Artiklid
- Üksikasjad
Marek Mühlberg, Edu & Tegu Startercreative programmijuht Tallinna Ülikoolis
Kasulik.ee
Inimesed on erinevad. Mis tundub ühele ületamatu takistusena, võib olla teisele justkui lapsemäng. Nii on ka enese ja oma ideede esitlemise oskusega. Marek Mühlberg kirjutab liftikõnest, mis on üks levinumaid viise oma idee esitlemiseks. Tema sõnul piisab liftikõne kunsti valdamiseks julgest pealehakkamisest, headest näpunäidetest ja harjutamisest.
"Liftikõne" (inglise keeles pitching) all peetakse tavaliselt silmas piiratud aja jooksul oma idee tutvustamist inimestele, kes sind ei tunne. Aga mitte alati, sest tegelikult peame me omamoodi liftikõnesid iga päev. Olgu kuulajaks tulevane tööandja, kellele soovid end “maha müüa” või lihtsalt sõber, keda soovid veenda õhtul kinno tulema. Oluline on, et räägitu oleks piisavalt paeluv, et tekitada kuulajas huvi ja soovi vestlust jätkata. Sulle on antud võimalus teha kuulajatest enda poolehoidjad, meeskonnaliikmed või lausa investorid. Hea uudis on see, et suur osa sellest poolehoiu võitmisest on enda teha ning liftikõne formaati ja võimalusi saab kenasti kasutada ka tööintervjuul.
Liftikõnede ajalugu ulatub 1990. aastatesse. Ajakirja Vanity Fair toimetaja Michael Caruso avastas, et tal on äärmiselt raske pääseda oma ülemuse jutule. Ainus võimalus uute ideede esitlemiseks, oli loetud minutite vältel asutuse liftis. Sellest tulenevalt vormistas Michael oma ideed lühidalt ja konkreetselt. Michaeli elukaaslane Ilene Rosenzweig tavatses pärast tööpäeva kodus uurida, kuidas mehe “liftikõned” läksid, sellest pärineb ka täna kasutuses olev termin. Tüüpiline liftikõne on 1-3 minutit, sõltuvalt liftikõne eesmärgist.
Viis sammu eduka liftikõneni
Liftikõne peab olema umbes täpselt nii kiire ja konkreetne, et saaksid olulise info ära rääkida vaid liftisõidu jooksul. See on võimalik vaid siis, kui oled eelnevalt läbi mõelnud teemad ja küsimused, millele tähelepanu pöörata. Täpselt sama kehtib ka tööintervjuude puhul. Alljärgnevalt on toodud mõned näpunäiteid, mille abil tööintervjuudel natukene edukam olla.
1. Miks just sina?
Mõtle, kuidas anda tööandjale 30 sekundi jooksul ülevaade endast ja sellest, miks just sina oled parim kandidaat. Too kindlasti välja, millised on sinu tugevad küljed just selle ametikohta jaoks. Kas on midagi sellist, mida sina saad pakkuda, kuid teised mitte? Kas oled kõnealuse valdkonna vastu aastaid huvi tundnud, koolitusi läbinud, erialase hariduse omandanud, suuri projekte juhtinud või aastaid sarnast tööd teinud? Mainitu kirjeldab sinu varasemat kogemust tööandja valdkonna probleemide lahendamise.
Ühtlasi pea meeles, et paberile pandud loetelu oskustest ei anna tööandjale vajalikku infot, parem kirjelda, kuidas oled need oskused saanud. Ühtlasi pea meeles, et ajavaru enda ja oma tugevuste tutvustamiseks võib iga tööintervjuu puhul erineda. Mõtle läbi, mis infot tahad alati edasi anda ja kuidas seda rohkema ajavaru puhul täiendada võiks.
2. Räägi oma lugu
Kui tööintervjuu küsimused seda võimaldavad, siis räägi kuulajatele “oma lugu” - selgita, mis on motiveerinud sind just seda tööd ja valdkonda valima. Esimesel kohtumisel ei tunne sind keegi, mis tähendab, et kuulajatele tuleb anda põhjus sinu vastu huvi tundmiseks. Kõige lihtsamini saab seda teha läbi emotsioonide, seejärel võib kuulajatele esitleda fakte ja numbreid.
Emotsioone tekitavad lood, millega ka teised oskavad suhestuda. Püüa rääkida mõni lugu või probleem, mis sind tööandja valdkonnani on juhatanud (nt automehaanik, kes on aastaid ehitanud oma unistuste autot tükk tüki haaval või arvutispetsialist, kes aastaid pere ja sõprade arvutite parandamisega taskuraha teeninud). Püüa kirjeldada ka seda, mis sind valdkonna juures köidab, milliseid probleeme tahad lahendada või milliseid ülesandeid täita. Püüa räägitavat juttu ühtlustada tööandja pakutava töö ülesannete kirjeldusega.
