Üksikasjad

Avaldatud: 18 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner, reporter

Kes ei tahaks tunda ennast iga päev tööl olles teotahtelise ja värskena? Järgmised kolm nippi aitavad olla rõõmsamad ning nautida rohkem seda, mille eest sulle makstakse, kirjutas Business Insider.

1. Mõtlemine

Selle asemel, et keskenduda olukordadele, mis päeva jooksul võiks halvasti minna, mõtle parem olukordadele, mida saad ise kontrollida ja paremaks muuta, näiteks nagu oma mõtteid ja käitumist, mitte tulemust. Mõtle, mida saaksid sa ise teha paremini, et võimaliku kehva olukorraga siiski hästi toime tulla.

2. Õppimine

Võta igat etappi kui õppimisvõimalust, mitte lihtsalt tulemust. Tee midagi seekordsel teekonnal teistmoodi, eksperimenteeri. Räägi töö juures kolleegiga, kellega varasemalt pole kokkugi puutunud.

3. Hea emotsioon

Ole tänulik ja erinevaid mõtteid pooldav. Selle asemel, et pidevalt mõelda, mis tööjuures valesti on, leia asi, mille üle tänulik olla. See võib olla hea inimene, kes sind toetab või mingi naljakas seik, mis töökohas aset leidis. Need inimesed, kes on tänulikud ja oskavad leida igas päevas midagi head, suudavad elus läbi lüüa, olenemata sellest, kas tegu on nende karjääri kõrghetke või põhjaga.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Getter Orusalu, vabakutseline ajakirjanik

Kuigi suvine aktiivne puhkuste aeg on kohe-kohe läbi saamas, puhatakse igal aastaajal. Sageli tehakse aga klassikalisi vigu, mis võivad rikkuda nii puhkusel olija kui ka tööle jäänud kolleegide heaolu, ütleb värbamis- ja personalijuhi teenuseid pakkuva ettevõtte Enesekindlusvabrik tegevjuht Alice Raidma. Mis on need vead ja kuidas neid vältida?

Puhkamine on äärmiselt oluline, sest tänapäeva ühiskonnas on pingeallikad suures osas psühholoogilised. Need mõjutavad nii inimese tervist, enesetunnet, suhteid kodus ja tööl ning ka elutahet. Mida puhanum on inimene, seda rohkem on tal energiat, parem on keskendumisvõime ning stressitase on oluliselt madalam kui ületöötanud inimesel. Paraku on paljud nö «vead», mida tehakse, seotud just puhkama mineku ja seal olekuga.

Ära lase oma puhkusel aeguda!

«Tähelepanu tasub pöörata puhkuste aegumisele. Kui tööandja pole sätestanud teisiti, siis aegub puhkus ühe kalendriaasta jooksul,» toob Raidma välja. Aegumisajal on praktiline eesmärk – motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal ning seeläbi vältida ületöötamist.

«Töötaja võiks igal aastal vähemalt 28ks päevaks astuda välja töörutiinist, sest muidu võib tulla stress, üleliigne koormus ja motivatsiooni langus,» teab ettevõtetele puhkuse asendusperioodiks sageli personali värbav Alice Raidma.

Teavita kolleege ja otsi endale asendaja

Selleks, et inimene puhkusel olles ka päriselt end tööst välja saaks lülitada, peab ta enda puhkusele minekust kolleegidele teada andma. Raidma toob välja, et sageli ei teavitata oma eemalolekust teisi, ei anta tööülesandeid korralikult üle ega otsita endale asendajat. «Need kõik viivad selleni, et puhkusest võib saada uus stressi allikas,» ütleb ta.

Kindlasti võib inimesel olla raske esialgu töömõtteid peast välja pühkida, kuid lõõgastumiseks on see vajalik. Tööst korra eemale astumine annab võimaluse ülesannetele ja probleemidele vaadata eemalseisja pilguga, mis pigem toob hoopis uusi ideid ja lahendusi. «Terve ja õnnelik inimene on produktiivsem ja loomingulisem!» teab Alice Raidma.

