Artiklid

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk Harjumaal (1588 eurot) ja Tartumaal (1447 eurot), kõige madalam aga Hiiumaal (1063 eurot) ning Valgamaal (1106 eurot). Kõige enam suurenes keskmine brutokuupalk aastaga Lääne-Virumaal, Põlvamaal ja Järvamaal, langedes samal ajal kõige enam Läänemaal ning Pärnumaal.

 

Lähemalt loe: https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-iv-kvartal-2020

Koroona-aasta kasvatas õiguslike vaidluste arvu 30%, näitab ERGO õigusabikulude kindlustuse statistika. Enim suurenes just töövaidluste hulk, mille levinumaks põhjuseks on maksmata töötasud ja puudulikud koondamishüvitised. 

ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuhi Maiko Kalveti sõnul on enamik viimase aasta õiguslikest vaidlustest tingitud just koroonakriisist ja muutunud elukorraldusest.

 

Lähemalt loe: https://majandus24.postimees.ee/7191740/koroona-aasta-kasvatas-toovaidluste-arvu-plahvatuslikult

Täna esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koostööna valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti tööturg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikest Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisi aega olnud ligi viiendik tööealistest inimestest stabiilse töökoha või piisava sissetulekuta. Raportis leitakse, et paremate tulemuste saavutamiseks tööturul, on vaja terviklikult käsitleda tööturuga nõrgemalt seotud inimeste vajadusi ja pakkuda hästi sihitatud teenuseid erinevate asutuste koostöös.

 

Lähemalt loe: https://www.sm.ee/et/uudised/raport-eesti-aktiivne-tooturupoliitika-pakub-tohusat-tuge-toootsijatele-kuid-paljud-tooturul

«Koroona-aastaga on üles kerkinud täiesti uus küsimus. Kes peaks maksma töötaja koduse ineternetiühenduse eest, kas töötaja või tööandja? Varem oli selge, töökohakulud kandis ettevõte, kodused inimene ise, aga kodust on paljudele saanud uus töökoht,» rääkis Postimehe poole pöördunud lugeja. 

 

Lugeja küsimusele vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar: 

Kehtiva seaduse kohaselt saab kaugtööd teha üksnes poolte kokkuleppel. Seadus ei sätesta kaugtöö tegemise tingimusi, sealhulgas kulutuste jagunemist. Kui kaugtööga kaasnevad teatavad kulutused, tuleb nende kulutuste kandmise osas (millised kannab tööandja, millised töötaja, millises ulatuses jne) kokku leppida.

 

Lähemalt loe: https://majandus24.postimees.ee/7190997/kes-peaks-maksma-tootaja-koduse-internetiuhenduse-eest

021. aasta on juba toonud ja toob ka edaspidi muudatusi Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) ning silmas tasub pidada kuupäevi 1. märts ja 1. september.

Põhilisteks märksõnadeks on aga kaasaegsus ja tööandjate halduskoormuse vähenemine ning seda saamegi uuenenud TTOS-i puhul välja tuua.

 

Lähemalt loe: https://www.ti.ee/et/uudised/muudatused-tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduses