Artiklid
- Üksikasjad
Tänapäeval, kui kõik on põhimõtteliselt paari hiirekliki kaugusel ja suur osa kontoritöötajatest käib tööjuures lihtsalt sellepärast, et kodust välja saada ja olla töises keskkonnas, oleme me ka olukorras, kus on väga palju segajaid, mis ei lase meie potentsiaalil välja tulla, sest otsustakse töötada kodust.
Selline kontoriruumist vabanemine on kohale toonud hunniku halbu harjumusi, mis sageli töötab produktiivsusele risti vastu ning masendab ka töötajat, sest ühelt poolt meeldib talle vabadus ja teiselt poolt kannatavad halbade harjumuste tõttu tulemused.
Selleks aga, et töötaja ei peaks end taas kontoritöötajaks nimetama ja talle jääks geograafiline vabadus, et töötada seal, kus ta ise soovib, soovitab produktiivsuse ekspert Maura Thomas järgi vaadata need kuus harjumust nii endal, kui ka enda alluvatel, kes silma alt eemal töötavad.
1. Töö puhkuse ajal
Kui kontor asub põhimõtteliselt sinu taskus ja sa võid selle nutika seadme iga kell sealt välja õngitseda, et lugeda e-kirju, vastata tööalastele küsimustele, või lihtsalt osaleda tööalasel iganädalasel konverentsikõnes, siis ei tee sa karuteenet mitte ainult endale, vaid sa annad justkui ka enda alluvatele märku, et ka nemad peaksid olema kogu puhkuse aja saadaval ja põhimõtteliselt tegema tööd. Paljud lähevad isegi puhkusele lausega: „Mul hakkab esmaspäevast puhkus, kuid ma olen telefoni teel täiesti kättesaadav, kui mõni mure peaks olema. Ma veedan nagunii suure osa ajast lihtsalt kodus vedeledes, seega ärge kahelge helistamast!”
Mõttetöö vajab uusi lähtekohti, kuid sa ei saa neid, kui sa ei pääse rutiinist välja. Sa lihtsalt ei anna endale võimalust uuteks ideedeks. Need tekivad, kas end tööst välja lülitades, või pakuvad neid välja inimesed, kes pole süsteemis sees (nagu ka sina, kui sa end eemaldaksid).
2. Vaid osaline puhkuse kasutamine
On tehtud mitmeid teaduslikke uuringuid, mis kinnitavad, et puhkuste ära jätmine mõjub halvasti töötulemuslikusele, tujule, suhetele partneriga ning see võib olla ka üks faktoritest, mis lühendab töötaja eluiga. Ei ole laest võetud üleskutse, et ära end tööga ära tapa. Kuid selleks pole isegi teaduslikke uuringuid tarvis, sest ka loogiline mõistus kinnitab meile, et me vajame oma kehale ja vaimule puhkust.
Seega, ole kindel, et sa kasutad kogu oma puhkuse puhkamisele. Lülita välja enda telefonid ja muuda end täiesti kättesaamatuks, sest kui sa tead alateadlikult, et iga kõne võib tulla tööjuurest, kus sind vajatakse, siis on sinu vaim kogu aeg pinges. Julgusta ka enda kaastöötajaid seda sama tegema ja kinnita, et nende eemalolekuga ei jää maailm seisma. Selline täielik eemaldumine annab sulle võimaluse end laadida ja annab ka alluvatele (kui sul on) hea eeskuju, et nad oleksid tööjuures nii efektiivsed, kui võimalik.
3. Töötamine õhtuti ja nädalavahetustel
See on miski, milles kõik kodust töötavad inimesed süüdi on. Kõik, kelle töö on arvutis ja kes teevad tööd ka kontorist väljas veedavad sageli õhtuid rüperaali seltsis. Kuid kui sa ei eemalda end üldse arvutist, siis ei saa ka su mõtted värskeid ideid, ei näe uusi lähenemisi. Kasuta kasvõi Jaapani kiviaeda selle analoogiaks. Aed, kus ühel kohal seistes näed sa ainult paari kivi, sest nende paigutus on selline. Astu samm kõrvale ja sa näed täiesti uut aeda, sest kivid on tulnud teiste varjust välja. Sa vajad eemalolekuaega. Ülemused siiski ei ürita oma töötajaile jätta muljet, et nad on kohustatud pidevalt rakkes olema, aga siiski paljud töötajad just nii tunnevad ja sageli vaadatakse maile ka öösiti, kui tualetivajadus üles ajab.
