Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2005

• Palgaseadus
• Äripäev

Krista Taim
Lauri Matsulevits

Turistide voog, töökäte nõudlus, ümbrikupalkade vähenemine ja töötajate eneseteadvus kasvatasid aasta esimeses kvartalis hotellides ja restoranides palku 28% võrra.
Statistikaameti eile avaldatud andmeil kasvas I kvartalis kõige enam brutopalk hotellides ja restoranides, 24% kasv oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Kui 2004. aasta I kvartalis oli hotelli- ja restoranitöötajate keskmine palk 4009 krooni, siis sel aastal 5135 krooni, jäädes siiski tuntavalt alla Eesti keskmisele palgale, mis on 7427 krooni. Võrreldes viie aasta taguse palgaga on hüpe olnud ligi kahekordne, kuigi vahepeal on ette tulnud ka langushetki.

Sokos Hotel Viru personalijuhi Maret Kaldmaa sõnul tõusid nende töötajate palgad, kuna mindi üle tulemuspalkadele, mis saadakse edukast eelarvetäitmisest, klientide rahulolust ja efektiivsusest. “Tunnitasu numbrid on samad, mis eelmisel aastal, aga tulemuspalk on olnud see, mis on palka tõstnud,” lisas ta.

SAS Radissoni müügidirektori Kersti Vaino sõnul pole neil palgad tõusnud. “Kui vaadata seda, et turism on kasvanud 30% ja Tallinnas on üle 1000 hotellikoha juurde tulnud ning madalama palgaga töökohtadel on personalist puudus, siis sealt ka palgatõus – et saada töötajaid. Pealegi on hotellitöötajate palgad olnud väga madalad ja peaksid teistele elualadele järele jõudma,” selgitas Vaino.

Restorani Gloria juhi Dimitri Demjanovi sõnul on kasvunumber tõene ja põhjused peituvad töötajate väärtustamises. “Mingi aeg oli väga suur tööjõuliikumine ühest restoranist teise. Tööandja ei väärtustanud tööjõudu. Praegune palkade tõus on väike progress ja näitab, et ettevõtjate peades toimus väike nõks, sest ikkagi teenindus ja köök on need, mis teevad restorani. Kui mõeldi, et asukohast ja interjöörist piisab, siis siiski see pehme pool on märksa olulisem,” selgitas Demjanov.

Tema hinnangul on tänu töötajate väärtustamisele paranenud ka toidu kvaliteet restoranides. “Palju rohkem räägitakse kokkadest ja usun, et elukutse prestiiþ on ka tõusnud. Need, kes juba oskavad midagi, väärtustavad ennast, tagasi on tulnud ka esimese lainega välismaale läinud kokad. Kui varem küsisid koka või teenindaja käest palgasoovi, jäädi vastus võlgu. Nüüd on ajad edasi läinud ja osatakse ka selle kohapealt suu lahti teha,” sõnas ta.

“Selline palgakasv teeb rõõmu. Vast on siis riigiametid maksuameti ja tööinspektsiooni näol tublisti tööd teinud ja pole enam nii palju ümbrikupalga maksmist. Meie rõõmustame selle üle, et tööturul tekib aus konkurents,” sõnas Tene Tõnutare, Olde Hansa personalijuht.

Sampo Panga makroanalüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul on palgakasvu põhjustanud suurenenud turism, mis on positiivselt mõjutanud sektori majandustegevust ja võimaldanud tõsta ka töötajate palku. Heale konjunktuurile viitab ka töötajate arvu suurenemine sektoris võrreldes aastataguse perioodiga. Tööjõu nõudluse kasvul on kindlasti oma osa sektori keskmisel palgakasvul. Teisalt on palgakasvu kiirenemist mõjutanud kõrgem inflatsioon.

“Ka edaspidi võib eeldada, et sur­ve palkade 9–10protsendiliseks kasvuks püsib. Seda tingib juba olukord tööturul, kus nõudlus tööjõu järele kasvab, samas napib vaba tööjõudu, mistõttu töötajate saamiseks peab konkurentidest paremaid tingimusi pakkuma,” sõnas Karik-Uustalu.

Valdkonna kasvu näeb põhjusena ka Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. “Selles sektoris on palgad seni olnud madalad, see võib olla tõenäoline põhjus. Mingit mõju võis avaldada ka ümbrikupalkade vähenemine, aga arvan, et sellist tegevust võisid harrastada väikesed majutuskohad ja seal võis see pilt muutuda,” sõnas Lauri.

Haiglate liidu esimehe Meelis Roosimägi sõnul tõusid tervishoiusektoris arstide ja õdede miinimumtasud vastavalt 1. jaanuaril jõustunud palgakokkuleppele. Arstidel tunnitasu 50 krooni pealt 66 kroonile ja õdedel 25 kroonilt 35-le.

