Artiklid

Eestis peavad tööinimesed oma puhkuseajad ära kinnitama jaanuaris. Siis ei suuda ka parimad põrnad teada, milline on ilm näiteks 28. juunil või millistel kuupäevadel toimuvad lastel suvelaagrid.

On töökohti, kus töö saab nõuetekohaselt tehtud ka siis, kui puhkusepäevi vastastikkusel usaldusel veidi nihutada, arvestades rannailma või laste vajadusi. Suure kuumaga suutsin ma ise produktiivne olla varahommikuti ja õhtuti, suuresti väljaspool ametlikku tööaega. Lapsevanematel võib olla vajalik võtta puhkepäev hoopis ootamatul ajal. Näiteks on laps laagris haigestunud – olgu küll kõik selle eest kaitstud, aga seda võib ette tulla. Sellisel juhul tuleb lapsele järele minna kasvõi Eestimaa teise otsa. Jällegi vajab see mõistlikku kokkulepet tööandjaga, sageli ka kolleegidega.

 

Edasi Loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93838805/kolumn-liisa-pakosta-puhkusepaevad-ei-pea-olema-kivisse-raiutud-julgege-ulemustele-oelda-ei

Õigusteenuse osutaja on nagu arst – nii nagu me ei taha, et meie elundite kallal tegutseks viletsa väljaõppe, puudulike teadmiste ja kogemustega meedikud, nii ei saa me usaldada oma õiguste ja vabadustega seotut isikutele, kes on läbinud juhuslikud kursused või ebatäieliku akadeemilise programmi ja praktika.

Üldiselt olen väga nõus, et kvaliteeti on vaja parandada ning riik peab senisest süsteemsemalt ja kvaliteedipõhiselt panustama õigusharidusse kui rahvusteadusse. Samal ajal, olles ise Tartu ülikool patrioot, vilistlane ja professor, austan ma avatud konkurentsi ega välista, et ka teised ülikoolid suudavad pakkuma kvaliteetset õpet.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93845667/riigikohtunik-julia-laffranque-me-ei-vaartusta-oma-juriste-piisavalt-liiga-vahe-eestlaseid-on-euroopas-tahtsatel-ametikohtadel

Suvine hooajatöö toob tõujõupuuduse teema teravamalt esile, aga see on vaid probleemi jäämäe veepealne osa, sest hooajatööst kordades enam töökäsi vajab Eesti töötlev tööstus ning seda aastaringselt, kirjutab arvamusloos tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki, kelle hinnangul vajab välistööjõule seatud keskmise palga nõue kiiresti muutmist, kuna palju otsitakse võimalusi sellest mööda hiilida.

Probleemi lahendamise asemel hoogustavad kiiresti täituvad välistööjõu kvoodid ning keskmise palga nõue välistööjõuga skeemitamist, mistõttu jääb riik maksutuluta ning töötajad sotsiaalse kaitseta.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93835687/toojourendifirma-juht-kunagi-ei-saabu-olukorda-kus-koik-teenivad-ule-keskmise-palga

 

Soome toidukulleriteenus Wolt kavatseb jätkata praktikat, kus kullerid on ettevõtjad, mitte firma töötajad. Lõuna-Soome piirkondlik haldusagentuur (Avi) nõuab aga, et kullerid oleksid töötajad.

Avi nõudis, et Wolt peaks arvet oma töötajate tööaja suhtes. Wolt väitis aga, et ei ei pea Avi juhiseid järgima, kuna kullerid pole töötajad. 

 

Edasi loe:   https://www.err.ee/1608257874/soome-riik-nouab-et-wolti-kullerid-oleksid-tootajad-mitte-ettevotjad

Londoni Bolti juhid korraldasid jaanide ajal streigi, mille abil loodeti saavutada sarnane kohtlemine Uberi juhtidega.

Nimelt otsustas Suurbritannia ülemkohus veebruaris, et kõiki Uberi juhte peab kohtlema kui töötajaid, mis tähendab, et ka neile laienevad näiteks kõik miinimumpalga ja puhkustega seonduvad kohustused. Briti sõidujagajate ja kullerite ametiühing aga leiab, et Bolti juhte peaks kohtlema sarnaselt Uberi juhtidega.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93836609/rahulolematus-kasvab-bolti-juhid-suurbritannias-streikisid-jalle-noudes-uberi-juhtidega-sarnaseid-tootingimusi