4. E.-kirjade ja sõnumitega tegelemine väljaspool tööaega.
Kui sa seda teed, on see kinnitus, et sa oledki 24/7 tööl. Kui sa siis saadad näiteks enda töötajatele väljaspool tööaega tööteemalisi kirju, siis julgustad sa neid tööga tegelema, selle asemel, et tööst puhata. Muide, aina kasvav hulk riike on töömeilide saatmise väljaspool tööaega ebaseaduslikuks muutmas. Seega, kui asi pole nii kiire, et inimesele helistada, siis äkki kannatab ka selle kirja saatmisega hommikuni või kuni see inimene tagasi tööl on. Pane see endale mustandite kausta ja saada õigel ajal.
5. Prioriteetide nimekiri
Vajalike toimingute nimekiri, mida paljud peavad, kus toimingute olulisus märgitakse ära, kas kõrge, keskmise või madalana, ei anna sulle piisavalt õiget suunda. Tihti pannakse nimekirja toimingud, mis on lihtsalt liiga suured ja mahukad. Seega, kui me seame selle sinna nimekirja ja märgime kõrge olulisuse astmega, siis see jääb sinna meid kummitama- me teame, et see on tähtis, kuid jõud ei käi üle, mis omakorda tekitab rusuvat stressi ja me ei suuda keskenduda ka teistele vähem tähtsatele asjadele. Seega, kui see on suur asi, siis hammusta see pisikesteks ülesanneteks. Kui ülesandeks on lõputöö valmis saamine, siis jaga see näiteks etappideks- kirjuta sissejuhatus, täida tabelid jne. Peagi sa näed, kuidas see nimekiri imekombel lühenemas on. Kuidas süüa elevanti? Üks amps korraga.
See väike muudatus võib hoida kokku ilmatuma aja, mis sa veedad mööda netti kolades, et leida ideid, kuidas see suur projekt valmis saada. Produktiivsuse maksimeerimiseks anna küll igale projekti osale tähtaeg, mil see valmis peab olema, aga jää realistiks ja anna endale aru, palju sa päevas teha jõuad. Ka lisa natuke oodatavale ajale otsa, sest ootamatusi tuleb ikka ja mõni kiireloomulisem asi võib vahele tulla.
6. Mitme asjaga paralleelselt tegelemine ehk rööprähklemine
Olete kuulnud väljendit, et jahimees, kes püüab korraga tabada kahte jänest, läheb näljasena magama? Sama peab paika töös- kui sa üritad teha mitut asja korraga, ei ole tulemus enamjaolt hea. Seega unusta multitaskimine. Selle asemel püüa endale luua tingimused, kus sa saaksid keskenduda vaid ühele konkreetsele toimingule. Leia endale koht, kus sa saad kogu oma tähelepanu ühele asjale suunata ja usu, kui sa sellega valmis saad, tunned sa end suurepäraselt.
See võib tähendada, et sa paned selleks ajaks enda Skype staatuseks hõivatud, sulged e-maili programmi, uks kinni, mobiil lennurežiimi, lapsed hoidjaga teise tuppa. Sulge end justkui enda mulli sisse ja enamjaolt aitab, kui teed seda kasvõi 20 minutit tunnis. Sel moel oled sa nii produktiivsem, kui rõõmsam.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
Alaealiste töötamist piiravad sätted on küll mõeldud noori kaitsma, kuid efektiivset kaitset saab tagada ka töövõimalusi piiramata, mida plaanin ministeerium teha.
Alaealiste töötamise regulatsioon on püsinud sisuliselt muutusteta viimased 15 aastat, kuid samas on töömaailm läbinud suure arengu, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa sotsiaalministeeriumi ajaveebis.