Mis puudutab aga statistikaameti pakutud 24protsendist kasvu, siis sisaldab see Roosimägi sõnul ka sotsiaalhoolekannet ega anna objektiivset pilti arstide ja õdede palgast, mille keskmine jääb ikkagi alla Eesti keskmise.

Suuremates pankades keskmised palgad üle 20 000 krooni
Eile avaldatud esimese kvartali palgastatistika järgi figureeris valdkondadest endiselt kindlal esikohal finantsvahendus.

Keskmine brutopalk finantsvahenduses oli tänavu esimeses kvartalis 19 627 krooni, mis on enam kui kaks ja pool korda kõrgem Eesti keskmisest, 7400kroonisest palgast. Näiteks Sampo Pangas oli keskmine palk 20 408 krooni ja SEB Eesti Ühispangas 20 996 krooni.

Kokku maksid pangad ja muud finantsasutused esimeses kvartalis palkadeks välja 412 miljonit krooni, eelmise aasta lõpu seisuga töötas finantsvahenduses kokku 7009 inimest.

Statistiliselt on iga aasta esimene kvartal olnud finantssektori töötajatele kõige meeldivam, sest sellesse perioodi on jäänud ka aastapreemiate ja tulemuspalkade väljamaksmine. Hansapangas sõltub tulemustasu nii ettevõtte tulemustest kui ka töötaja enda panusest.

Tulemustasude tõttu on aasta esimeses kvartalis pal­ga­kasv võrreldes eelmise kvartaliga alati hüppeli­ne, eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes tõusid finantsasutustes palgad tänavu esimeses kvartalis enam kui 5000 krooni võrra, järgmises kvartalis langevad nad taas 14 000–15 000 juurde.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 mai 2005

• Palgaseadus
• Äripäev

Liis Kängsepp

I kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 7427 krooni, teatas statistikaamet.
2005. aasta I kvartali keskmine tunnitasu oli 45,37 krooni. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine brutokuupalk 10,1% ja brutotunnipalk 11,3% kõrgem.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2004. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal — 28,1% — ning langes kõige enam kalapüügi tegevusalal — 2,5%.

Brutotunnipalk tõusis kõikidel põhitegevusaladel.

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aasta I kvartaliga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal — 26,9% — ning kõige vähem kalapüügi tegevusalal — 0,5%.

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 7342 krooni, veebruaris 7356 krooni ja märtsis 7527 krooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 mai 2005

• Palgaseadus
• Äripäev

Liis Kängsepp

Keskmise brutopalga kasvu kiirenemist mõjutas esimeses kvartalis eelmise aasta madal baas ning palgakasvu kiirenemine töötlevas tööstuses ja teeninduses.
Brutopalga nominaalkasvu tõus tõi kaasa ka brutopalga reaalkasvu kiirenemise, teatas rahandusministeerium.

2005. aasta esimeses kvartalis fikseeriti keskmiseks brutopalgaks 7 427 krooni, mis on 10,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Tarbijahindade 4,6-protsendilise kasvu tagajärjel kujunes brutopalga reaalkasvuks 5,2 protsenti. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine brutotunnipalk 11,3% kõrgem.

Tegevusaladest kasvas keskmine brutopalk kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (28 protsenti), mille põhjuseks on majutuskohtade lisandumine, turistide arvu kasv ning ettevõtete head majandustulemused.

Kiire palgakasv jätkus ka metsamajanduses (22,1 protsenti), mille taga on soodne maailmaturu konjunktuur ning tooraine nappus koduturul.

Keskmise palga kasvu toetas töötlev tööstus, kus nii bruto kuupalga kui tunnipalga kasv oli tegevusalade keskmisest kiirem (vastavalt 12 protsenti ja 14,3 protsenti) ning tulenes tootmismahtude ja efektiivsuse tõusust.

Palgakasv kiirenes oluliselt energeetikasektoris (13,6 protsendini), mida mõjutas suhteliselt madal baas ning energeetika ja gaasimajanduse ettevõtete head majandustulemused.

Transpordi- ja sidesektori palga kasvu kiirenemise taga on transiidi ja telekommunikatsiooni jätkuv kasv ning paranenud konjunktuur autotranspordis.

Hulgi- ja jaekaubanduses palgakasv kiirenes samuti, kuigi oli riigi keskmisest oluliselt aeglasem.

Samas ehitussektori palgakasv alanes keskmisele tasemele, mis tulenes eelmise aasta kõrgest baasist. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses palkade kasv märgatavalt aeglustus, mis tulenes kõrgest baasist ning tiheda konkurentsi tõttu vähenenud kasumlikkusest.