3. Enesekindlus on otsus
Enesekindlus ei tule kõigi jaoks kergelt, sageli kulub inimestel aastaid, et leida endas vajalik tugevus. Küll aga võib proovida “lihtsalt otsustada olla enesekindel” ning hakata vastavalt käituma. Inglise keeles on tuntud väljend “fake it until you make it” (teeskle, kuni selle saavutad) ning tõsi ta on, kuulajad ei saa aru, mis toimub sinu sees, nad näevad lihtsalt enesekindlat inimest ning suhtuvad sinusse vastavalt. See nõuanne ei pruugi kõigile sobida, kuid on palju neid, kes seda tulihingeliselt kaitsevad.
4. Keskendu kuulajatele
Tööandjat huvitab ennekõike see, kuidas ta oma (klientide) probleemidele lahenduse leiab ja mis kasu tal kandideerijast on. Nendele küsimustele vastuse saamiseks viiakse tööandja poolt läbi vestlused erinevate huvilistega. Mida paremini mõistab kandideerija tööandja probleeme ja võimalikke lahendusi, seda suurem on tööandja huvi tema vastu.
Liftikõnes keskendutakse sellele, mis probleemi esineja oma idee ja meeskonna abil lahendada püüab, kellel see probleem on ning milline on pakutav lahendus. Tööintervjuu puhul aga oleks paslik end kurssi viia tööandja tegevusvaldkonnaga (sh levinumad probleemid ja lahendused), päevakajaliste tegemistega (nt suuremad projektid ja viimane meediakajastus) ja kliendiprofiiliga (st kelle probleeme tööandja oma teenuse või tootega lahendab).
Selline tausta tundmine näitab, et oled oma kodutöö ära teinud, tunned valdkonda ja võtad pakkumist tõsiselt. Täiendavaid punkte annab tööandja konkurentide ja valdkondlike trendide tundmine maailmas.
5. Hea ettevalmistus on pool võitu
Selleks, et enda ja oma ideede esitlemine tööintervjuul hästi õnnestuks, võiks räägitava teksti (näiteks 30-sekundilise iseenda lühitutvususe) kõigepealt paberile kanda. Kas kogu vajalik info sai kirja või peaks hoopis midagi ära kustutama? Täiendavalt võiks teksti kõva häälega endale ette kanda, nii muutub kõne loomulikumaks ja sisu selgemaks. Kui tekst on suupärane ning oled esitlusformaadiga harjunud, on ka iga järgnev tööintervjuu selle võrra lihtsam. Olgugi et iga tööintervjuu on võimalus harjutamiseks, võiks harjutada end ja oma tugevusi tutvustama ka vabal ajal, erinevatel sündmustel ja kus iganes see võimalus avaneb. Iga selline esitlus tähendab ka tagasisidet ning võimalust oma liftikõnet lihvida.
- Üksikasjad
Töötaja värbamisest kuni töösuhte lõpuni peab ettevõtja tegelema isikuandmetega, mille kogumisel ja töötlemisel tuleb olla hoolikas, sest teatud juhtudel kehtivad erinõuded.
Töösuhtes on isikuandmetel keskne roll – ettevõtja puutub nendega kokku juba uue töötaja otsingutel ja isegi pärast töötaja lahkumist on oluline nendega hoolikalt ümber käia. Töötaja isikuandmete töötlemist tuleks vaadata viies etapis.
1. Värbamisetapp
•Andmete küsimisel lähtuge pakutava töökoha olemusest ja nõuetest.
•Ärge küsige andmeid, millel puudub seos töökohale sobivuse hindamisega.
•Ärge nõudke andmeid, mis viitavad diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise võimalikkusele.
•Ärge küsige delikaatseid isikuandmeid, sh võimaliku raseduse, lastesaamis- või abiellumisplaanide kohta.
•Taustauuringu tegemisel lähtuge kahest andmete ringist: •avalikud allikad (suhtlusvõrgustikud, blogid, avalikud registriandmed, kohtulahendid jne) – teavitage kandidaati leitud andmetest ja andke võimalus kommenteerida;
•allikad, mis ei ole avalikud (karistusregister, endised tööandjad jne) – nende andmete küsimiseks peab kandidaat nõusoleku andma.
•Kandidaadi testimiseks on vaja tema nõusolekut. Testi tulemused peavad olema vajalikud tööle sobivuse hindamiseks. Automatiseeritud testi puhul peab selgitama testi korraldamise protsessi ja tingimusi ning andma kandidaadile võimaluse esitada enda väljalangemise kohta vastuväiteid.