Noored on üha aktiivsemad ja teadlikumad ning soovivad oma tööelu varem alustada. Maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku kuus protsenti 12-14-aastastest ning veerand 15-17-aastastest alaealistest. Töötada soovijaid oleks tõenäoliselt rohkemgi, sest 15-24-aastaste töötuse määr oli mullu 13 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast kaks korda kõrgem.
Noores eas omandatud töökogemus tuleb kasuks hilisemal tööotsimisel ja annab ettekujutuse sellest, millist tööd tulevikus soovitakse teha. Lisaks pakub see tulevasele tööandjale kindlust, et kandidaat saab töökeskkonnas hakkama.
Töötingimused vajavad kaasajastamist
Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmiseks eelnõu, millega noored saaksid rohkem võimalusi töötamiseks. Plaanis on kaotada alaealistele lubatud tööde nimekiri ning 13-14-aastaste tööle võtmiseks poleks enam vaja taotleda tööinspektsiooni luba.
Siiani on alaealised võinud teha ainult nimekirjas sisalduvaid töid, näiteks kergemad põllumajandustööd, abitööd toitlustus- või majutusasutuses. Nimekiri piirab aga oluliselt alaealiste töötamist. Kehtima jääb töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri töödest, mis on alaealistele keelatud.
Koolikohustuseta 15-17-aastaste noorte tööaeg saab plaanide kohaselt võrdseks täisealiste tööajaga. Koolikohustuslikel alaealistel oleks edaspidi lubatud koolivaheajal pikemalt töötada, kuid mitte üle poole koolivaheaja kestusest.
Alaealised töötavad rohkem suvel, mil õppetööd ei toimu. Tööandjad on sellega arvestanud ning pakuvad noortele tööd just suvevaheajal, kuid piirangud muudavad nende värbamise keerukaks. Muudatused tööajas suurendavad alaealiste töökorralduse paindlikkust ning tööandjate valmisolekut nende palkamiseks.
Kooliaasta jaoks peab välja puhkama
Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata alaealiste heaolule ja tervise kaitsele. Neile on keelatud tööd, kus puututakse kokku tervist kahjustavate ohuteguritega.
Koolikohustuslike alaealiste esmane kohustus on koolis käimine, mistõttu on kavas neile seada lisapiirangud: õppeveerandi kestel on lubatud lühem tööaeg ning keelatud töötada üle poole koolivaheaja kestusest. Sellega kindlustatakse võimalus uue kooliaasta jaoks välja puhata.
Korrektne tööleping on oluline
Lisaks antakse tööinspektsioonile õigus töölepingu sisu järgi hinnata, kas tegemist on töölepinguga või mitte. Kuigi muudatus puudutab kõiki töötajaid, on see oluline just alaealiste puhul. Mullu töötas muu võlaõigusliku lepingu alusel 58 protsenti kõigist 7-11-aastastest tööd teinud alaealistest, 38 protsenti 12-14-aastastest ja 32 protsenti 15-17-aastastest.
Kõigist Eesti töötajatest töötas mullu võlaõigusliku lepingu alusel 14 protsenti, mis näitab, et need lepingud on palju kasutuses just alaealiste palkamisel.
Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötades ei ole töötajatel õigust tööõiguslikele garantiidele (näiteks hüvitised töölepingu lõppemise korral) ning tööandjal pole kohustust tagada töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid nõudeid (tööaja piirangud, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Nii on tööinspektsiooni pädevuse laiendamine vajalik töötajatele efektiivsema kaitse tagamiseks.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk on töölepingu seaduse muutmisega tagada alaealistele paremad võimalused tööturul. Samas on arvestatud sellega, et koolis käimine on noortele esmatähtis ning muudatuste keskmesse peab jääma alaealiste tervise ja heaolu kaitse töösuhtes.
- Üksikasjad
Üliõpilased soovivad kõige rohkem töötada infotehnoloogia firmades Skype, Microsoft ja Transferwise, selgub tööandja agentuuri Instar uuringust.
