Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuli 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kui kiirabitöötaja sõidab maakonnast välja, näiteks transportima patsienti maakonna raviasutusse, kas siis on tal õigust saada päevaraha? Tean, et osas kohtades see kiirabile kehtib. Kas päevaraha on siis 50 krooni?

Vastus sõltub sellest, kuidas on kiirabitöötaja töölepingus esitatud töö tegemise koht või piirkond. Kiirabitöötajatel on liikuva iseloomuga töö, töölepingus peaks siis olema piirkond – arvatavasti linn või maakond.
Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töö tegemise kohta. Töölähetuse päevaraha makstakse aga vabariigi valitsuse määruse kohaselt ainult juhul, kui lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.

Päevaraha makstakse tulumaksuvabalt 50–80 krooni. Seega võib töölähetus ja päevaraha maksmine eeltoodud juhtudel kõne alla tulla, aga täpsema vastuse andmiseks on andmeid liiga vähe.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuli 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Ralf-Martin Soe

Ehkki statistikaameti järgi oli eelmise aasta keskmine brutopalk 8073 krooni, on maksuametile laekunud ettevõtete deklaratsioonide põhjal arvutatu kohaselt keskmine kuupalk hoopis 6346 krooni ehk enam kui viiendiku võrra ametlikust keskmisest väiksem.

Äripäeva arvutused on tehtud maksu- ja tolliametilt saadud palgavahemike järgi, mis on koostatud tööandjate esitatud kohustusliku tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) alusel.

Nende hulgas kajastuvad kõik 2005. aastal tulu teeninud inimesed (ligi 723 000), kaasa arvatud töötavad tudengid, pensionärid ning osalise koormusega töötajad.

Maksuameti andmed ei kattu statistikaameti keskmise palgaga, kuna statistikaamet arvutab keskmist palka täistööaja järgi (mis võib sisaldada mitut töökohta ja lisatasusid) ning see hõlmab ka boonustasusid (näiteks auto ja spordisaali kasutamine ning töötajatele tasuta kohv).

Keskmist palka saav tuletõrjuja teenib kõrvalt lisa

Tuletõrjujate eelmise aasta keskmine palk oli 6412 krooni, mis on väga lähedal maksuameti andmetele.

Harjumaal keskmist palka teenivatest tuletõrjujatest oli kommentaare nõus andma vaid üks töötaja palganumbriga 5900 krooni brutos. Intervjuu käigus aga ilmes, et tuletõrjuja (kes soovis anonüümseks jääda) tegelik sissetulek on ligikaudu 15 000-20 000 krooni, kuna mees tegeleb päästetööga hobi korras turismiettevõtte kõrvalt. "Paljud mehed teevad nii - töötavad lisaks kas ehitusel, taksonduses või bussijuhina," rääkis tuletõrjuja, kes iseenesest elaks tuletõrjuja palgaga ära, kuna ta ei ole pereinimene. Mehe sõnul jätkub talle tuletõrjuja palgast, et maksta auto, eluaseme ja söögi eest.

Ettevõtjad arvestavad keskmise palgaga kaudselt

"Otseselt me palgasüsteemi kujundamisel keskmisest ei lähtu, aga eks kõik loevad lehti ja kuigipalju see ikka mõjutab otsuseid," sõnas Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.

"Palgad diferentseeruvad järjest rohkem, ka meie majas on erinevad palgapoliitikad," rääkis Milder, miks ei saa keskmist palka üksüheselt aluseks võtta. "Ma usun, et kindlasti," vastas rõivatööstuse juht küsimusele, kas töötajad võrdlevad enda palka keskmisega.

"Minu arvates ei ole keskmist töötajat ega keskmist palka, meie palkade määramisel sellest ei lähtu," sõnas Pere Leib Tootmise omanik Rein Kilk.

Siiski on kahtlemata tähtis, kui suur keskmine palk on, sest see näitab üldist tendentsi ning on aluseks äriplaani koostamisele, lisas Kilk.

Riigikogu liikmete palgasüsteem ebaloogiline

Kui statistikaamet arvutab keskmist palka, hõlmates lisahüvesid, siis keskmise palgaga seotud ametnike palgaarvestusse tulevad lisahüved veel juurde.

"Ega keskmine palk nii närviline teema polekski, aga et Riigikogu liikmete palgad on seotud sellega, siis on ta kogu aeg kõrgendatud huvi sfääris," kommenteeris statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov.

"Kui inimene tahab oma palka keskmisega võrrelda, siis peab ta arvestama ka töö juures tasuta saadavat kohvi ja vett," rääkis Trasanov. Tema sõnul lähtutakse keskmise palga määramisel loonustasudest, mille pealt ettevõte maksab erisoodustusmaksu. Nende alla kuuluvad näiteks tasuta kohv, spordisaali kasutamine, ametiauto.

"See ongi kaudne küsimus, et kui sa saad mingit boonust, näiteks Riigikogu liikmetel on esindustasu, siis see loetakse julmalt palga sisse, kuid tegelikult kulub see töö tegemiseks," rääkis Riigikogu liige Meelis Atonen.

