Artiklid

Eelmisel aastal võtsid Eesti inimesed 5,4 miljoniks päevaks haigus- või hoolduslehe, kõikide rahaliste hüvitistena maksis haigekassa mullu tööl käivate inimeste kontodele kokku 192 miljonit eurot.

Haigekassa maksab igal aastal töötavatele inimestele haiguse tõttu saamata jäänud tulu eest töövõimetushüvitisi ehk haiguslehe raha. Eelmisel aastal hüvitati  haiguslehti 24 miljoni euro eest rohkem kui 2019. aastal. Oma mõju andsid sellesse numbrisse koroonaviiruse esimese laine ajal võetud lehed ning samal perioodil ka haiguslehtede esimese kolme päeva hüvitamine.

 

Lähemalt loe https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-maksis-mullu-inimestele-haigushuvitisena-ligikaudu-200-miljonit-eurot

Valitsus toetas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti ettepanekut leevendada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatava toetuse tingimusi ja kiitis heaks vastava ministri määruse eelnõu.

Minister Sutt selgitas, et muudatuste eesmärk on suurendada EASi kriisitoetustele ligipääsu just väiksemate ettevõtjate seas. „Alandasime toetusele kvalifitseerimise lävendit ja laiendasime sihtgruppi, et toetuseid saaks taotleda ka mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad,“ ütles Sutt.

 

Lähemalt loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/92791005/turismisektor-saab-toetust-varasemast-leebematel-tingimustel

2018. aastal jõustus maksuvabastus 100 euro ulatuses kvartalis tööandja kulutustele peamiselt spordile, taastusravile ja psühholoogile ning tööandja ravikindlustusele.

Koroonaviirus on toonud nähtavale mitmeid kitsaskohti tervisega seonduvalt, alates suurenud vajadusest vaimse tervise toetamiseks ja lõpetades tervishoiurahastuse puudujäägiga.

 

Lähemalt loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/92791087/raul-aron-riik-kriis-on-kaes-palun-vota-me-raha-vastu

 

EMTAK koodi järgi toetuste jagamine võib tekitada probleeme.
Kaks samal alal tegutsevat ettevõtjat seatakse ebavõrdsesse seisu.
Ärilehe andmetel ei olnud riik lihtsalt valmis rohkem raha andma.

„Meie soov on saada toetust võrdsetel alustel teiste ettevõtetega. EMTAK kood ei peegelda reaalset olukorda – kui mõni tegevus on märgitud kõrvaltegevuseks, ei pruugi see tähendada, et selle maht on ainult väike osa põhitegevusest ja saadud kahju on tühine,” ütleb Rahva Raamatu juhatuse esimees Viljar Ots. Neil on Otsa sõnul õigus saada töötasutoetust ligi 45 000 eurot. „See on suur summa meie ettevõtte jaoks ning sellest ilma jäämise korral ei saa me kõiki töökohti säilitada,” lisab ta.

Koroonaaeg on kestnud kauem, kui isegi kõige suuremad pessimistid eelmise aasta märtsikuus oleksid osanud arvata. Möödunud kevadel otsustas valitsus kallata töötukassa kaudu raha suurte aukudega sõela kaudu. See tähendab, et toetust said paljud. Laiali jagati 256 miljonit eurot ja hüvitist sai 17 553 asutust 137 500 töötajaga. Päästeti mitukümmend tuhat töökohta. Juba siis räägiti, et teist sellist helikopterilt raha alla viskamist ei toimu. Kõlas isegi väljend, et osa ettevõtteid ongi seetõttu tulevikus „surmale määratud”. Aga nüüd on tulevik käes.

 

Lähemalt loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/92777485/raha-vahesus-voib-riigi-viia-kohtuvaidlustesse-ettevotteid-nuheldakse-koodiga