Tõeline puhkus algab juhtme seinast tõmbamisega

Väga tihti tegeletakse puhkuse ajal ikkagi töö e-mailide lugemisega ning vastatakse kõnedele, olles endiselt alati kättesaadav. «Tõeline puhkamine algab siis, kui inimene astub tööasjadest välja, suunab oma e-mailid teistele ning eirab mitte hädavajalikke töökõnesid. Juhe tuleb piltlikult öeldes seinast välja tõmmata, et vaimne puhkamine saaks alata,» ütleb Enesekindlusvabriku värbamisspetsialist Heleri Rätsep.

Rätsep toob välja, et puhkuse ajal tööga tegelemine vähendab küll tööülesannete kuhjumise tõenäosust, aga samas ei anna võimalust end tööst välja lülitada ja piisavalt puhata. «Seetõttu tuleb enne puhkusele minekut tööülesanded teiste töötajate vahel võimalikult hästi ära jaotada!» ütleb ta.

Asendustöötajate värbamine on sageli oluline

Ühe suurima probleemina toovad värbamis- ja personalijuhi spetsialistid välja puhkuste kehva planeerimise. Tööülesannete jaotamine, liiga palju inimesi korraga puhkusel ning ülesannete kuhjumine võivad ettevõttes korraliku kaose, kui mitte isegi kahjumi tekitada.

«Oluline on otsida endale puhkuste ajaks asendustöötajad, kes aitaksid nii puhkusele minejaid kui ka tööle jäävaid kolleege,» toob värbamisspetsialist Heleri Rätsep välja. Enesekindlusvabriku tegevjuht Alice Raidma lisab, et nad käivad ettevõtetes ka konsultatsioone andmas ning toetamas ülesannete majasisest jaotamist.

«Mõnel ettevõttel pole tarvis asendustöötajaid värvata, piisab ka oskuslikust tööülesannete jaotamisest. Personalispetsialistid oskavad neid asju sageli sujuvalt ja kergesti juhtida ning lahendada, juhid võiksid personaliinimesi enam usaldada,» ütleb ta.

Oluline on puhkused planeerida ja korraldada selliselt, et puhkusele mineja ja ka teised kolleegid saavad olla õnnelikud ja rahul. Piisav teavitustöö, ettevalmistus, asendustöötaja otsimine, tööülesannete jaotamine ning end tööst välja lülitamine tagavad üldjuhul puhanud puhkaja ja rõõmsad kolleegid.

Õnnelik töötaja tähendab paremat sisekliimat ja tulemusi, läbi mille kasvavad ettevõtte tulemused ja näitajad.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 august 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner, reporter

CV Keskuse värske küsitlus näitab, et iga teine töötaja on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.

«Uurisime, mis tingimustel on töövõtjad valmis vahetama tööandjat ning kui paljud julgevad oma tänast töökoht soovitada,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Üllatuslikult selgus, et tervelt 49 protsenti töövõtjatest on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.»

«Veelgi suurema üllatusena selgus, et vaid 63 protsenti töövõtjatest soovitaksid oma praegust tööandjat heale sõbrale!» lisas Henry Auväärt, kelle sõnul on soovitused üliolulised – tervelt 69 protsenti töövõtjatest kaaluks töökoha vahetamist, kui sõber soovitaks paremat tööandjat.

Henry Auväärti sõnul näitas CV Keskuse värske küsitlus, millele vastas tervelt 2809 töövõtjat, et Eestis tegutsevad ettevõtted on oma maine kujundamisel ning töötajate rahulolu ja lojaalsuse saavutamisel raskustes. «Tööandja bränding ei ole pelgalt rikaste tööandjate mängumaa ning seda ei tohi seostada vaid rahaliste hüvedega: töötajate rahulolu ning soovituse saamisel peavad töövõtjad tähtsaimaks hoopiski töötajate väärtustamist, karjäärivõimalusi, sisekliimat, tagasiside jagamist ning ausust ja läbipaistvust,» sõnas Henry Auväärt.

Huvitava tendentsina tuli Henry Auväärti sõnul küsitlusest välja, et kuigi meeskonnaüritused kannavad suurimat rolli tööandja soovitamisel, korraldatakse neid vähem kui pooltes ettevõtetes – vaid 40 protsenti vastanutest tõid välja, et nende tööandja korraldab (toredaid) üritusi.

