Artiklid

Tööandja sulges koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kogu kontori ja käskis sellest nädalast kõigil töötajatel kaugtööd teha. Töötajatele anti kaasa anti küll arvuti, kuvar ja tool, aga mida teha siis, kui mõni töötaja ei saa siiski kodus tegelikult tööd teha, sest peres on näiteks hooldamist vajav inimene, lapsed jne?

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2020/12/09/mida-teha-kui-kodukontoris-ei-saa-tootada?utm_source=copypaste

 

 

„Töötan kodukontoris“ kõlas enne 2020. aasta algust väga eksklusiivselt, mida said endale lubada vaid vähesed.  Tänaseks on see riiklikul tasandil soovitus. 

Valitsus soovitab, et kui vähegi töö iseloom seda lubab, tuleks firmadel võimaldada oma kollektiivil töötada kodus, ehk kodukontoris. Need on kaks vastandlikku sõna, kodu ei ole kontor. Kodu on loodud lähtudes teistest vajadustest. Kui vahetada ära sõnade järjekord kontorkodu, siis kuvandub meile ette väga teise varjundiga töö ja puhke keskkond. Ometi tundub, et paljude jaoks sai kodust kontor koos koduõppel olevate laste ja teiste pereliikmetega. 

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2880/ihaldatud-kodukontori-aeg-on-kaes

Eesti tervishoiuasutustes saaks kohe rakendust 500-600 õde, kümne aasta perspektiivis on plaan kasvatada nende hulka 3500 võrra. Igal aastal lõpetab meditsiinikooli üle 300 diplomeeritud õe, ent põud kestab. Kuhu nad siis süsteemist kaovad?

 

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1196956/kuhu-kaovad-oed

 

Kuidas leida vabale ametikohale kõige sobivam inimene? Üks tõhusamaid inimese tundma õppimise viise on testide kasutamine, tõdes konsultatsioonifirma Tripod tegevjuht ja partner Maria Veltmann.

Olete senisest tööst tüdinenud ja tahaksite end proovile panna hoopis muul alal, näiteks paremat tulevikku tõotavas infotehnoloogia vallas. Suure tõenäosusega tuleb sel juhul silmitsi seista ruumilise võimekuse testiga: tõsta kuubikuid ning hinnata 3D vaates objektide erinevusi ja sarnasusi.

 

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/test-kulutohus-ja-kiretu-moodik-tootaja-valikuks?id=91876793

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused võivad tekkida igaühel, kuid uuringute kohaselt ohustavad need eelkõige diskrimineerimisohus töötajarühmi, nt naistöötajaid, võõrtöötajaid ja LGBTI-töötajaid.

Uues põhjalikus aruandes selgitatakse, miks nende rühmade tööohutus- ja tervishoiutingimused on enamasti halvemad ning kuidas ettevõtted ja avalikud asutused saavad seda probleemi lahendada.

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2878/luu-ja-lihaskonna-vaevuste-ennetamine-nais-voor-ja-lgbti-tootajate-seas