•Valimata jäänud kandidaatide andmeid võib üldiselt ilma nõusolekuta säilitada värbamisprotsessi lõpuni. Hilisemate tööpakkumiste tegemiseks tuleb võtta konkreetne nõusolek andmeid säilitada. Tuleb teada anda, mis andmeid ja kui kaua kavatsetakse säilitada ning kas neid soovitakse edastada kolmandatele isikutele.
2. Töölepingu kehtivuse ajal
•Töötaja nime, foto ja kontaktandmete avaldamiseks kodulehel on üldiselt vaja töötaja nõusolekut.
•Tehke kindlaks, milliseid töötaja andmeid on vaja töölepingu ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
•Neid andmeid võib töödelda ilma nõusolekuta, v.a juhul, kui neid kasutatakse teistel eesmärkidel: •töölepingu kohustuslikud andmed – nimi, isikukood, elukoha aadress;
•töötasu andmed ja pangakonto number;
•andmed, mida on vaja töötajale isiku ja perekondlike kohustustega seotud õiguste kasutamise võimaldamiseks, näiteks puhkuseliigid – küsige neid siis, kui töötaja avaldab õiguste kasutamiseks soovi.
•Töötaja nime, foto ja kontaktandmete avaldamiseks kodulehel on üldiselt vaja töötaja nõusolekut.
•Töötaja isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele (sh grupi teistele ettevõtjatele) on üldiselt vaja töötaja nõusolekut.
•Delikaatsete isikuandmete töötlemine eeldab registreeringut andmekaitse inspektsioonis või andmekaitse eest vastutava isiku määramist.
•Töötajat kontrollides (elektrooniliste kommunikatsioonivahendite jälgimine; jälgimisseadme abil jälgimine, töötaja või tema asjade läbivaatamine; joobeseisundi kindlakstegemine): •austage töötaja privaatsust ja valige kontrolliviis, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
•seadke kontrolli eesmärk ja veenduge, et valitud viis on sellega proportsionaalne;
•ärge kasutage ühel kindlal eesmärgil kogutud andmeid muul eesmärgil;
•kontrollige läbipaistvalt: andke töötajale kontrollimisest teada, tutvustage tingimusi ja töötajate õigusi.
•Kontrollimine ilma nõusolekuta on lubatud, kui see on vajalik töölepingu täitmiseks või kui selline õigus või kohustus tuleneb otseselt seadusest. Alati on vaja nõusolekut delikaatsete isikuandmete töötlemiseks.
3. Pärast töösuhte lõppu
•Töösuhte lõppemise järel kustutage töötaja kõik andmed, mis ei ole vajalikud.
•Mõnd dokumenti on vaja säilitada töötaja nõusolekuta, näiteks: •töölepingu kirjalik dokument ja tervisekontrolli otsused – 10 aastat;
•tööohutuse ja -tervishoiu riskianalüüsi tulemused ning tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmed – 55 aastat;
•raamatupidamise alusdokumendid – 7 aastat;
•töötasu nõuete aegumistähtaeg – 3 aastat;
•töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks esitatavate nõuete aegumistähtaeg – 4 kuud;
•töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg – 30 kalendripäeva;
•tööandja nõue töötaja vastu töötasu ja teiste rahaliste nõuete tagastamiseks – 12 kuud.
•Teisi tööalaseid dokumente võib säilitada töötaja nõusolekul.
4. Töötaja õigused
•Töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega, nende töötlemise eesmärkidega, allikatega ja kolmandate isikutega, kellele on andmeid edastatud või see lubatud. Töötaja võib nõuda tegelikkusest erinevate andmete kõrvaldamist või parandamist.
•Töötajal on õigus töötlemiseks antud nõusolek igal ajal tagasi võtta.
•Kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on õigus nõuda: •isikuandmete töötlemise lõpetamist;
•isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist;
•kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist.
•Töötaja võib õiguste rikkumise korral pöörduda andmekaitse inspektsiooni või kohtu poole ja nõuda hüvitust.
5. Nõusoleku võtmine
•Nõusolek peab põhinema töötaja vabal tahtel ja seda ei soovitata lisada töölepingu tingimuste hulka.
•Nõusolek peab üldiselt olema kirjalik, delikaatsete isikuandmete puhul alati kirjalik, ja seal peab olema selgelt märgitud: •milliste andmete töötlemiseks luba antakse;
•andmete töötlemise eesmärk;
•isikud, kellele võib andmeid edastada;
•andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused;
•töötaja õigused tema isikuandmete edasiseks töötlemiseks.
•Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik.