Atoneni sõnul on palkade sidumine keskmisega põhimõtteliselt majanduslikult vale ja ebaloogiline, näiteks võib keskmine palk ka langema hakata. Samas pole keegi suutnud välja pakkuda paremat alternatiivi ja ilmselt avalikkus ei taluks ka seda, kui parlamendisaadikud ise endale palka määraksid, sõnas Atonen.

"Mina pole seda (Riigikogu liikmete tasustamise viisi - toim.) väga oluliseks pidanud, kuna olen mujal näinud väga kummalisi privileege ja tasustamise vorme. Näiteks Küprose parlamendiliikmed saavad osta auto kas ilma maksudeta või väga suurte soodustustega," sõnas Riigikogu liige Peeter Tulviste. "Julgen arvata, et enamikus riikides on niisugused soodustused. Väga paljude inimeste jaoks on oluline põhjendada, miks ühed saavad rohkem palka ja teised vähem, mitte niivõrd konkreetne palga arvutamise meetod," ütles psühholoogiaprofessor Tulviste. "Kui hakata inimesega rääkima tema vaesusest, siis kolme minuti pärast räägib ta teiste rikkusest," märkis Tulviste.

Juuni keskel kirjutas Riigikogu liige Eiki Nestor Äripäevale anekdoodi: "Statistikaamet muutis keskmise palga arvutamise korda. Alates 1. juulist leitakse riigi keskmine palk Riigikogu liikme palga jagamisel neljaga."

Majandusteadlane usub rohkem statistikaameti numbrit

"Eks need on erineva metoodika järgi arvutatud ja kuna ma ei ole nende metoodikatega kursis, siis usuks rohkem statistikaameti numbrit," ütles EBSi majandusteooria õppetooli juhataja Alari Purju kahe keskmise palga vahe kommentaariks. Kriitiline on see, mis tüüpi tasud sisse lähevad, ning samas ka mitmel kohal töötamine, mis kajastub kui üks töötasu, märkis Purju.

"Ma ei ole valmis ütlema, mis need detailsed erinevused on, seda peaks kirjelt võrdlema, kuid dünaamiliselt peaks need kaks keskmist palka olema omavahel võrreldavad. Valiku jaotusest võib kõige markantsemad näited tuua USA kohta, kus üks protsent kõige rikkamatest maksab absoluutväärtuses kolmandiku maksudest," rääkis Purju. "Üks huvitav mõtlemisharjutus on see, et võrrelda oma tutvusringkonda ja vaadata, kui paljud üldsegi seda keskmist palka saavad," lisas Purju.

Huvitav on ka mitteregistreeritud palga osakaal, oleks hea võrrelda palgatulu tarbimiskuluga, siis saame seal teatud katteta osa, rääkis majandusprofessor.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuli 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist

Puhkusele mineva töötaja asendamisel on tööandjal valida, kas võtta tööle asendaja, kellega sõlmida tähtajaline tööleping või jagada asendatava tööülesanded teiste töötajate vahel.

Mõlemal juhul tuleb maksta asendajale tasu. Tähtajalise töölepinguga asendajale makstakse kokkulepitud palka. Töötajale, kes asendab lisatööna, makstakse kokkulepitud lisatasu.

Asendaja leping

Asendajaga sõlmitavasse tähtajalise töölepingusse tuleb lisaks kohustuslikele tingimustele ja andmetele märkida tähtajalise töölepingu sõlmise alus, mis antud juhul on ajutiselt äraoleva töötaja asendamine.

Samuti näeb töölepingu seadus ette lepingu tähtaja kindlaksmääramise. Juhul, kui on teada täpne kuupäev, millal asendatav töötaja tagasi tuleb, on see lepingu lõppemise tähtajaks. Kui tööandja ei tea, millal asendatav tööle tagasi tuleb, tuleks lepingu kestuseks märkida asendatava töötaja tööle naasmine.

Vaatamata sellele, et seadus ei nõua asendaja töölepingus asendatava nime märkimist, muudaks selle fikseerimine asendamise üheselt mõistetavaks.

Tähtajalise töölepingu sõlmimisel peab tööandja järgima veel ühte seadusest tulenevat kohustust. Nimelt ei tohi tööandja kohaldada töötajale, kellega on sõlmitud tähtajaline tööleping, töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale töötajale, kelle tööleping on sõlmitud tähtajatult. Seda välja arvatud juhul kui see on põhjendatav objektiivsete asjaoludega, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingust. Samuti peab tööandja teavitama töötajat tähtajaliselt sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal õigeaegselt vabadest töökohtadest, arvestades töötaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi.

Kuigi reeglina peab tööandja tähtajalise töölepingu lõppemisest töötajale sõltuvalt lepingu kestusest ette teatama, siis ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmitud töölepingu korral etteteatamist ei toimu. Samas peavad pooled jälgima, et kui töösuhe jätkub pärast tähtaja saabumist, muutub tähtajaline tööleping tähtajatuks töölepinguks.