Tervishoius võimaldas palkade kiiret kasvu lisaks administratiivsele palgatõusule teenuste hindade ja sellest tulenev tulude kasv. Suhteliselt tugev on olnud palgatõus ka teistes riigieelarvest finantseeritavates valdkondades, hariduses ja riigivalitsemises.

Palgakasv kiirenes ka põllumajanduses, mida mõjutas soodne konjunktuur loomakasvatuses. Keskmine palk vähenes kahel tegevusalal – kalanduses ja mäetööstuses, mille põhjuseks on ebasoodsa ärikonjunktuuri tõttu vähenenud tootmismahud.

2005. aastal brutopalga kasv kiireneb, netopalkade kasv kiireneb aga veelgi rohkem tänu tulumaksuvabamiinimumi tõusule 1 400 kroonilt 1 700 kroonini ning tulumaksu alanemisele 26 protsendilt 24 protsendini.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2005

• Palgaseadus
• Äripäev

ÄP

Hiljuti tutvustas Postimees Avatud Ühiskonna Instituudi uurimust, mille järgi meeste ja naiste keskmised palgad erinevad Eestis 25–30%. Meie palgaerinevused on kogu ELi kõrgeimad, sest ELi keskmine on umbes 16%. Raporti autorid kutsuvad valitsusi üles meetmeid tarvitusele võtma.

Äripäeva meelest ei tohi soolist palgavahet kunstlikult tasandada. Palkade kujundamine survevahenditega kahandab ettevõtete konkurentsivõimet ning töötab oma eesmärgile vastu.

Üheks tähtsaks põhjuseks, miks naistel on väiksem keskmine palk, on ametite erinevused. Meeste osakaal juhtivates ametites on Praxise andmetel Eestis naiste omast ligi kaks korda suurem ning oskustööliste ja seadme- ja masinaoperaatorite hulgas kolm-neli korda suurem. Naised teenivad jälle enam leiba teenindajate ning ametnikena.

Võib muidugi vastu väita, et ettevõtteid võib sundida võtma juhtideks rohkem naisi. Rootsis ja Norras käibki selle üle avalik arutelu. Rootsis nõuab mõjukas feministide ühendus suuremat soolist võrdsust ettevõtete juhtivatel kohtadel, Norras aga arutatakse ettepanekut, et ettevõtte nõukogusse peab kuuluma 40% naisi. Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus on näiteks juba kehtestanud feministide survel 50% kvoodi valitsusnimekirjades.

Sellised jõuvõtted tõstaksid tõepoolest naiste keskmist palka. Kuid sellega muutuvad haavatavaks nii sundkorrale allutatud ettevõtted kui ka need, keda selliste pügalatega kaitsta tahetakse. Kui ettevõtted ei saa enam valida töötajaid nende eeldustest ja oskustest lähtudes, vähendab see nende võimalusi konkurentsis läbi lüüa. See aga kärbib kõigi palgatõusuvõimalusi.

Teiseks: kujutagem ette juhatust, kus seaduse kohaselt on pooled kohad täidetud naistega. Selles seltskonnas ei tunne ennast keegi kehvemini kui naine, kes on juhatusse jõudnud ainult oma oskuste najal.

Pealegi avavad sellised regulatsioonid tee lõpututele huvigruppide nõudmistele. Kui me nõuame midagi naistele, miks mitte siis neile, kelle vanemad on pensionärid või kes on pärit maalt? Tõsisemaks probleemiks on see, et mehed saavad ka sama töö eest rohkem palka. Praxise mullune uuring kinnitab, et Eestis on sarnase töö ja isikutunnustega meeste palgad 23% kõrgemad naiste palkadest.

Näiteks naistippspetsialist teenib statistikaameti andmeil ligi kolm neljandikku meestippspetsialisti palgast (2003). See tähendab, et osa palgaerinevustest on tõesti kinni pigem eelarvamuses.

Need palgavahed võiksid tasaneda. Kuid siiski mitte sunnimeetodil, vaid loomulikul teel. Areneda sooviv ettevõte peaks ise olema huvitatud sellest, et tema tiimis saaksid mõlema soo esindajad oma oskustele vastavat õiglast palka. Ning ka naiste keskmine palk tõuseb sedamööda, kuidas naisi vabatahtlikult rohkem juhtideks palgatakse – need näitajad on ELis pidevalt paranenud.

Samas pidagem meeles, et töötaja palk kujuneb läbirääkimiste käigus ning sõltub sellest, kuidas töötaja ja tööandja omavahel kokku lepivad. Kuigi naistele peetakse omaseks küsida väiksemat töötasu, ei anna see põhjust karistada osavamaid läbirääkijaid. Eks juhtub sedagi, et sama töö eest saavad erinevat palka kaks meest.