•Koos teise tahteavaldusega antav nõusolek peab olema selgelt eristatav.
•Nõusoleku saab anda ainult täieliku teovõimega ehk täisealine töötaja.
•Nõusoleku olemasolu peab tõendama tööandja.
•Vaidluse korral lähtutakse eeldusest, et töötaja ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud.
•Enne nõusoleku küsimist peab töötajale teada andma, kelle poole ta saab pöörduda, kui tal on oma isikuandmete töötlemise kohta küsimusi või kui ta soovib andmeid parandada.
•Nõusolek kehtib töötaja eluajal ja 30 aastat pärast tema surma.
Loo autor on Pirkko-Liis Harkmaa, advokaadibüroo Cobalt partner ja vandeadvokaat.
Lugu avaldati Äripäevas 06. september 2016.
- Üksikasjad
Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee
Pensionipõlve kindlustamiseks peavad noored teise ja kolmandasse sambasse kogumisega võrdselt oluliseks raha säästmist tulevikus ning võimalikult kaua tööl käimist. Samas 15 protsenti 18-25-aastastest ei planeeri tulevase vanaduspõlve kindlustamiseks midagi, selgus SEB uuringust.
„Kui seadusest tulenevalt on noortele kohustuslik liituda teise pensionisambaga ja tööle või tasustatud praktikale asudes hakkab sellesse ka raha laekuma, siis pensioniiga nähakse kauge tulevikuna ja täiendavaid vanaduspõlve kindlustamise otsuseid lükatakse pigem edasi, tihti arvestamata sellega, et ka tänastel otsustel võib olla väga pikaajaline mõju. Näiteks kui teise pensionisamba fondi teadlik valik jääb pensionikoguja poolt tegemata, siis riik määrab fondi loosiga konservatiivsete fondide hulgast, mis ei pruugi olla tegelikele ootustele vastav lahendus. SEB analüüs näitab, et aastas jätab ligi 15 protsenti noortest kohustusliku pensionifondi valiku riigi poolt loositavaks ja enamik neist esitab hiljem avalduse pensionifondi vahetamiseks," rääkis SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.
Samuti selgus uuringust, et eesti ja vene keelt kõnelevate noorte suhtumine tuleviku kindlustamisse on erinev. Pensioniks valmistumisel on kergekäelisemad eesti keelt kõnelevad noored, kellest ligi iga viies ei pea vajalikuks oma tulevase vanaduspõlve kindlustamiseks midagi teha. Vene keelt kõnelevate noorte seas on sellisel arvamusel ligi kümnendik.
Iga teine 18-25-aastane plaanib oma pensionipõlve veeta hobidega tegeledes ja ligi sama paljud sooviks sel eluperioodil palju reisida. Leppäneni hinnangul on noorte soovitud vanaduspõlve ja selleks valmistumise vahel suured käärid, mis suunavad tegema rohkem teavitustööd.
Noorte pensioni- ja pikaajalise kogumise vajadusele laiemalt tuleks suuremat tähelepanu pöörata nii riigil kui ka pensioniteenuse pakkujatel.
Uus eelnõu annab töötajatele õiguse koondamisel ise töötuskindlustushüvitise saamise avaldus esitada
- Üksikasjad
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas täna algatada töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega antakse töötajatele ja ametnikele koondamise korral õigus esitada töötukassale avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks.
„Igal aastal kannatavad mõned inimesed seetõttu, et tööandja ei ole koondamise korral töötukassale esitanud avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks.
Juhul kui tööandja ei ole esitanud kindlustushüvitise taotlust töötukassale viie päeva jooksul alates töö- või teenistussuhte lõppemisest, antakse töötajatele ja ametnikele õigus see avaldus ise esitada, et töötuskindlustushüvitist saada,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus tänavu mais sotsiaalkomisjoni ja sotsiaalministeeriumi poole kirjaga, et lahendada olukord, kus kehtiv töötuskindlustuse seadus seab töötajale põhjendamatuid takistusi kindlustushüvitise saamiseks koondamise korral.
Kehtiva seaduse kohaselt saab avalduse kindlustushüvitise saamiseks esitada ainult tööandja.
- Üksikasjad
„Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ning väljarände tõttu järgmise 10 aastaga üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14% tänasest tööjõust,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Eeldusel, et Eesti majandus liigub viimase 10 aastaga võrreldavas tempos ja vajades kasvuks ka sarnasel arvul lisatöökäsi, ei suuda juba lähiaastatel tööjõupakkumine nõudlusele vastata – peagi seisame silmitsi tööjõukriisiga,“ on Auväärti hinnangul pensioniea tõstmise plaanil jumet.
Edasi loe originaalist ......
Lehekülg 821 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee