Artiklid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega on plaanis tõsta töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning suurendada töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd tööga seotud haigestumise diagnoosimisel ja ravil.

Ettepaneku kohaselt laiendatakse senist töötervishoiukontrolli terviklikuks töötervishoiuteenuseks, mis lähtub senisest enam töökeskkonna riskianalüüsist ja töötajate vajadustest.  Sellega muutuvad tulevikus ka töötervishoiuarstide ettekirjutused ja soovitused personaalsemaks ning paraneb tööandjate ja töötervishoiuarstide koostöö tervist hoidva töökeskkonna loomisel.

 

Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/tootervishoiukontroll-peaks-muutuma-terviklikuks-tootervishoiuteenuseks

Koroonapandeemia on kestnud üle aasta ja paljud sel ajal töötuks jäänud seisavad nukra tõdemuse ees: pole ei tööd ega ka töötuskindlustushüvitist. Iga päev lõppeb hüvitis sadadel inimestel. Peale nende on hulk töötuid, keda ei koondatud ja kes ei saanudki seetõttu hüvitist ega toetust.

„Lähikuudel lisandub hüvitise lõppemise tõttu iga kuu tuhandeid inimesi, kellel pole mitte mingit sissetulekut,” nendivad Praxise analüütikud.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93323811/tuhandetel-tootutel-loppeb-huvitise-aeg-ja-on-oht-langeda-vaesusse

Esmastel andmetel oli töötuse määr kuu lõpuks 8,6% ja töötukassas on arvel ligi 56 100 inimest. Märtsi lõpus lähenes töötute arv 57 500ni. Registreeritud töötus on jätkuvalt kõige kõrgem Ida-Virumaa, kus see kuu lõpu seisuga oli 14,2%, samas on kuu ajaga töötute arv maakonnas vähenenud ligi 200 Inimese võrra, töötuse määr oli maakonnas märtsi lõpus 14,6%.

 

Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/uudised/loppenud-kuul-maksis-eesti-tootukassa-tootasu-huvitist-ligi-27-miljoni-euro-eest

Kaevurid, stjuardessid, trammijuhid, ketrajad, pootsmanid, balletitantsijad, tsirkuseartistid, nukujuhid, metallivalajad, kuumstantspressijad, tsemendipakkijad, klaasipuhujad, klišeesöövitajad, raietöölised, tubakakobestajad, kondiliimi valmistajad ja veel paljude ametite pidajad saavad praegu teistest varem pensionile. Sotsiaalministeeriumis arutatakse aga juba mõnda aega, kas sellised varasema pensioni süsteemid on õigustatud. Ette valmistatakse reformi, mis peaks ametist tulenevaid varasemaid pensioniõigusi kas kärpima või need täielikult kaotama.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93330419/varase-pensioni-saamise-skeeme-karbitakse

 

Lugeja küsib: Õpin ülikoolis ning õpingute kõrvalt käin ka tööl. Vahetasin just aprillis töökohta. Vana tööandja juures kasutasin 30 kalendripäeva õppepuhkust ära, aga kas uue tööandja juures võin uuesti õppepuhkust võtta?

Vastab tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep:

Esmalt on oluline tähele panna, et õppepuhkust antakse kalendriaasta eest ehk et õppepuhkuse saamise õigust arvestatakse 1. jaanuarist 31. detsembrini, mitte õppeaasta järgi. Vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lõikele 1 antakse töötajale ja ametnikule tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.

 

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7239213/lugeja-kusib-kas-tookohta-vahetades-voin-uuesti-oppepuhkust-votta