«Kõige lojaalsemad ongi nende ettevõtete töötajad, kus korraldatakse toredaid meeskonnaüritusi ning töökohal on lubatud ka lemmikloomad, vastavalt vaid 33 protsenti ning 31 protsenti töötajatest oleksid valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes,» rääkis Henry Auväärt. «Kõige väiksema kaaluga on töötaja lojaalsuse määramisel ettevõtete poolt pakutavatest lisaväärtustest aga kontori asukoht ning sporditoetuse olemasolu – üle 40 protsendi antud lisaväärtustega ettevõtete töötajatest oleks valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes.»

Henry Auväärt lisas, et samuti ei hoia töövõtjaid lojaalsena enam vaid huvitav ja väljakutseid pakkuv töö – isegi kui töö on huvitav, on ikkagi 44 protsenti töövõtjatest valmis vastu võtma pakkumise teises ettevõttes.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2016

• Postimees

Eleen Laasner, reporter

Hiljutised uuringud näitavad, et töövestluse ülesehitamine väikese soojendusjutuga võib anda sulle teiste töötajate ees eeliseid.

Neile, kellele väikse jutuvada ajamine loomulikult ei tule, on Business Insider välja otsinud mõned viisid, kuidas võõraste inimeste inimestega suheldes jääd murda. Põhiline saladus on see, et küsida tuleb lahtise lõpuga küsimusi, ehk siis lasta inimestel palju rääkida - nii saad näidata, et oled ka hea kuulaja.

Nii ebaloomulik kui see ka poleks, tuleb tähelepanu pöörata oma kehakeelele ja silmsidele vestluspartneriga ning veenduda, et oled kogu oma keha ja meelega käimasolevas vestluses.

1. Mul on hea meel sinuga kohtuda, kuidas nädalavahetus läks?

See ei jäta vabaks jutuks küll kõige rohkem ruumi, aga vähemalt näitab küsimus, et oled enesekindel ja sõbralik. Samuti lubab see väiksel vestlusel areneda vältides liiga sõbralikku olekut.

2. Millist siin selgeks saadud oskust hindad enim?

Hea mõte on hoida vestluse fookus intervjueeritaval, tema headel kogemustel ja sellel firmal, millest jutt käima hakkab.

3. Oi, milline ilus kunstiteos!

Kuna paljudes kontorites on seintele riputatud maale või pilte, siis on hea sellest ühist teemat leida. Oluline ei olegi see, mida kunstist rääkida, vaid pigem see, kui kiiresti saadakse inimesega jutusoonele. Pealegi näitab kunsti vastu huvi tundmine, et oled mitmekülgne inimene.

4. Mul väga meeldis viimane uudis firma kohta.

Komplimendid on alati head, kui need keskenduvad firma või intervjueerija hiljutistele saavutustele. Selline väljaütlemine näitab sinu tähelepanelikkust, meeldivust ja seda, et oled kodus korralikult eeltööd teinud.

5. Milline on sinu parim mälestus siin töötatud ajast?

Inimese kogemuste kohta pärimine näitab, et oled positiivne ja ka emotsionaalselt intelligentne inimene, sest oskad küsida teiste tunnete kohta.

6. Ma lugesin väga mõtlemapanevat artiklit täna.

Kui intervjueerija sellega lausega kaasa läheb, siis jätka teemat, kui ei, siis mine kiiresti uuele teemale. Peaasi, et vestlus ei muutuks ühepoolseks.

7. Mulle meeldis su sõnavõtt!

Mõnikord on ette teada, kellega tööintervjuul jutuajamiseks läheb. Sel puhul on hea uurida nende tausta ning otsida üles teemad, kus asjatundjad sõna võtnud on. Nii saad enda ideesid nende omadega siduda ja vestlusel mõnusama õhkkonna luua.

8. Sa oled siin vist juba viis aastat töötanud, mis selle töökoha juures sulle kõige rohkem meeldib?

Töö keskkonna kohta uurides näitad taas huvi kogu firma vastu ja saad ka ise rohkem teada. Mida rohkem uue töö kohta uurinud oled, seda tõenäolisem on leida ühisteemasid intervjueerijaga.