Uuringust selgus, et tudengid soovivad keskmiselt saada netotöötasuna 1223 eurot kuus. Mittetöötavate tudengite puhul on keskmine palgaootus 1063 eurot kuus ja töötavate tudengite palgaootus 1324 eurot kuus. Viis aastat tagasi oli tudengite keskmine palgaootus 911 eurot.
„Töökoha valikul on tudengitele kõige olulisem, et töö oleks huvitav ja arendav, ettevõtte juhid oleks kompetentsed ja ettevõte kohtleks kõiki töötajaid ausalt ja võrdselt,“ ütles Instar EBC konsultant Kersti Vannas.
Tudengitest 51 protsenti tahaks töötada erasektoris, 30 protsenti avalikus sektoris ja 16 protsenti soovib olla ise enda tööandjaks. Kolmandas sektoris tahaks töötada 3% vastanutest.
62% vastanud tudengitest töötas õpingute ajal ja 73% olid teinud mitte erialast tööd. Erialasel praktikal on viibinud 52% ning erialast tööd on teinud 48%. Vabatahtliku tööd on teinud 35%. Uuringus osalenud töötavad tudengid teenivad praegu keskmiselt 753 eurot kuus.
Tudengite tööandja maine uuringus osales 2000 üliõpilast bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe erialadelt 15 Eesti kõrgkoolist. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.
- Üksikasjad
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul hakkab Töötukassa järgmisest aastast osutama aktiivseid tööturumeetmeid ka töötavatele inimestele, et parandada nende kvalifikatsiooni ja ennetada töötust. „See toob kaasa Töötukassa pakutavate teenuste mahu olulise suurenemise, mistõttu jääb töötuskindlustusmakse määr senisega samale tasemele," lisas minister.
Tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite olemasolu tagamiseks on 2017. aastal kavas töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali üle kanda 19% laekunud vahenditest ehk 31,7 miljonit eurot, sh kindlustatute sihtfondist 20,6 miljonit ja tööandjate sihtfondist 11,1 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, näiteks stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks.
Uute tööturuteenustena on kavas alates 2017. aasta maist alustada kolme uue meetmega, millest kaks on suunatud otse töötajatele ning üks töötajate oskuste arendamisele läbi tööandjate toetamise. Need on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Koolitusmeetmete sihtgrupp on üle 50-aastased, ilma erialase hariduseta või puuduliku eesti keele oskusega töötajaid, kelle sissetulek jääb alla mediaanpalga ning inimesed, kellel on vananenud oskused. Samuti töötajad, kes ei saa terviseseisundi tõttu oma senisel ametikohal tööd jätkata. Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmetel kuulub sihtrühma 128 654 töötajat ehk 22% hõivatutest.
- Üksikasjad
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus.
See tähendab konverentsil Äriplaan 2017 kõnelenud Hanssoni hinnangul seda, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.
„Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus: suurenenud on nii-öelda tööjõupõhiste tegevusalade osakaal ja ka viimaste aastate palgatõus on kooskõlas majanduse muutumisega inimressursikesksemaks," ütles Hansson.
"Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja," lisas ta.
"Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Hansson.
Ta lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.
Ekspordile pole palgatõus hea
Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist. Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.
„Majanduskasvu kiirenemist aga investeeringud ainuüksi ei taga. Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahuga sama kiire majanduskasvu kui Eesti. Meil on investeeringute tõhusama kasutamise suunas veel arenguruumi,“ ütles keskpanga president.
Hansson toonitas, et majanduskasvu kiirenemine sõltub eelkõige ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel ja seepärast on vaja jätkata sihipärast tööd ekspordi arendamisel.
„Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Seda aitaksid tagada töö- ja tooteturgude ning ärikeskkonna reformid, kuid nende tegemine on Euroopas takerdunud. Euroala keskpangad saavad rahapoliitikaga majandusolukorda küll toetada, aga jätkusuutlikku majanduskasvu see ei tekita,“ märkis ta.
Nii maailma kui ka Euroopa majanduskeskkond on järgmiselgi aastal nõrgavõitu, kuid prognoosid näitavad majandusaktiivsuse väikest suurenemist Eesti naabruskonnas.
Lehekülg 819 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee