Üksikasjad

Avaldatud: 31 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kadri Paas

Betoontoodete valmistaja Lasbeti omanik, 1957. aastast töist elu elanud Agu Möldre sõnul on aegu olnud igasuguseid, aga üks suuremaid vapustusi toimus siiski 1991. aastal, mil ei muutunud ainult riigikord, vaid langes ka nõudlus toodangule.

Ettevõttes koondati seetõttu üle 650 töötaja ja omajagu peavalu valmistasid ka töötajatest kaasajooksikud, kes lasksid ennast mõjutada interrindest.

1990ndate alguses ei muutunud ainult riigikord. Lisaks sellele muutus ka inimeste mõtteviis ja maailmast arusaamine. Kuidas Teie seda toonases raudbetoontoodete tehases tajusite?

See oli väga raske aeg. Kui me veel 1980ndatel ja eriti enne Moskva olümpiamänge ja BAM-i ehituse ajal töötasime sisuliselt kolmes vahetuses, ööpäev läbi, siis äkki langes betoonelementide nõudlus järsult. Kui meil töötas tippajal 870 töötajat, siis pärast Eesti taasiseseisvumist jäi neist järele 210 inimest.

Artikkel jätkub,

edasi loe originaalist http://arileht.delfi.ee/news/majandus25/kauaaegne-toostur-proletariaadi-diktatuurist-saabunud-on-aeg-kus-tooline-tunneb-oma-voimu?id=75244269

Üksikasjad

Avaldatud: 30 august 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Üha rohkem tõstab pead osalise ümbrikupalga maksmine, mille peatamiseks ei piisa vaid töötajate registrist ja maksuameti kontrollivast pilgust. Enim tunnetavad probleemi transpordi- ja veondusettevõtted, kirjutas Äripäev.

Kuigi CV Keskuse küsitluse tulemuste järgi on täiesti mustalt töötasu saajate arv langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, pole probleem sugugi kadumas.

Cargobusi tegevjuhi Kadri Johansoni sõnul on ümbrikupalga maksmine praeguse tööturu üks suurimaid probleeme. „Murelikuks teeb üha enam leviv suhtumine, et maksud on lollide ja orjade jaoks,“ ütles ta.

Rain Transpordi juhi Toomas Raua sõnul on veondussektoris seis halb – ümbrikupalga maksjatel on madalama hinna tõttu suur konkurentsieelis ja ausad ettevõtjad kaotavad.

Loe pikemalt Äripäevast!
http://www.aripaev.ee/uudised/2016/08/30/umbrikupalk-pressib-peale

Üksikasjad

Avaldatud: 30 august 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Töötajatele tehtud väljamaksete summa kasvas teises kvartalis võrreldes aastatagusega 97 miljonit eurot 1,74 miljardi euroni ning mediaanväljamakse suurenes aastaga 64 eurot 858 euroni kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2016. aasta teises kvartalis tehti väljamakseid 553 423 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 6105 võrra vähem. Väljamaksete summa aga kasvas teises kvartalis aastaga 1,64 miljardilt eurolt 1,74 miljardi euroni. Mediaanväljamakse oli 2015. aasta teises kvartalis 794 eurot kuus.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmetel tänavu teises kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot.

Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6 protsenti ning brutotunnipalk 4,5 protsenti. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis, teatas statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 15,6%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,3%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,3%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja
-tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5%).

Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5%), majutuses ja toitlustuses (12,6%) ning info ja side tegevusalal (11,5%). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4%) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5%).

Maakonniti oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Virumaa maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5% väiksem kui 2015. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

2016. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,5%.