Artiklid

Töötukassal on varasematest toetustest alles 38 miljonit eurot, millega plaaniti aprillis maksta toetust piirangutest enim kannatada saanud tööandjatele, valitsuse koostatud lisaeelarve võimaldab toetuse saajate ringi oluliselt laiendada ja tingimusi muuta. Valitsus on lubanud toetuseks eraldada 102 miljonit eurot, töötukassa panustab 38 miljoni euroga.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul võimaldab lisaeelarve töötukassal maksta töötasu hüvitist laiemale ringile ja pikemal perioodil, kui alguses plaaniti, hüvitis oleks kahe kuu pikkune. „Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama,“ lisas Paavel.

 

Lähemalt loe: https://www.tootukassa.ee/uudised/eesti-tootukassa-noukogu-tegi-ettepaneku-maksta-tootajatele-kahe-kuu-eest-tootasu-huvitist

 

Seoses igakevadise kõrgemate riigiteenistujate palkade indekseerimisega tõusevad presidendi, peaministri ja riigikogu esimehe palgad umbes 100 eurot.

Alates 1. aprillist 2021 on kõrgeim palgaindeks 1.016. See omakorda korrutatakse igal aastal kõrgeima palgamääraga (see on presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe määr), mis alates 1. aprillist 2020 on endiselt 6661,77 eurot.

 

Loe lähemalt: https://www.err.ee/1608148864/tippametnike-ja-poliitikute-palk-touseb-aprillist-umbes-saja-euro-vorra

 

Pärnumaa uhkusest ja suurimast tööandjast, patju, tekke ja madratseid tootvast Wendrest on saanud segaduste tanner – töötajad voolavad firmast välja ja õhk on arusaamatustest paks. Endiste töötajate näpp näitab süüdistavalt uue juhi Dennis Kristenseni poole.

Kell on 8 hommikul. Wendre tehases algab tööpäev ning saabujaid tervitab ettevõtet pea aasta juhtinud taanlane Dennis Kristensen. Tal on käes kell ning ta mõõdab sekundi täpsusega, millal keegi tööle tuleb. Paigas on ka ajad kohvipausideks ning ukse peal piiksutatav kaart registreerib lisaks tööle tuleku ajale ka lõunasöögil veedetud hetked. Reeglid kehtivad ühtmoodi nii õmblejatele kui ka kontoritöötajatele.

 

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2021/03/18/parnus-kaarib-kes-tooandjast-kuulujuttu-raagib-saab-trahvi

Ametiühingute Keskliit leiab eilse Pärnu Wendre uudise taustal, et tööandja ilmselt ei käitu õigesti, kui töötajaid trahvib ning soov seda siiski teha viitab sügavamatele probleemidele, mis pikemaajaliselt ettevõttele ilmselt kasu ei too.

Ametiühingute Keskliidu Lääne piirkonna juhataja Tiina Parkja sõnul on probleemid Wendres, ühes suurematest tööandjatest Pärnus, ametiühingule teada ja ettevõte on ammu kurikuulus töötajatele kehtestatud rangete reeglite poolest.

 

Lähemalt loe: https://www.eakl.ee/seisukoht-tootajate-rahaline-karistamine-kuulujuttude-raakimise-eest-ei-ole-oigusparane

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ja Rahafoorumi investeerimisblogi autor Taavi Pertman on arvamusel, et II sambast mõtlematult lahkumine võib tekitada paljudele rohkem kahju kui kasu ning kaotada on palju, teatas Luminor.

Eestis on II sambasse pensionit koguvaid inimesi ligikaudu 760 000 ning praeguseks on pea 102 000 inimest ehk üle 13% kogujaist andnud sisse avalduse II pensionisambast lahkumiseks. II sambast lahkumise kasuks räägib majanduslikust vaatepunktist aga oluliselt vähem fakte kui selle vastu ning mida kõrgem on inimese keskmine palk, seda rohkem on tal II sambast lahkumise korral potentsiaalselt tulevikus kaotada.

 

Lähemalt loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/92866745/eksperdid-mida-on-kaotada-ii-sambast-lahkudes