Tööde jagamine teistele

Lisaks võimalusele võtta tööle tähtajalise töölepinguga asendaja on tööandjal võimalik anda asendatava tööülesanded täitmiseks mõnele teisele töötajale.

Selline olukord nõuab kindlasti poolte kokkuleppe kirjalikku fikseerimist.

Tööandja ja töötaja võivad näiteks omavahel vormistada tähtajaliselt töölepingu tingimuste muutmise.

Kirjalikult ja täpselt tuleb seejuures fikseerida asendaja uued tööülesanded, samuti tööülesannete täitmise periood ja ka lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest.

Kui töölepingu tingimuste muutmist ei toimu ning asendaja teeb talle kindlaksmääratud tööajal tööandja soovil töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, siis peab tööandja palgaseaduse kohaselt tema palka suurendama või maksma talle lisatasu kokkulepitud suuruses.

Kui töötaja teeb tööd, mida tööleping ette ei näe ning töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.

Asendajaga sõlmitav leping

Mida kirjutada töölepingusse?

- tähtajalise töölepingu alus: TLS N 27 lg 2 p 2, s.o ajutiselt äraoleva töötaja asendamine
- lepingu tähtaeg, kas kuupäevaliselt või asendatava tööle naasmiseni
- asendatava nimi
- näiteks: Margus Kase tööleping on sõlmitud tähtajalisena TLS N 27 lg 2 p 2 alusel, puhkusel oleva Marko Tamme asendamise ajaks
- töötajat tuleb teavitada vabadest töökohtadest
- lepingu tähtajalisest lõppemisest ei pea asendajat eelnevalt teavitama

Tööülesannete jagamine teistele

Mida kirjalikult kokku leppida?
- täiendavates ülesannetes
- nende täitmise perioodis
- makstavas tasus
- näiteks: perioodil 01.07.06 kuni 30.07.06 täidab Kalle Kaar alljärgnevaid täiendavaid ülesandeid (lisada loetelu), mille täitmise eest makstakse ühekordne lisatasu 2000 krooni

Allikas: Heike Härma

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuli 2006

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tõnu Vare

Tööõnnetuskindlustuse eesmärk on motiveerida firmasid töökeskkonda parandama.

Tööinspektsioonis mullu registreeritud ligi 3500 tööõnnetusest moodustavad rasked tööõnnetused pea kolmandiku (29%).
Sotsiaalministeeriumi arvates aitab töökeskkonnast tulenevat tervisekahju vähendada tervisekaitse- ja töötervishoiusüsteemi muutmine tervisekahjusid ennetavaks. Samuti tuleks tõhustada töökeskkonna ohutusnõuete järelevalvet.
Eesmärk: ohutu töökeskkond
Veel vajab väljatöötamist süsteem, millega motiveerida tööandjaid looma ohutut töökeskkonda. Seda eesmärki täidab ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse algatamine, mis praeguseks näitab edenemise märke. Kindlustus oli maikuus arutusel valitsuskabineti nõupidamisel.
Parimaks lahenduseks pakub sotsiaalministeerium tööandjate poolt finantseeritava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamist, mis motiveeriks tööandjaid parandama töökeskkonda, et seeläbi hoida ära tööõnnetusi ning säästa töötajate tervist.

Tööõnnetuste hulga statistika puhul tuleb silmas pidada, et kui igal aastal registreeritakse 100 000 töötaja kohta Eestis keskmiselt 550 tööõnnetust, siis Eurostati andmeil on Euroopa Liidus keskmiselt 3300 tööõnnetust ehk kuus korda rohkem. See viitab, et Eestis ei teatata kõigist tööõnnetustest, mida aitaks vähendada tööandja kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi rakendamine, tõdeb sotsiaalministeeriumi ülevaade “Tööturg ja tööelu 2005”.
2005. aastal juhtunud 3300 tööõnnetuse kuluks riigi tasandil on arvestuslikult 79,8 miljonit krooni, mis moodustab 0,15% riigieelarvest.
Arvestades, et Eestis on ilmselt tegemist tööõnnetuste alaraporteerimisega, siis kasutades tööõnnetuste prognoosiks 9000 õnnetust aastas, saab sotsiaalministeerium kulutuste mudeli abil tööõnnetuste maksumuseks riigi tasandil 136,3 miljonit krooni, mida on 0,25% eelmise aasta riigieelarvest.

Kavandatav uus kindlustusliik:

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse arutelu
venib juba aastaid
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus hüvitaks:
•• ajutisest töövõimetusest tekkinud sissetulekute vähenemise
•• püsivast töövõimetusest tekkinud sissetulekute vähenemise
•• ravikulud
•• taastuskulud
•• kindlustatud isiku surmast tuleneva ülalpeetavate sissetuleku vähenemise ja pereliikmete muud kulud
•• isiklike asjade hävimisest või kahjustamisest tekkinud kahju
•• kindlustusjuhtumiga seotud mittevaralise kahju ehk niinimetatud valu ja vaeva