe pärast puhkusetasu saamist, siis on teada, mitu päeva maksmisega viivitati. Igal juhul tuleks seda teha enne puhkuse lõppemist, see tähendab enne tööle asumist.
Puhkusetasu hulka ei kuulu puhkuse alguseks välja teenitud palk. Seda ei pea maksma koos puhkusetasuga. Puhkuselviibija palk kantakse palgapäeval üle tema pangakontole või kui palka makstakse sularahas, peab ka puhkajale olema tagatud võimalus see palgapäeval kätte saada.
- Üksikasjad
Helve Toomla
Minu tööaeg on graafiku järgi kella 16.0000.30. Ühel päeval pakuti mulle hommikust lisatööd kella 7.0012.00. Tegin selle ära ja siis helistati mulle, et laps on lasteaias haigeks jäänud. Samast päevast jäin hoolduslehele. Kas ja kuidas tasutakse tehtud lisatundide eest?
Ravikindlustuse seaduse kohaselt tekib õigus saada hooldushüvitist töövõimetuslehe esimesest päevast alates. Sama seaduse alusel ei ole hüvitisele õigust, kui isik saab töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, sh palka.
Küsija olukord ravikindlustuse seaduse alla ei mahu temal oli samal kalendripäeval kaks tööpäeva, üks sai tehtud, teine jäi lapse haiguse tõttu tegemata. Tegemata tööpäev kuulub haigekassa poolt hüvitamisele. Leian, et viie tunni eest on küsijal õigus saada ka palka. Kas lisatasuna või põhipalgana, see sõltub poolte kokkuleppest.
- Üksikasjad
Triin Raestik
Kui tööandja maksab töötajale puhkuseraha välja hiljem, kui eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud päevade võrra.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ütles, et kui töötajale on puhkusetasu üle kantud pärast puhkust, väidab tööandja sageli, et see on töötaja soov, kuna muidu on tal puhkuse lõppedes nii-öelda näpud põhjas ja palgapäev alles kaugel.
"See, kas töötajal ka tegelikult selline soov oli või mõjutas tööandja ise töötajat avaldust kirjutama (näiteks rahaliste raskuste tõttu), on raske öelda ning see ei oma ka seaduse silmis tähendust," märkis Siitam.
Ta kinnitas, et puhkuseseadus kohustab tööandjat maksma töötajale puhkuseraha hiljemalt kaks tööpäeva enne puhkuse algust kõigi puhkusel oleku päevade eest.
Seaduses on puhkusetasu kahes osas maksmise võimalus ainult teatud töötajatele ja sedagi kollektiivlepingus sätestatud tingimustel. Teiste töötajate jaoks ei näe seadus ette teisiti kokkuleppimise võimalust.
Siitam lisas, et tööandja peab silmas pidama, et puhkuseseadus näeb ette tööandja vastutuse puhkuseraha maksmisega viivitamise eest. Töötajal on õigus nõuda puhkuse pikendamist päevade võrra, millega viivitati talle puhkuseraha maksmisega.
Siitam palus ette kujutada olukorda, kus tööandja maksabki vastavalt töötaja soovile puhkuseraha alles puhkuse lõppedes. Ta nentis, et seaduse silmis on sel juhul tegemist puhkuseraha maksmise viivitamisega 28 päeva võrra. Selle võrra on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist. Loomulikult tuleb ka pikendatud puhkusepäevade eest maksta puhkuseraha.
"Töötaja soovile vastu tulles riskib tööandja sellega, et 28 päeva asemel on töötaja puhkusel 2 × 28 päeva ja tööandja maksab topelt puhkuseraha," rõhutas Siitam.
YIT Ehituse personalijuht Kärt Kirso kinnitas, et nemad järgivad selles küsimuses rangelt seadust. Tööandjal on kohustus puhkuseraha enne puhkust maksta ja nii ka tehakse. "Soodsamaid tingimusi, kui seaduses ette nähtud, saab muidugi töötajale kohaldada, aga ma ei saa täpselt aru kuidas puhkuserahadega viivitamine oleks töötajale parem," lausus Kirso.
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjanegi märkis, et seadusega sätestatud puhkusetasu maksmise ajast ei ole võimalik kinni pidada vaid juhul, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku puhkuse kasutamises nii-öelda päevapealt.
Töövaidluste praktikas on selliseid juhtumeid esinenud. Tegemist on tavaliselt lühiajaliste puhkustega ning sel juhul vastab kokkulepe puhkusetasu maksmises näiteks lähimal palgapäeval eeldatavalt ka poolte tegelikule tahtele ja puhkuse kasutamise asjaoludele.
Karjane andis nõu, et üldiselt peaksid tööandjad seadusest kõrvalekalduvates tingimustes kokkulepete sõlmimisest hoiduma. Kui töötaja siiski mingil põhjusel ei soovi puhkusetasu enne puhkust kätte saada, tuleb temalt võtta selgesõnaline kirjalik avaldus. Vaidluse korral teeb avalduse vastavuse töötaja tegelikule tahtele kindlaks töövaidlusorgan. Kui töötaja on puhkusetasu maksmisega viivitamise vaidlustanud, võib suulise kokkuleppe tõendamine osutuda tööandjale keeruliseks.
Karjane lisas, et töötajate nõuded saada täiendavat tasulist puhkust esmalt määratud puhkuse tasu maksmisega viivitamise tõttu jäävad enamasti rahuldamata. "Puhkust saab pikendada selle kehtivuse ajal. Tavaliselt tuleb töötaja aga puhkuse lõppedes tööle ning kui puhkusetasu ei õnnestu ikka saada, teatab taas puhkusele jäämisest. Lõppenud puhkust pikendada võimalik ei ole," rääkis ta.
Heli Raidve Tööõigusabi jurist Heike Härma lausus teemat kommenteerides lakooniliselt, et puhkusetasu väljamaksmine on tööandja puhkuseseadusest tulenev lepinguline kohustus ja selle rikkumise korral on töötajal õigus TLS N 82 lg 1 alusel tööleping lõpetada või kasutada puhkuseseaduse N 24 lõikes 2 sätestatud õigust nõuda puhkuse pikendamist.
Seadus ei luba puhkusetasu maksmisega viivitada
Väljavõte puhkuseseadusest
N 24. Puhkusetasu maksmine
- Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
- Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
- Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse N 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning N 10 lõikes 1 nimetatud töötajale maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teine osa puhkusetasu makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.
Lehekülg 1539 / 1635
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee